Úı qustary jáne dala qustary
Jambyl oblysy, T. Rysqulov aýdany, Qulan aýyly
«Balaýsa» balabaqshasynyń tárbıeshisi
Alımova Gýlnar Mýhanovna
Uıymdastyrylǵan ashyq oqý is - áreketiniń tehnologıalyq kartasy
Bilim berý salasy: Áleýmettik orta
Bólimi: Qorshaǵan ortamen tanysý
Taqyryby: «Úı qustary jáne dala qustary»
Maqsaty: Uı qustary týraly jáne dala qustary týraly túsinikterin bekitý.
Olarǵa qamqorlyq jasaýǵa, attaryn tolyq bilýge úıretý. Uı qustary men dala qustaryn ajyrata bilýge úıretý.
Sózdik jumys: qarǵa, saýysqan, qarlyǵash.
Kórnekilikter: qustardyń sýretteri, qus uıalary.
Bılıngvıstıkalyq komponent: qustar - ptısy, uıa - gnezdo
Inklúzıvtik áleýmet: Balalardyń qustar tirshiligi týraly túsinikterin, til baılyqtaryn arttyrý.
Motıvasıalyq qozǵaýshy
İzdený uıymdastyrýshy
Balalardyń sheńber boıyna turǵyzyp, kelgen qonaqtarmen amandastyrý.
Tabıǵatym tamasha,
Kóz toımaıdy qarasa!
Tabıǵatty aıalap,
Júreıikshi jarasa,
Sálem saǵan, Jer - ana!
Sálem saǵan nurly kún!
Aman esen bolaıyq,
Beıbitshilik qalaıyq!
Balalar, kóktem mezgili, kún jylynyp, basqa jaqtan qustar ushyp kelip jatyr.
Endi myna kishkene qus arqyly bir - birimizge jyly tilekter aıtaıyq. Búgin sendermen úı qustary jáne dala qustarymen tanysamyz. Dala qustary óz azyqtaryn ózderi taýyp jeıdi. Mine dala qustary: qarǵa, saýysqan, qarlyǵash t. b. olar aspanda ushyp júredi. Al úı qustary adamdardyń kómegimen azyqtanady. Olarǵa adamdar qamqorlyq jasaıdy. Arnaıy qora salady, ýaqytymen jem - sýlaryn beredi.
Balalar, sender qustarymen tanystyńdar, endi úntaspa arqyly qustardyń daýysyn tyńdaıyqshy, bul daýystar dala qustarynyń úni me, úı qustarynyń úni me?
Nege dala qustary dep oılaısyńdar?
Durys aıtasyńdar, ornymyzdan turaıyq.
Sergitý sáti;
Qane, qanat jazaıyq,
Qarlyǵash bop ushaıyq.
Ushyp - ushyp alaıyq,
Torǵaı bolyp qonaıyq.
Saýysqan bolyp sekirip,
Toqyldaq bop shoqıyq.
Jaqsy, balalar, sender dala qustary men úı qustary jaıly bildińder.
(Osy kezde esik qaǵyp topqa átesh kiredi.)
Balalar átesh bizge hat ákelipti.
İshinde qustardyń sýretteri bar eken. Qazir sender sol sýretterdi alyp dala qustaryn bólek úı qustaryn bólek ataısyńdar.
Oıyn: «Ne qalaı daýystaıdy?»
Tárbıeshi qustardy kórsetedi, balalar ol qaı qus ekenin aıtyp daýysyn salady.
Refleksıvti - korreksıa.
Sender endi úı qustary men dala qustaryn ajyrata alasyńdar.
Qus týraly taqpaq bilesińder me?
Balalar, endi barlyǵymyz otyryp geometrıalyq pishinderden torǵaıdy qurastyraıyq (torǵaıdyń sýretterin kórsetý).
Torǵaıdyń basy qandaı geometrıalyq pishinge uqsaıdy? Túsi she? Denesi she?
Suraqtar;
Balalar, búgin biz qandaı qustarymen tanystyq?
Úı qustaryn ataıyq?
Nege «dala qusy» dep ataımyz?
Tolyq nusqasyn júkteý
«Balaýsa» balabaqshasynyń tárbıeshisi
Alımova Gýlnar Mýhanovna
Uıymdastyrylǵan ashyq oqý is - áreketiniń tehnologıalyq kartasy
Bilim berý salasy: Áleýmettik orta
Bólimi: Qorshaǵan ortamen tanysý
Taqyryby: «Úı qustary jáne dala qustary»
Maqsaty: Uı qustary týraly jáne dala qustary týraly túsinikterin bekitý.
Olarǵa qamqorlyq jasaýǵa, attaryn tolyq bilýge úıretý. Uı qustary men dala qustaryn ajyrata bilýge úıretý.
Sózdik jumys: qarǵa, saýysqan, qarlyǵash.
Kórnekilikter: qustardyń sýretteri, qus uıalary.
Bılıngvıstıkalyq komponent: qustar - ptısy, uıa - gnezdo
Inklúzıvtik áleýmet: Balalardyń qustar tirshiligi týraly túsinikterin, til baılyqtaryn arttyrý.
Motıvasıalyq qozǵaýshy
İzdený uıymdastyrýshy
Balalardyń sheńber boıyna turǵyzyp, kelgen qonaqtarmen amandastyrý.
Tabıǵatym tamasha,
Kóz toımaıdy qarasa!
Tabıǵatty aıalap,
Júreıikshi jarasa,
Sálem saǵan, Jer - ana!
Sálem saǵan nurly kún!
Aman esen bolaıyq,
Beıbitshilik qalaıyq!
Balalar, kóktem mezgili, kún jylynyp, basqa jaqtan qustar ushyp kelip jatyr.
Endi myna kishkene qus arqyly bir - birimizge jyly tilekter aıtaıyq. Búgin sendermen úı qustary jáne dala qustarymen tanysamyz. Dala qustary óz azyqtaryn ózderi taýyp jeıdi. Mine dala qustary: qarǵa, saýysqan, qarlyǵash t. b. olar aspanda ushyp júredi. Al úı qustary adamdardyń kómegimen azyqtanady. Olarǵa adamdar qamqorlyq jasaıdy. Arnaıy qora salady, ýaqytymen jem - sýlaryn beredi.
Balalar, sender qustarymen tanystyńdar, endi úntaspa arqyly qustardyń daýysyn tyńdaıyqshy, bul daýystar dala qustarynyń úni me, úı qustarynyń úni me?
Nege dala qustary dep oılaısyńdar?
Durys aıtasyńdar, ornymyzdan turaıyq.
Sergitý sáti;
Qane, qanat jazaıyq,
Qarlyǵash bop ushaıyq.
Ushyp - ushyp alaıyq,
Torǵaı bolyp qonaıyq.
Saýysqan bolyp sekirip,
Toqyldaq bop shoqıyq.
Jaqsy, balalar, sender dala qustary men úı qustary jaıly bildińder.
(Osy kezde esik qaǵyp topqa átesh kiredi.)
Balalar átesh bizge hat ákelipti.
İshinde qustardyń sýretteri bar eken. Qazir sender sol sýretterdi alyp dala qustaryn bólek úı qustaryn bólek ataısyńdar.
Oıyn: «Ne qalaı daýystaıdy?»
Tárbıeshi qustardy kórsetedi, balalar ol qaı qus ekenin aıtyp daýysyn salady.
Refleksıvti - korreksıa.
Sender endi úı qustary men dala qustaryn ajyrata alasyńdar.
Qus týraly taqpaq bilesińder me?
Balalar, endi barlyǵymyz otyryp geometrıalyq pishinderden torǵaıdy qurastyraıyq (torǵaıdyń sýretterin kórsetý).
Torǵaıdyń basy qandaı geometrıalyq pishinge uqsaıdy? Túsi she? Denesi she?
Suraqtar;
Balalar, búgin biz qandaı qustarymen tanystyq?
Úı qustaryn ataıyq?
Nege «dala qusy» dep ataımyz?
Tolyq nusqasyn júkteý
You Might Also Like
