Ádeptilikke tárbıeleý
Jambyl oblysy, T. Rysqulov aýdany, Qulan aýyly
«Balaýsa» balabaqshasynyń tárbıeshisi
Baıtýgelova Gaýhar Ergalıevna
«Qarlyǵash» ortańǵy toby boıynsha uıymdastyrylǵan oqý is - áreketiniń tehnologıalyq kartasy
Bilim berý salasy: Qatynas. Shyǵarmashylyq.
Bólimi: Qorshaǵan ortamen tanystyrý. Sýret.
Taqyryby: Ádeptilikke tárbıeleý
Maqsaty: Eresekterdi «Siz» dep sypaıy túrde aıtýǵa, ádeptilik qarym - qatynas mádenıeti men sypaıylyq daǵdylaryn qalyptastyrý. Baılanystyra sóılep, dıalog quraýdy úıretý. Emosıonaldyq qarym - qatynas jasaý. Balalardy tabıǵatty súıýge, qorǵaýǵa baýlý. Dástúrden tys sýret salýdyń tehnıkalyq daǵdylary men bilikterin damytý, usaq qol motorıkasyn jetildirý.
Mindeti: Balalardyń meıirimdilik, ózara kómek, dostyq sıaqty qasıetter týraly túsinikterin keńeıtý.
Kórneki quraldar: Orman dekorasıasy (aǵashtar, shyrshalar, sańyraýqulaqtar, gúlder).
Kerekti qural - jabdyqtar: Aq paraq, túrli - tústi sýboıaq, burshaqtar. ermeksaz japsyrylǵan kishkene stakan, sýlyq.
Sózdik jumys: Ótinemin, keshirińizshi.
Bılıngvıstıkalyq komponentter: sálemetsizder me – zdravstvýıte, saý bolyńyz – do svıdanıa, ótinemin – pojalýısta.
Inklúzıvtik áleýment: Til kemistigi bar balalarmen jumys.
Motıvasıalyq qozǵaýshy Shattyq sheńberi:
Amandasý:
- Balalar sender ózderiń ádepti ekenderińdi bildirip qonaqtarmen, dostaryńmen amandastyńdar. Jaraısyńdar amandasý ádeptiliktiń belgisi. Qazaqta «Ádeptilik belgisi, ıilip sálem bergeni» degen maqal beker aıtylmaǵan. Al orys tilinde sálemetsizder me – dep qalaı aıtady?
- Durys aıtasyńdar, al aǵylshynsha «Hello» - deıdi.
Tárbıeshi jyl mezgiline baılanysty jumbaq (Bul qaı kezde bolady?) jasyryp, suraqtar qoıady.
- Jaraısyńdar balalar. Olaı bolsa men senderge kóktem mezgiliniń jaıma - shýaq mezgilinde ormanda bolǵan oqıǵany aıtyp bereıin.
İzdený
uıymdastyrýshy
kezeń Tárbıeshi balalarǵa kózderin jumyp kóktem mezgilin elestetýlerine usynys jasaıdy,
(Jaı mýzyka qoıylyp, orman tabıǵatynyń dybysy estilip turady), orman ishin sıpattap aıtyp beredi. Qarańdarshy balalar ormannyń tabıǵaty qandaı tamasha aýasy qandaı taza, qane taza aýamen tynys alaıyq.
- Balalar osy jaıqalǵan ormanda qoıan men kirpi ómir súripti. Qoıan men kirpi qandaı janýarlar edi esterińe túsirińdershi.
- Olar sondaı shydamsyz, bir orynda otyra almaıdy eken. Jan - jaǵyn lastap, butaqtardy syndyryp, gúlderdi julyp, sańyraýqulaqtardy qulatyp, basyp, taptaıdy eken. (Ormanda qoıan men kirpi júredi).
- Bir kúni ormanda qyzyqty oqıǵa bolady. Ádeptilik eline ushyp bara jatqan Sypaıylyq hanshaıymynyń qolshatyry synyp ormanǵa qonýǵa týra kelipti.
Tárbıeshi: Balalar sender bir – birlerińe, úlken kisilerge qalaı sóıleısińder?
- Jaraısyńdar balalar, ádepti balalar sypaıy, mádenıetti túrde sóıleý kerek.
Tárbıeshi balalarǵa ózderi biletin ádeptilik týraly maqal - mátel aıtyp berýlerine usynys jasaıdy.
Inklúzıvtik áleýment:
Nurymǵa 2 - 3 márte qaıtalatady.
- Ótinemin, keshirińizshi...
Sergitý sáti.
Balalardy óz qalaýlary boıynsha eki ortalyqqa bóledi.
1 - ort. «Beıneleý».
2 - ort. «Óner».
Tárbıeshi balalarǵa nusqaý beredi, qaýipsizdik erejesin saqtaý kerektigin túsindiredi.
Saýsaq jattyǵýy: «Kirpi».
Refleksıvti túzetý
Ár balanyń jumysyn kórme uıymdastyrý arqyly baǵalap maqtap – madaqtaıdy.
Suraq - jaýap qoıý arqyly ne túsingenderin anyqtap, oqý is - áreketin qorytyndylaıdy
Tolyq nusqasyn júkteý
«Balaýsa» balabaqshasynyń tárbıeshisi
Baıtýgelova Gaýhar Ergalıevna
«Qarlyǵash» ortańǵy toby boıynsha uıymdastyrylǵan oqý is - áreketiniń tehnologıalyq kartasy
Bilim berý salasy: Qatynas. Shyǵarmashylyq.
Bólimi: Qorshaǵan ortamen tanystyrý. Sýret.
Taqyryby: Ádeptilikke tárbıeleý
Maqsaty: Eresekterdi «Siz» dep sypaıy túrde aıtýǵa, ádeptilik qarym - qatynas mádenıeti men sypaıylyq daǵdylaryn qalyptastyrý. Baılanystyra sóılep, dıalog quraýdy úıretý. Emosıonaldyq qarym - qatynas jasaý. Balalardy tabıǵatty súıýge, qorǵaýǵa baýlý. Dástúrden tys sýret salýdyń tehnıkalyq daǵdylary men bilikterin damytý, usaq qol motorıkasyn jetildirý.
Mindeti: Balalardyń meıirimdilik, ózara kómek, dostyq sıaqty qasıetter týraly túsinikterin keńeıtý.
Kórneki quraldar: Orman dekorasıasy (aǵashtar, shyrshalar, sańyraýqulaqtar, gúlder).
Kerekti qural - jabdyqtar: Aq paraq, túrli - tústi sýboıaq, burshaqtar. ermeksaz japsyrylǵan kishkene stakan, sýlyq.
Sózdik jumys: Ótinemin, keshirińizshi.
Bılıngvıstıkalyq komponentter: sálemetsizder me – zdravstvýıte, saý bolyńyz – do svıdanıa, ótinemin – pojalýısta.
Inklúzıvtik áleýment: Til kemistigi bar balalarmen jumys.
Motıvasıalyq qozǵaýshy Shattyq sheńberi:
Amandasý:
- Balalar sender ózderiń ádepti ekenderińdi bildirip qonaqtarmen, dostaryńmen amandastyńdar. Jaraısyńdar amandasý ádeptiliktiń belgisi. Qazaqta «Ádeptilik belgisi, ıilip sálem bergeni» degen maqal beker aıtylmaǵan. Al orys tilinde sálemetsizder me – dep qalaı aıtady?
- Durys aıtasyńdar, al aǵylshynsha «Hello» - deıdi.
Tárbıeshi jyl mezgiline baılanysty jumbaq (Bul qaı kezde bolady?) jasyryp, suraqtar qoıady.
- Jaraısyńdar balalar. Olaı bolsa men senderge kóktem mezgiliniń jaıma - shýaq mezgilinde ormanda bolǵan oqıǵany aıtyp bereıin.
İzdený
uıymdastyrýshy
kezeń Tárbıeshi balalarǵa kózderin jumyp kóktem mezgilin elestetýlerine usynys jasaıdy,
(Jaı mýzyka qoıylyp, orman tabıǵatynyń dybysy estilip turady), orman ishin sıpattap aıtyp beredi. Qarańdarshy balalar ormannyń tabıǵaty qandaı tamasha aýasy qandaı taza, qane taza aýamen tynys alaıyq.
- Balalar osy jaıqalǵan ormanda qoıan men kirpi ómir súripti. Qoıan men kirpi qandaı janýarlar edi esterińe túsirińdershi.
- Olar sondaı shydamsyz, bir orynda otyra almaıdy eken. Jan - jaǵyn lastap, butaqtardy syndyryp, gúlderdi julyp, sańyraýqulaqtardy qulatyp, basyp, taptaıdy eken. (Ormanda qoıan men kirpi júredi).
- Bir kúni ormanda qyzyqty oqıǵa bolady. Ádeptilik eline ushyp bara jatqan Sypaıylyq hanshaıymynyń qolshatyry synyp ormanǵa qonýǵa týra kelipti.
Tárbıeshi: Balalar sender bir – birlerińe, úlken kisilerge qalaı sóıleısińder?
- Jaraısyńdar balalar, ádepti balalar sypaıy, mádenıetti túrde sóıleý kerek.
Tárbıeshi balalarǵa ózderi biletin ádeptilik týraly maqal - mátel aıtyp berýlerine usynys jasaıdy.
Inklúzıvtik áleýment:
Nurymǵa 2 - 3 márte qaıtalatady.
- Ótinemin, keshirińizshi...
Sergitý sáti.
Balalardy óz qalaýlary boıynsha eki ortalyqqa bóledi.
1 - ort. «Beıneleý».
2 - ort. «Óner».
Tárbıeshi balalarǵa nusqaý beredi, qaýipsizdik erejesin saqtaý kerektigin túsindiredi.
Saýsaq jattyǵýy: «Kirpi».
Refleksıvti túzetý
Ár balanyń jumysyn kórme uıymdastyrý arqyly baǵalap maqtap – madaqtaıdy.
Suraq - jaýap qoıý arqyly ne túsingenderin anyqtap, oqý is - áreketin qorytyndylaıdy
Tolyq nusqasyn júkteý
You Might Also Like
-
Jambyl oblysy, T. Rysqulov aýdany, Qulan aýyly
