- 05 naý. 2024 01:25
- 255
Aǵashtar nege ashýlandy?
Ana tili
Sabaqtyń taqyryby: Aǵashtar nege ashýlandy?
Sabaqtyń maqsaty: 1. Oqýshylardy mátinniń mazmunymen, B. Soqpaqbaevtyń shyǵarmalarymen tanystyra otyryp, mátindegi negizgi oıdy, ıdeıany uǵyndyrý. Aǵashtar jaıynda bilimderin keńeıtý, mátindi mánerlep oqý daǵdylaryn jáne belsendi yntaly oqýǵa úıretý.
2. Oqýshylardyń baılanystyryp júıeli sóıleý qabiletterin, shyǵarmashylyq, tanymdyq qabiletterin damytý.
3. Tabıǵatty aıalaýǵa, uıymshyldyqqa, birlikke, jaqsyny úıretýge, jamannan jırenýge baýlý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, túsindirý.
Pánaralyq baılanys: dúnıetaný
Sabaqtyń kórnekiligi: mýltımedıa, B. Soqpaqbaev sýreti, syzba, maqal - mátel, tyıym sózder.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi. Psıhologıalyq daıyndyq.
Biz qandaımyz, qandaımyz,
Kúlimdegen kúndeımiz,
Shuǵylaly tańdaımyz.
Esh ýaıymdy bilmeımiz.
II. Úı tapsyrmasyn suraý. Kompas
1. Áńgime mazmunyn aıtý.
2. Suraqtarǵa jaýap berý.
- Kompas degen ne? - Qanatqa ákesi ne syılaǵan edi?
- Kompasqa qatty qyzyqqan kim?
- Balalar qaıda bardy?
- Bodan kompasty ne istedi?
- Bodannyń qylyǵyn sen qalaı baǵalaısyń?
- Onyń ornynda bolsań sen ne ister ediń? Oqýshylar óz oılaryn ortaǵa salý.
Baǵalaý.
III. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
Rebýs sheshý. Aǵash.
IY. Oı ashar. Assosasıa ádisi boıynsha.
1. Aǵashtar týraly ne bilemiz? 2. Aǵashtardyń qandaı paıdasy bar?
3. Qalaı oılaısyń aǵashtar adamǵa ne úshin ashýlanýy múmkin?
- Búgin biz B. Soqpaqbaevtyń «Aǵashtar nege ashýlandy» áńgimesimen tanysatyn bolamyz.
Y. Jańa sabaq.
Sergitý jattyǵýy.
1, 2, 3 boıǵa jınap kúsh
Jalqaýlyqty tastaımyz
Jańadan sabaq bastaımyz.
1. Avtor jaıly málimet berý.
Berdibek Soqpaqbaev 1924 jyly Almaty oblysy, Narynqol aýdanynda dúnıege kelgen. 1949 jyly Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtyn bitirgen. «Juldyz», «Baldyrǵan» jýrnaldarynyń redaksıasynda, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń apparatynda qyzmet atqarady. B. Soqpaqbaev – balalar jazýshysy. 1951 jyly eń alǵashqy «On alty jasar chempıon» degen kitaby shyǵady. Onyń «Meniń atym Qoja», «Jeksen», «Jekpe - jek» kitaptaryn balalar súıip oqıdy. 1963 jyly «Meniń atym Qoja» kitaby boıynsha fılm túsiriledi. Ol halyqaralyq festıválde arnaýly syılyqqa ıe boldy.
2. Oqýlyqpen jumys.
a) mánerlep oqyp berý, mazmunyn qysqasha aıtyp berý.
á) 1 - 2 oqýshyǵa mánerlep oqytý b) tizbekteı oqytý.
YI. Oı qozǵaý.
- Almabektiń jibergen qateligi nede?
- Aǵashtar Almabekti qalaı jazalady?
- Almabek óziniń qateligin qalaı túzedi?
- Eger Almabek aǵashtardan keshirim suramaǵanda ne bolar edi dep oılaısyń?
- Kári emenniń sózin taýyp oqý. Ol týraly ne aıtasyń?
2. Sergitý sáti
Dápterimizdi ashaıyq,
Qolǵa qalam alaıyq.
Jalqaýlyqty tastaıyq,
Kórkem etip jazaıyq
Mátindegi aǵashtardyń Almabekke qoıǵan kinásin myna úlgilik keste boıynsha jaz.
Sabaqtyń taqyryby: Aǵashtar nege ashýlandy?
Sabaqtyń maqsaty: 1. Oqýshylardy mátinniń mazmunymen, B. Soqpaqbaevtyń shyǵarmalarymen tanystyra otyryp, mátindegi negizgi oıdy, ıdeıany uǵyndyrý. Aǵashtar jaıynda bilimderin keńeıtý, mátindi mánerlep oqý daǵdylaryn jáne belsendi yntaly oqýǵa úıretý.
2. Oqýshylardyń baılanystyryp júıeli sóıleý qabiletterin, shyǵarmashylyq, tanymdyq qabiletterin damytý.
3. Tabıǵatty aıalaýǵa, uıymshyldyqqa, birlikke, jaqsyny úıretýge, jamannan jırenýge baýlý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, túsindirý.
Pánaralyq baılanys: dúnıetaný
Sabaqtyń kórnekiligi: mýltımedıa, B. Soqpaqbaev sýreti, syzba, maqal - mátel, tyıym sózder.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi. Psıhologıalyq daıyndyq.
Biz qandaımyz, qandaımyz,
Kúlimdegen kúndeımiz,
Shuǵylaly tańdaımyz.
Esh ýaıymdy bilmeımiz.
II. Úı tapsyrmasyn suraý. Kompas
1. Áńgime mazmunyn aıtý.
2. Suraqtarǵa jaýap berý.
- Kompas degen ne? - Qanatqa ákesi ne syılaǵan edi?
- Kompasqa qatty qyzyqqan kim?
- Balalar qaıda bardy?
- Bodan kompasty ne istedi?
- Bodannyń qylyǵyn sen qalaı baǵalaısyń?
- Onyń ornynda bolsań sen ne ister ediń? Oqýshylar óz oılaryn ortaǵa salý.
Baǵalaý.
III. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
Rebýs sheshý. Aǵash.
IY. Oı ashar. Assosasıa ádisi boıynsha.
1. Aǵashtar týraly ne bilemiz? 2. Aǵashtardyń qandaı paıdasy bar?
3. Qalaı oılaısyń aǵashtar adamǵa ne úshin ashýlanýy múmkin?
- Búgin biz B. Soqpaqbaevtyń «Aǵashtar nege ashýlandy» áńgimesimen tanysatyn bolamyz.
Y. Jańa sabaq.
Sergitý jattyǵýy.
1, 2, 3 boıǵa jınap kúsh
Jalqaýlyqty tastaımyz
Jańadan sabaq bastaımyz.
1. Avtor jaıly málimet berý.
Berdibek Soqpaqbaev 1924 jyly Almaty oblysy, Narynqol aýdanynda dúnıege kelgen. 1949 jyly Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtyn bitirgen. «Juldyz», «Baldyrǵan» jýrnaldarynyń redaksıasynda, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń apparatynda qyzmet atqarady. B. Soqpaqbaev – balalar jazýshysy. 1951 jyly eń alǵashqy «On alty jasar chempıon» degen kitaby shyǵady. Onyń «Meniń atym Qoja», «Jeksen», «Jekpe - jek» kitaptaryn balalar súıip oqıdy. 1963 jyly «Meniń atym Qoja» kitaby boıynsha fılm túsiriledi. Ol halyqaralyq festıválde arnaýly syılyqqa ıe boldy.
2. Oqýlyqpen jumys.
a) mánerlep oqyp berý, mazmunyn qysqasha aıtyp berý.
á) 1 - 2 oqýshyǵa mánerlep oqytý b) tizbekteı oqytý.
YI. Oı qozǵaý.
- Almabektiń jibergen qateligi nede?
- Aǵashtar Almabekti qalaı jazalady?
- Almabek óziniń qateligin qalaı túzedi?
- Eger Almabek aǵashtardan keshirim suramaǵanda ne bolar edi dep oılaısyń?
- Kári emenniń sózin taýyp oqý. Ol týraly ne aıtasyń?
2. Sergitý sáti
Dápterimizdi ashaıyq,
Qolǵa qalam alaıyq.
Jalqaýlyqty tastaıyq,
Kórkem etip jazaıyq
Mátindegi aǵashtardyń Almabekke qoıǵan kinásin myna úlgilik keste boıynsha jaz.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.