InfoHub Logo

Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylardyń qazirgi kúngi ózekti máselelerdiń biri - ekologıa týraly túsinigin arttyrý. Osy taqyrypta erkin sóıleý. Óz oıy men kózqarastaryn utymdy jetkize bilý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń topta, óz betterimen jumys isteý daǵdylaryn damytý. Oqýshylardyń shyǵarmashylyq qabiletin jetildirý, izdeniske jeteleý, belsendilikterin oıatyp, dúnıetanymyn damytý.
Tárbıelik: Estetıkalyq tárbıe berý. Tabıǵatqa uqypty, janashyrlyqpen qaraýǵa tárbıeleý.

Sabaqtyń túri: konferensıa sabaq
Sabaqtyń ádis - tásilderi: Muǵalimniń sózi, taldaý, izdený, yntalandyrý, baıandaý, kórnekiliktermen, ınteraktıvti taqtamen jumys.

Sabaqtyń kórnekiligi: Interaktıvti taqta, slaıdtar, beınefılm, vatman qaǵaz, túrli tústi markerler.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
- Sálemdesý
- Otyrǵyzý
Oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
Halqymyz tabıǵatty anaǵa teńegen. Óıtkeni tabıǵatta tirshilik ósip - ónedi. Tabıǵatta basy artyq eshnárse joq. Tabıǵat syryn tereń bilmeı, oǵan nemquraıdy qaraý úlken apatqa soqtyrady.
Balalar, bizde búgin erekshe sabaq. Sabaǵymyz konferensıa túrinde ótedi. Sabaǵymyzdyń taqyryby Qazaqstan Respýblıkasynyń ekologıalyq máseleleri.
Sabaǵymyzdyń maqsaty: QR apatty aımaqtaryna toqtala otyra, ony jan - jaqty taldaý. Apatqa ákelýge ne sebepter boldy, onyń saldary, sheshý joldaryn izdeımiz. Osy taqyrypta erkin sóıleý.
Sabaǵymyzda QR 4 túrli ekologıalyq máselesine toqtalamyz. Bular - Semeı ıadrolyq synaq polıgony, Aral teńizi ekologıasy, Kaspıı teńizi ekologıasy jáne ózimizdiń týǵan ólkemiz - Petropavl qalasy ekologıasy.
Ár top óz ekologıalyq máselesin qarastyrady. Ekologıalyq apat jaıly jalpy maǵlumat bere otyryp, apatqa ákelý sebepterin, onyń saldaryn aıqyndaıdy. Sabaqtyń ekinshi bóliginde bul jaǵdaıdan qutylý joldaryn izdep, ózdiginen jumys isteıdi.
Qazirgi qarastyratyn másele - Semeı ıadrolyq polıgony
Eń aldymen beınetúsirilimge kóńil aýdaraıyq.
Beıne túsirilim.
Prezentasıa

Iaroslav: Polıgon Qazaqstan jerinde Semeı (qazirgi Shyǵys Qazaqstan oblysy) Pavlodar jáne Qaraǵandy oblystarynyń shekarasynda ornalasqan. Ertistiń sol jaǵalaýynda. Polıgon 1800 sharshy shaqyrym jerdi alyp jatyr.

Aıdyn: Semeı polıgonynda 1949 jyldan bastap 1991 jylǵa deıin atomdyq qarý synalyp kelgen. Eń birinshi jarylys 1941 jyly 29 tamyz boldy. Bul jer Keńes Úkimetiniń synaq polıgonyna aınaldy. Semeı atomdyq polıgonynda barlyǵy 456 jarylys bolǵan. Jarylys kezinde kóptegen radıoaktıvti zattar bólindi. Olar radıasıa týdyrdy.

Natalá: Radıasıa saldarynan kóptegen aýrýlar paıda boldy. Adamdar nebir jaman aýrýlarǵa shaldyǵyp dúnıe salyp jatsa, jańa dúnıege kelgen náresteler syrqat, kemtar bolyp týa bastady. Aýa lastanyp qana qoımaı jer qabaty, ósimdikter de ýlanyp, janýarlar qyrylyp qaldy. Náreste ólimi kóbeıdi. Adamnyń ómir jasy qysqardy.

Dará: Semeı ıadrolyq polıgony 1991 jyly «Nevada - Semeı» qozǵalysy arqasynda jabyldy. Jetekshisi – Oljas Súleımenov. Biraq qazirdiń ózinde ol jerde radıasıa mólsheri shamadan tys. Sondyqtan ol jerde adamdar ómir súrmeýi tıis.
Kelesi qarastyrylatyn ekologıalyq taqyryp – Aral teńizi máselesi

Gleb: Aral teńizi Qazaqstannyń Ońtústiginde ornalasqan. Aral teńiziniń sýy jyldan - jylǵa azaıyp keledi. Bul dúnıe júzindegi eń iri kólderdiń biri.
Kırıl: Aral teńiziniń tartylý sebepteri: aýyl sharýashylyǵynyń damýy, egistik alqaptardyń kóbeıýi, Turǵyn halyq sanynyń ósýi, sýarý júıesiniń jetilmeýi.

Svetlana: Kırıl aıtyp ketken sebepter kóptegen zıan keltirdi. Klımattyń ózgerýi. Mysaly: jazdyń óte ystyq, qystyń tym sýyq bolýy.
Qurǵaqshylyq, shóleıt jerlerdiń kóbeıýi, aýaǵa tuzdy zattardyń ushýy, adamdardyń densaýlyǵynyń nasharlaýy, aýyz sý tapshylyǵy.
Endigi top óz máselesimen tanystyrady. Bul – Kaspıı teńizi ekologıasy.

Anatolıı. Kaspıı teńizi – álemdegi eń sulý kól. Kaspıı teńiziniń jalpy kólemi 379 myń sharshy shaqyrym. Teńizdiń uzyndyǵy soltústikten ońtústikke 1200 shaqyrymǵa soqylǵan. Eni 435 shaqyrym. Tereńdigi 788 metr. Kaspıı teńizinde janýarlardyń 769 túri bar. 50 túrli balyq pen qustar tirshilik etedi. Kóptegen toraptar bar.

Sakenova Valerıa: Kaspıı teńizindegi óndiris qaldyqtarymen teńiz sýy laılanýda. Jyl saıyn 10 mln. Tonnaǵa deıin zıandy zattar tógiledi. Teńiz sýynda kóptegen munaı daqtary kezdesedi.

Voropaeva Anna: Árıne, atalǵan jaǵdaılar teńizdiń janýarlar jáne ósimdik álemine úlken qaýip týǵyzýda. Balyqtar, ıtbalyqtar zıandy zattarmen ýlanyp qyrylyp jatyr. Bul óte ókinishti.
Kelesi taqyryp týǵan qalamyz – Petropavl qalasynyń ekologıasy:

Sergeı. Petropvl qalasy Qazaqstannyń Soltústiginde ornalasqan. Petropavl Soltústik Qazaqstan oblysynyń ortalyǵy. Bizdiń týǵan qalamyzdyń tabıǵaty óte sulý, kórikti. Týǵan qalamyz qaıyńdy ólke atanǵan.

Oljas: Qalamyzdyń sulý tabıǵatyna da, aýasyna da, qala kórkine de qaýip tónip tur. Jylý stansıasynyń tútinimen aýa lastanyp jatsa, turmys qaldyqtarymen ózen - kólder lastanyp jatyr. Qala ishi qoqysqa tolyp keledi. Aýylsharýashylyǵy da tabıǵatymyzǵa nuqsan keltirýde. Orman órtteri jıilep ketti.

Alena: Jylý qubyrlarynan shyqqan tútindegi ýly zattar adam aǵzasyna zıanyn tıgizýde. Buny onkologıalyq aýrýlardyń kóbeıýinen kóremiz. Turmystyq zattardyń qaldyqtary ózen - kólderdi lastap jatyr. Budan balyq túrleri, ósimdik túrleri azaıyp bara jatyr. Adamnyń ormandy jerde otty orynsyz qoldanýynan órtter jıi bolyp turady. Bul bizdiń sulý tabıǵatymyzǵa zıanyn keltirýde.

Endi atalǵan ekologıalyq apatty aımaqtar jaıly tolyq málimet aldyq, kelesi mindet sol apatty jaǵdaıdy qalaı toqtatýǵa bolady? Oqýshylar kórshi toptyń ekologıalyq máselesin sheshýge tyrysady. Ekologıalyq máseleni sheshý jaıly óz oı pikirlerin, kózqarastaryn usynady. Bul jumysqa 5 mınýt ýaqyt beriledi.
Bul ýaqyt aralyǵynda oqýshylarymyz daıyndap ákelgen beınetúsirilim tamashalanady.

Beınetúsirilim.
Ár toptan bir oqýshydan kezektesip apatty toqtatý sebepterin, qıyn jaǵdaıdan shyǵý joldaryn usynady. Sonymen búgingi sabaqta QR ekologıasyna baılanysty birshama jumys istedińder.
Baǵalaý:
Úıde «Tabıǵat - bizdiń anamyz» taqyrybynda shyǵarma jazyp kelińizder!