InfoHub Logo

İLIAS ESENBERLIN SHAǴARMASHYLYǴY. «KÓSHPENDİLER» TRILOGIASY

Sabaqtyń maqsaty: bilimdilik - İlıas Esenberlınniń ómiri men shyǵarmashylyǵy jóninde maǵlumat berý, trılogıanyń mazmunymen, keıipkerlerimen tanystyrý, HV - HİH ǵasyrdaǵy qazaq halqynyń tarıhı shejiresin túsindirý; damytýshylyq - ádebı teorıalyq bilimderin arttyrý, óz pikirlerin aıtýǵa daǵdylandyrý, oılaý, júıeli salystyrý qabiletterin jetildirý; tárbıelik - tarıhı kórkem shyǵarmadaǵy ulttyq rýhty negizdep ulttyq sanany qalyptastyrý, adamgershilikke, adamdyq súıispenshilik ósıetterge baýlý, azamattyq, gýmanısik qasıetterdi darytý, eline, halqyna adal qyzmet etýge tárbıeleý.
Túri: dástúrlik sabaq. Tıpi: jańa bilim berý. Kórnekiligi: İlıas Esenberlın shyǵarmalary, elektrondy oqýlyq, slaıd, kesteler, kınodısket, teledıdar. Ádis - tásilderi: túsindirý, taldaý, suraq - jaýap, Venn dıagramsy. Pánaralyq baılanys: tarıh.
Sabaqtyń barysy.
Uıymdastyrý. Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdaryp oqý - quraldaryn túgeldeý.
Úı tapsyrmasyn suraý.

Jańa sabaq.
Ómir jolyna sholý.
1915 jyly - Aqmola oblysyndaǵy Atbasar qalasynda týǵan
1940 jyly - Taý - ken ınstıtýtyn bitirgen, SSRO - Germanıa soǵysyna qatysqan
1947 - 67 jyldary - Qazaq memlekettik fılarmonıasynyń dırektory, Qazaq memlekettik kórkem ádebıet baspasynyń redaktory, «Qazaqfılm» kınostýdıasynda senarı redkollegıasynyń múshesi
1967 - 71 jyldary - «Jazýshy» baspasynyń dırektory
1971 jyldan bastap - Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń ekinshi sekretary
1983 jyly - Almatyda 68 jasynda qaıtys boldy
Qalam tartqan janrlary: poezıa, proza, dramatýrgıa, kınodramatýrgıa.
Shyǵarmalarynyń jaryq kórýi: «Adamgershilik týraly jyr» atty óleńder jınaǵy jaryq kórdi
1940 jyly - Alǵashqy óleńderi jaryq kórdi
1945 jyly - «Aısha», «Sultan» poemalary jaryq kórdi
1949 jyly - «Adamgershilik týraly jyr» atty óleńder jınaǵy jaryq kórdi
1959 jyly - «Birjan sal tragedıasy» dastanyn jazdy.
«Adam týraly jyr» povesi jaryq kórdi
1961 jyly - «Ózen jaǵasynda» povesi jaryq kórdi
1965 jyly - «Tolqıdy Esil» povesi jaryq kórdi
1966 jyly - «Aıqas» romany jaryq kórdi. «Aıqas» romany úshin Abaı atyndaǵy Memlekettik syılyqtyń ıegeri atandy
1968 jyly - «Aıqas» romany Qazaq KSR Memlekettik syılyǵy berildi
1967 jyly - «Qaterli ótkel» prozasy
1968 jyly - «Ǵashyqtar» romany
1969 jyly - «Qahar»
1971 jyly - «Almas qylysh»
1972 jyly - «Altyn qus» romany
1973 jyly - «Kóleńkeńmen qorǵaı júr»
1974 jyly - «Jantalas»
1978 jyly - «Mańǵystaý maıdany», «Amanat» romandary jaryq kórdi

İlıas Esenberlınniń 1956 jyly orys tilinde jazylǵan «Pesná o cheloveke» romany 1958 jyly qytaı tiline, «Ǵashyqtar» romany ózbek tiline aýdaryldy. Kóptegen shyǵarmalardy orys tiline aýdaryldy.
«Kóshpendiler»- tarıhı roman
Tarıhı roman degenimiz ne?
Tarıhı romandar dep ótken tarıhtyń mańyzdy oqıǵalaryn qaıta jańǵyrtyp, olardy kórkem túrde baıandaıtyn romandardy aıtady.
İlıas Esenberlın óziniń tarıhı trılogıasynda qazaq eliniń HV - HİH ǵ. Táýelsizdik úshin tabandy kúresterin kórkem sýretteıdi. Osy joldardaǵy qıyndyqtardy, ishki qaıshylyqtardy, adam qatynastaryn, olardyń áreketi men minez - qulyqtaryn, syrt jaýlarmen shaıqasta shynyqqan birlikti, dástúrdi, salt - sanany kórsetedi. Tarıhı jazba derekterge, shejire maǵlumattaryna, ańyz áńgimeleýge súıene otyryp, qazaq halqynyń tarıhynyń asa mańyzdy tustaryn ashyp, kóptegen tarıhı qaıratkerlerdiń kórkem tulǵasyn jasady.
«Kóshpendiler» trılogıasy úsh romannan turady
Kestemen jumys.