Ádebıet kóshbasshysy
«Ádebıet kóshbasshysy»
Maqsaty: Bilim alýshylardyń ádebıet páninen ótilgen materıaldardy meńgerýin, bilim deńgeıin tekserý.
Mindetteri: 1) Bilim alýshylardyń bilim - bilik daǵdylaryn qalyptastyrý; 2) ana tilin súıýge, qurmetteýge tárbıeleý, izdenimpazdyqqa baýlý; 3) oqýlyq pen qosymsha materıaldar derekterin paıdalanyp, ǵylymı - tanymdyq áreketterin jetildirý.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, kompúter, sańdyq belgi.
Saıystyń ótý barysy.
1. Saıysqa qatýshylardy qazylar alqasymen, saıys sharttarymen tanystyrý.
1 - kezeń: «Báıge»
10 suraq beriledi. Ár suraqqa 4 jaýap keltirilgen. Durys jaýapty birinshi bolyp aıtqan oqýshyǵa 10 upaıdan beriledi. Eń tómen upaı jınaǵan 2 oqýshy oıynnan shyǵady.
2 - kezeń: «Doda»
4 taqyryp beriledi. Ár taqyrypqa 5 suraqtan bar. Oqýshy tańdaǵan taqyrybynyń 5 suraǵyna jaýap berýi kerek. Ár durys jaýapqa 10 upaı beriledi. Eń tómen upaı jınaǵan 2 oqýshy oıynnan shyǵady.
3 - kezeń: «Jorǵa»
3 taqyryp beriledi. Ár taqyrypqa 20, 30, 40 upaılyq 3 suraqtan bar. Oqýshy ózi qalaǵan suraǵyna jaýap beredi. Saıys sońynda eń kóp upaı jınaǵan oqýshy jeńimpaz bolyp sanalady.
İ kezeń: «Báıge»
1. Abaı óleńi:
A) «Ógiz ben baqa»
* Á) «Ǵylymı tappaı maqtanba»
B) «Qysqa jolda»
V) «Aqsaq kıik»
2. Muqaǵalı óleńi:
*A) «Fantazıa» Á) «Otyrar»
B) «Sen aqyldy bolsań eken» V) «Tolaǵaı»
3. Ádebı ertegini tap.
A) «Qyryq ótirik»
Á) «Er Tóstik»
B) «Aıaz bı»
* V) «Tolaǵaı»
4. Ahmet Baıtursynulynyń týǵan jyly:
A) 1893 jyly *Á) 1873 jyly
B) 1846 jyly V) 1889 jyly
5. Jambyldyń «Alǵadaı týraly árbir oı» óleńi kimge arnalǵan?
A) Nemeresine Á) Áıeline
B) Balasyna V) Kelinine
6. Muhtar Áýezovtiń týǵan jyly:
*A) 1897 jyly Á) 1900 jyly
B) 1911 jyly V) 1894 jyly
7. «Bandyny qýǵan Hamıt» áńgimesiniń avtory kim?
A) Muhtar Áýezov Á) Maǵjan Jumabaev
B) Sábıt Muqanov V) Sáken Seıfýllın
8. Abaıdyń týǵan jeri:
A) Qostanaı oblysy * Á) Semeı oblysy
B) Qyzylorda oblysy V) Aqtóbe oblysy
9. «Kókserek» povesiniń avtory kim?
A) Abaı Á) Ybyraı Altynsarın
*B) Muhtar Áýezov V) Ahmet Baıtursynuly
10. Kórkem ádebıettegi tabıǵat kórkin sýretteý ne dep atalady?
*A) Peızaj Á) Portret
B) Keıipteý V) Ásireleý
İİ kezeń: «Doda»
1. Halyq aýyz ádebıeti
1. Halyq aýyz ádebıetiniń túrlerin ata.
2. Qaz - qaz, balam, qaz, balam,
Qadam bassań máz bolam.
Kúrmeýińdi shesheıin,
Tusaýyndy keseıin.
Qandaı jyr?
3.«Qozy Kórpesh - Baıan sulý» qandaı jyrǵa jatady?
4. Elge belgili adamdardyń qaısybir oqıǵaǵa baılanysty aıtqan tapqyr sózderi.
5. «Er Tóstik» ertegisindegi keıipkerlerdi ata.
2. HİH ǵasyr ádebıeti
1. «Aıagóz, qaıda barasyń?» kimniń óleńi?
2. «Jaqsy men jaman adamnyń qasıetteri» óleńiniń avtory kim?
3. Ásempaz bolma árnege,
Ónerpaz bolsań, arqalan.
Sen de bir kirpish dúnıege
Ketigin tap ta, bar qalan!
Kimniń óleńi?
4. Mahambet Ótemisulynyń «Tarlanym» óleńi kimge arnalǵan?
5. «Ózen» óleńiniń avtory kim?
3. HH ǵasyrdyń İ jartysyndaǵy ádebıet
1. «Shákirt oıy» óleńiniń avtory kim?
2. «Ógiz ben Baqa» mysalynyń avtory kim?
3. Adamdyq boryshyń -
Halqyńa eń qyl.
Aq joldan aınymaı
Ar saqta, ózin bil. Kimniń óleńi?
4. Júsipbek Aımaýytulynyń «Ánshi» áńgimesi kim týraly jazylǵan?
5. «Ótegen batyr» dastanynyń avtory kim?
4. HH ǵasyrdyń İİ jartysyndaǵy ádebıet
1. «Ananyń anasy» áńgimesiniń avtory kim?
2. «Dańqyń qaıda tóske órlegen?
Eki júz myń áskermenen
Alty aı boıy kip-kishkentaı Otyrardy ala almaý....
... Tek jeńispen kózin ashqan
Meniń alǵyr urpaǵymnyń súıegine zor tańba...»
Kimniń óleńi?
3 «Sen aqyldy bolsań eken» óleńiniń avtory kim?
4. Sábıt Muqanovtyń avtobıografıalyq romanyn ata.
5. Bilem seni, súıem seni,
Syr sulýy qart anam!
Sensiń meni áldılegen,
Týǵan senen - men balań! Kimniń óleńi?
İİİ kezeń: «Jorǵa»
1. Ádebıet teorıasy
1. 20 upaı. Kórkem ádebıette adamnyń syrt bitimin, keskin - keıpin, júris - turysyn sýretteýdi ne dep ataıdy? (portret)
2. 30 upaı. Tabıǵat qubylystaryn jandandyryp, kisi keıpinde sýretteý tásilin ne dep ataıdy? (Keıipteý)
3. 40 upaı. Shyǵarma keıipkerleriniń ózara kezektese sóıleýi ne dep atalady? (Dıalog)
2. «Óleń - sózdiń patshasy»
1. 20 upaı. Aq kıimdi, deneli, aq saqaldy,
Soqyr, mylqaý, tanymas tiri jandy.
Ústi - basy - aq qyraý, túsi sýyq,
Basqan jeri syqyrlap kelip qaldy.
Kimniń qandaı óleńinen úzindi?
2. 30 upaı. Ózge emes, ózim aıtam óz jaıymda,
Júregim, jalyn atqan sóz daıynda.
Tereńde tunyp jatqan daýyl kúıdi
Terbetip, týlatyn bir qozǵaıyn da...
Kimniń qandaı óleńinen úzindi?
3. 40 upaı. Bir úıde jıýly eken qazyna mal,
Kórsetti bárin bizge aqsaqal shal:
«Burynǵy atamyzǵa syıǵa bergen,
Bizderde mynadaı bar, mynadaı bar!...»
Kimniń qandaı óleńinen úzindi?
3. Keıipkerler álemi
1. 20 upaı. «- Ýázirlerim! Sender qyrqyń da asyp týǵan aqyldy, danyshpan edińder. Men senderdi bir jumysqa jumsaımyn, sender maǵan dúnıedegi adamnyń jamany, qustyń jamanyn jáne shóptiń jamanyn taýyp ákelińder». Qaı ertegidegi kimniń sózi?
2. 30 upaı. «Atymdy aıta bastasam, tilim tańdaıyma jabysyp qalǵandaı bolady da turady. Adamnyń atynyń súıkimdi bolýy da zor baqyt pa deımin?! Máselen, Murat, Bolat, Erbol, Baqyt degen attardy alyp qarańdarshy. Aıtýǵa da yqsham, estir qulaqqa da jaǵymdy. Ári maǵyna jaǵynan da, qazaq tilinen sabaq beretin Maıqanova táteıshe aıtqanda, bular - joǵary ıdeıaly esimder». Kimniń qaı shyǵarmasyndaǵy keıipkerdiń sózi?
3. 40 upaı. «Bıyl onyń jasy on úshke tolǵan edi. Denesi de bir aralyq keıipte. Boıy ósken. Qol - aıaǵy uzarǵan. Buryn murny sholaqtaý bolýshy edi, bıyl biraz uzaryp qalypty. Bet - beınesi baladan góri irileńkirep, bala - bozbalanyń qalpyna beıimdelgen». Qaı keıipkerdiń portreti?
4. Saıysty qorytyndylaý:
1. Saıys jeńimpazyn anyqtaý. 2. Marapattaý.
Maqsaty: Bilim alýshylardyń ádebıet páninen ótilgen materıaldardy meńgerýin, bilim deńgeıin tekserý.
Mindetteri: 1) Bilim alýshylardyń bilim - bilik daǵdylaryn qalyptastyrý; 2) ana tilin súıýge, qurmetteýge tárbıeleý, izdenimpazdyqqa baýlý; 3) oqýlyq pen qosymsha materıaldar derekterin paıdalanyp, ǵylymı - tanymdyq áreketterin jetildirý.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, kompúter, sańdyq belgi.
Saıystyń ótý barysy.
1. Saıysqa qatýshylardy qazylar alqasymen, saıys sharttarymen tanystyrý.
1 - kezeń: «Báıge»
10 suraq beriledi. Ár suraqqa 4 jaýap keltirilgen. Durys jaýapty birinshi bolyp aıtqan oqýshyǵa 10 upaıdan beriledi. Eń tómen upaı jınaǵan 2 oqýshy oıynnan shyǵady.
2 - kezeń: «Doda»
4 taqyryp beriledi. Ár taqyrypqa 5 suraqtan bar. Oqýshy tańdaǵan taqyrybynyń 5 suraǵyna jaýap berýi kerek. Ár durys jaýapqa 10 upaı beriledi. Eń tómen upaı jınaǵan 2 oqýshy oıynnan shyǵady.
3 - kezeń: «Jorǵa»
3 taqyryp beriledi. Ár taqyrypqa 20, 30, 40 upaılyq 3 suraqtan bar. Oqýshy ózi qalaǵan suraǵyna jaýap beredi. Saıys sońynda eń kóp upaı jınaǵan oqýshy jeńimpaz bolyp sanalady.
İ kezeń: «Báıge»
1. Abaı óleńi:
A) «Ógiz ben baqa»
* Á) «Ǵylymı tappaı maqtanba»
B) «Qysqa jolda»
V) «Aqsaq kıik»
2. Muqaǵalı óleńi:
*A) «Fantazıa» Á) «Otyrar»
B) «Sen aqyldy bolsań eken» V) «Tolaǵaı»
3. Ádebı ertegini tap.
A) «Qyryq ótirik»
Á) «Er Tóstik»
B) «Aıaz bı»
* V) «Tolaǵaı»
4. Ahmet Baıtursynulynyń týǵan jyly:
A) 1893 jyly *Á) 1873 jyly
B) 1846 jyly V) 1889 jyly
5. Jambyldyń «Alǵadaı týraly árbir oı» óleńi kimge arnalǵan?
A) Nemeresine Á) Áıeline
B) Balasyna V) Kelinine
6. Muhtar Áýezovtiń týǵan jyly:
*A) 1897 jyly Á) 1900 jyly
B) 1911 jyly V) 1894 jyly
7. «Bandyny qýǵan Hamıt» áńgimesiniń avtory kim?
A) Muhtar Áýezov Á) Maǵjan Jumabaev
B) Sábıt Muqanov V) Sáken Seıfýllın
8. Abaıdyń týǵan jeri:
A) Qostanaı oblysy * Á) Semeı oblysy
B) Qyzylorda oblysy V) Aqtóbe oblysy
9. «Kókserek» povesiniń avtory kim?
A) Abaı Á) Ybyraı Altynsarın
*B) Muhtar Áýezov V) Ahmet Baıtursynuly
10. Kórkem ádebıettegi tabıǵat kórkin sýretteý ne dep atalady?
*A) Peızaj Á) Portret
B) Keıipteý V) Ásireleý
İİ kezeń: «Doda»
1. Halyq aýyz ádebıeti
1. Halyq aýyz ádebıetiniń túrlerin ata.
2. Qaz - qaz, balam, qaz, balam,
Qadam bassań máz bolam.
Kúrmeýińdi shesheıin,
Tusaýyndy keseıin.
Qandaı jyr?
3.«Qozy Kórpesh - Baıan sulý» qandaı jyrǵa jatady?
4. Elge belgili adamdardyń qaısybir oqıǵaǵa baılanysty aıtqan tapqyr sózderi.
5. «Er Tóstik» ertegisindegi keıipkerlerdi ata.
2. HİH ǵasyr ádebıeti
1. «Aıagóz, qaıda barasyń?» kimniń óleńi?
2. «Jaqsy men jaman adamnyń qasıetteri» óleńiniń avtory kim?
3. Ásempaz bolma árnege,
Ónerpaz bolsań, arqalan.
Sen de bir kirpish dúnıege
Ketigin tap ta, bar qalan!
Kimniń óleńi?
4. Mahambet Ótemisulynyń «Tarlanym» óleńi kimge arnalǵan?
5. «Ózen» óleńiniń avtory kim?
3. HH ǵasyrdyń İ jartysyndaǵy ádebıet
1. «Shákirt oıy» óleńiniń avtory kim?
2. «Ógiz ben Baqa» mysalynyń avtory kim?
3. Adamdyq boryshyń -
Halqyńa eń qyl.
Aq joldan aınymaı
Ar saqta, ózin bil. Kimniń óleńi?
4. Júsipbek Aımaýytulynyń «Ánshi» áńgimesi kim týraly jazylǵan?
5. «Ótegen batyr» dastanynyń avtory kim?
4. HH ǵasyrdyń İİ jartysyndaǵy ádebıet
1. «Ananyń anasy» áńgimesiniń avtory kim?
2. «Dańqyń qaıda tóske órlegen?
Eki júz myń áskermenen
Alty aı boıy kip-kishkentaı Otyrardy ala almaý....
... Tek jeńispen kózin ashqan
Meniń alǵyr urpaǵymnyń súıegine zor tańba...»
Kimniń óleńi?
3 «Sen aqyldy bolsań eken» óleńiniń avtory kim?
4. Sábıt Muqanovtyń avtobıografıalyq romanyn ata.
5. Bilem seni, súıem seni,
Syr sulýy qart anam!
Sensiń meni áldılegen,
Týǵan senen - men balań! Kimniń óleńi?
İİİ kezeń: «Jorǵa»
1. Ádebıet teorıasy
1. 20 upaı. Kórkem ádebıette adamnyń syrt bitimin, keskin - keıpin, júris - turysyn sýretteýdi ne dep ataıdy? (portret)
2. 30 upaı. Tabıǵat qubylystaryn jandandyryp, kisi keıpinde sýretteý tásilin ne dep ataıdy? (Keıipteý)
3. 40 upaı. Shyǵarma keıipkerleriniń ózara kezektese sóıleýi ne dep atalady? (Dıalog)
2. «Óleń - sózdiń patshasy»
1. 20 upaı. Aq kıimdi, deneli, aq saqaldy,
Soqyr, mylqaý, tanymas tiri jandy.
Ústi - basy - aq qyraý, túsi sýyq,
Basqan jeri syqyrlap kelip qaldy.
Kimniń qandaı óleńinen úzindi?
2. 30 upaı. Ózge emes, ózim aıtam óz jaıymda,
Júregim, jalyn atqan sóz daıynda.
Tereńde tunyp jatqan daýyl kúıdi
Terbetip, týlatyn bir qozǵaıyn da...
Kimniń qandaı óleńinen úzindi?
3. 40 upaı. Bir úıde jıýly eken qazyna mal,
Kórsetti bárin bizge aqsaqal shal:
«Burynǵy atamyzǵa syıǵa bergen,
Bizderde mynadaı bar, mynadaı bar!...»
Kimniń qandaı óleńinen úzindi?
3. Keıipkerler álemi
1. 20 upaı. «- Ýázirlerim! Sender qyrqyń da asyp týǵan aqyldy, danyshpan edińder. Men senderdi bir jumysqa jumsaımyn, sender maǵan dúnıedegi adamnyń jamany, qustyń jamanyn jáne shóptiń jamanyn taýyp ákelińder». Qaı ertegidegi kimniń sózi?
2. 30 upaı. «Atymdy aıta bastasam, tilim tańdaıyma jabysyp qalǵandaı bolady da turady. Adamnyń atynyń súıkimdi bolýy da zor baqyt pa deımin?! Máselen, Murat, Bolat, Erbol, Baqyt degen attardy alyp qarańdarshy. Aıtýǵa da yqsham, estir qulaqqa da jaǵymdy. Ári maǵyna jaǵynan da, qazaq tilinen sabaq beretin Maıqanova táteıshe aıtqanda, bular - joǵary ıdeıaly esimder». Kimniń qaı shyǵarmasyndaǵy keıipkerdiń sózi?
3. 40 upaı. «Bıyl onyń jasy on úshke tolǵan edi. Denesi de bir aralyq keıipte. Boıy ósken. Qol - aıaǵy uzarǵan. Buryn murny sholaqtaý bolýshy edi, bıyl biraz uzaryp qalypty. Bet - beınesi baladan góri irileńkirep, bala - bozbalanyń qalpyna beıimdelgen». Qaı keıipkerdiń portreti?
4. Saıysty qorytyndylaý:
1. Saıys jeńimpazyn anyqtaý. 2. Marapattaý.
You Might Also Like
