InfoHub Logo

Balalardyń joǵary agressıvtiligi dárigerler, pedagogter men psıhologtar úshin ǵana emes, sonymen birge tutas qoǵam úshin de negizgi probremalardyń biri bolyp otyr. Agressıvtilik (lat. «shabýyldaý, qaýip týdyrý») – agressıvti minez-qulyqqa aparar nıet, jaǵdaı. Al agresıalyq árekettiń ózi – balanyń ózgelerge zalal keltirýge baǵyttalǵan minez-qulqy. Agressıvti jaǵdaı ashý, jaýlyq, jekkórýshilik, t.b. emosıalar arqyly kórinis tabady. Áreket mindetti túrde ózge adamǵa zalala keltirý: balaǵattaý, qorlaý, tóbelesi, uryp-soǵý, t.b. túrinde kórinis beredi. Osyndaı minez-qulyqty balalar sany tez artyp kele jatqandyqtan, taqyryp ózektigi kúmán keltirmeıdi.

Bul kóptegen jaǵymsyz faktorlar: balalardyń áleýmettik turmys jaǵdaıy nasharlaýynan; otbasylyq tárbıe daǵdarysynan; mekteptiń balalardyń júıke-psıhıkalyq jaǵdaıyna kóńil aýdarmaýynan; balanyń mıyna zaqym kelý túrinde saldary bolatyn patologıalyq bosaný úlesiniń artýynan oryn alyp otyr.

Zorlyq–zombylyqty úzdiksiz nasıhattaýmen aınalysatyn jalpy aqparat quraldardy, kıno jáne beıneındýstrıa da óz úlesin qosyp otyr. Sońǵy jyldary balalar agresıasy problemalaryna ǵylymı múddelilik te artyp otyr, biraq, ókinishke oraı, shynaıy túzetý men emshara tájirıbesine negizdelgen zertteýler salystyrmaly túrde az.

Eń aldymen balalar agresıasynyń sebepterine taldaý jasap kórelik. Munyń úsh negizgi kózi bolýy múmkin.

Birinshiden, bala ósip kele jatqan otbasynyń ózi agressıvti minez-qulyqqa beıim bolýy jáne osyndaı kórinisti bala sanasynda berik ornyqtyrýy múmkin. Keıbir ata-analar ekijúzdilikke beıim bolady, sóz júzinde olar balalarynda agresıanyń baıqalýyna qarsy, olardy qaıyrymdy ári jýas etip tárbıelegisi keledi, sonymen birge olar tóbeleske qoryqpaı kirisip ketý nemese basqa da jymysqy joldarmen májbúrleý arqyly qurdastarymen arasyndaǵy problemasyn ózi sheshýge tyrysqan balalaryna súısinis tanytady.

Ekinshiden, balalar agresıashyl minez-qulyqqa qurdastarymen qarym-qatynasy barysynda úırenýi múmkin. Mektepke deıingi jastaǵy balalardyń kópshiligi úshin kúsh basymdyǵyna tabyný úlken oryn alady, ásirese uldar balalar qoǵamdastyǵyngda demokratıalyq dep ataýǵa kelmeıtin qasıetke ıe bolýdy armandaıdy. Demek, kim kúshti bolsa, ol bárin de jasaı alady – balabaqsha sábılerin baqylaǵanda kórýge bolatyn prınsıp osyndaı.

Úshinshiden, agresıalylyqqa úıretetin úlgi shynaıy adamdar emes, shyǵarmashylyq týyndylary da bolýy múmkin. Teledıdar, monıtor ekrandary men kitap betterindegi agresıa men zorlyq – zombylyq kishkentaı kórermenderdi kez kelgen ýaqytta qurylymsyz, qatal, biraq janjaldy sheshýdiń óte tıimdi tásiline boı urýǵa jeteleıtini kúmánsiz nárse. Sondyqtan da balańyzdyń ne kórip, ne oqyp, qalaı oınaıtynyna nazar aýdarǵan artyq bolmaıdy.

Agresıalyqtyń syrtqy qabyǵyn qarastyryp bolǵannan keıin, endi onyń ishki sebepterine toqtala ketken jón. Bul jerde bastysy óte qarapaıym oı, eger adamda bári jaqsy bolsa, ol agressıvti bolmas edi. Iaǵnı, agresıashyldyq – eń aldymen ishki qolaısyzdyqtyń syrtqy kórinisi. Ádette agressıvti balalarǵa joǵary mazasyzdyq, ózin eshkimge kereksiz seziný, aınadaǵylardy ádiletsiz sanaý jáne ózin teń sanamaý (kóbine kem sanaý) tán bolady. Kishkentaı «agresordyń» aıǵaı-shý ashý shyǵarý arqyly qarsylyq kórsetý reaksıasy onyń aınalasyndaǵylardyń nazaryn óz problemalaryna, ony jalǵyz ózi jeńe almaıtynyna aýdarý tásili bolyp sanalady. Demek, agressıvti balaǵa kómekteskisi keletin ata-anasy  retinde sizge eń birinshi keregi balaǵa shynaıy ishtartý, ony jeke tulǵa retinde qabyldaý, onyń ishki álemine qyzyǵýshylyq tanytý, sezimi men minez-qulyq dálelderine túsinistikpen qaraý. Balanyń jetistikterine jáne onyń qıyndyqty jeńýindegi tabystaryna kóbirek kóńilin aýdaryńyz (syrtqy jáne ishki), taǵy da sondaı bolýǵa úıretińiz. Qysqasyn aıtqanda, ul nemese qyz balaǵa ózin-ózi  syılaý men ózin-ózi durys baǵalaı bilýin qaıtarý úshin qoldan kelgenniń barlyǵyng jasaý kerek. Ata-ana agresıalyq kóńil kúı men áreketterdiń qaıdan shyqqanyn anyqtap, olardy túzetýdiń durys joldaryn tabýy tıis. Agresıashyl minez-qulyq túri kóbine ony týdyrýshy sebepterdi de kórsetip turady.

Sizderdiń nazarlaryńyzǵa synyp jetekshisine jáne ata-anaǵa  arnalǵan balanyń agresıalyq minez-qulqyna dıagnostıka jasaý boıynsha birqatar praktıkalyq keńesterdi, sondaı-aq agresıa deńgeıin azaıtý tásilderin usynyp otyrmyz.

Ata-ana agresıalyq minez-qulqy bar balalarǵa qalaı qaraýy kerek?

Profesor N.E. Shýrkova jáne onyń áriptesteri minez-qulqy kúrdeli balalarǵa arnarlǵan pedagogıkalyq áreket algorıtmin usynady.

•    Minez-qulqyn túsiný. «Iá, osylaı bolady...», «Seniń jasynda mende de osyndaı jaǵdaı bolǵan...».
•    Minez-qulqyn aqtaý. Balaǵa jartylaı qoldaý bildirý: «Seniń ornynda basqa bireý bolýy da múmkin edi…», «Múmkin men de sóıter me edim…».
•    Balanyń jasaǵanyna ózi oı jiberýi úshin onyń zattyq jáne áleýmettik nátıjesine taldaý jasaý: «Sen, sirá,…jasaǵyń kelgen shyǵar, al ol … bolyp shyqty», «Sen ony …  bolyp shyǵady dep oılamaǵan da shyǵarsyń…»
•    Ózin-ózi anyqtaýy úshin balama minez-qulyq tásilin kórsetý:  «Bylaı jasaǵanda … bolar edi», «Mundaı jaǵdaıda keıbireýler … jasaıdy».
•    Bala bolǵan oqıǵanyń ýájdemesi men sebepterin anyqtaı alýy úshin, ony oılanýǵa shaqyrý: «Sen óziń qalaı oılaısyń…», «Bul endi qalaı aıaqtalady dep oılaısyń…», «Sen týraly basqalar ne oılaıdy…».
•    Basqa mádenıet deńgeıinde ózin-ózi júzege asyra alýyna jaǵdaı jasaý úshin, syrtqy qorlaýdan «qorǵanys»: «Bul eseıe kele qalatyn ádet…».
•    Tıisti áser túrine qarama-qarsy kútpegen derbes sheshim:  «Men seni … jazalaýym kerek edi, biraq men… jasaıyn dep turmyn», «Men seni túsinedi dep senemin…»

Qolaısyz jaǵdaıdan arylý úshin

•    Qysym jasaý – balanyń áreketteri men qylyqtaryna qatań tyıym salý. Synyp jetekshisi óz bedeli arqyly agresıa kórinisine jol bermeı, ony tunshyqtyryp, basymdyq jaǵdaıyna aýysady («Tez arada toqtat munyńdy!»).
•    Yǵystyryp shyǵarý – basqa, neǵurlym jaǵymdy  jaǵdaı týdyryp, agresıashyl minez-qulyqty almastyrý tásili. Qolaısyz jaǵdaıdy almastyrýǵa baǵyttalǵan áreket tizbegi: yǵystyrý-almastyrý-alańdatý («Maǵan mynany jasaýǵa kómektesip jibershi…»)
•    Elemeý  - qolaısyz  jaǵdaıdy eleýsiz qaldyrý ádisi (birden nazar aýdara qoımaý). Ádisi shıryǵysty jaǵdaıdy birdindep baryp joıý maqsatynda qoldanylady.
•    Merzim belgileý (ýaqytyn shekteý) – oryn alǵan qolaısyz jaǵdaıdy (ashýlaný) sheshý úshin quqyǵyn eskerýdi paıdalaný ádisi. Bul ádis kúshti shıryǵystyń birtindep baryp jaılasýy úshin paıdalanylady («Kánekeı, muny bir mınýt ishinde aıaqtańdar»).
•    Jaǵymdy nársege kóńil aýdarý – nazardy ashý, agresıa, yza nemese renish týdyrǵan sýbektiden balanyń óziniń nemese basqa obektiniń (basqa adamnyń, janýardyń, zattyń, t.b.)  jaǵymdy jaqtaryna aýdarý. Ádistiń maqsaty – balany ózin-ózi bıleýge, retteýge, baqylaýǵa, syrtqy áser men ishki jaǵdaıy jáne tártáp túri arasnyda tepe-teńdik ornatýǵa úıretý.

Agresıa deńgeıin qalaı azaıtýǵa nemese joıýǵa bolady?

•    Sport seksıalary.
•    Qyzyǵýshylyqtary boıynsha úıirmeler.
•    Balaǵa degen mahabbatty únemi bildirip otyrý
•    Oryndalmaıtyn ýáde bermeýge tyrysý.
•    Relaksasıa jáne tynys alý jattyǵýlaryn oryndaý.
•    Balaǵa ýaqytty aıamaý, únemi aqyl-keńes berip otyrý.
•    Ýaqytyly tyńdaý, túsine bilý.
•    Ár jumysyna kómektesip, senim bildirý.
•    Únemi meıirimdi bolý.
•    Tereń tynys alý jáne tynys shyǵarý – ashý, ýaıym, qorqynysh jaǵdaıyn retteýge óte tıimdi nárse.
•    Aldyn alýǵa arnalǵan suhbattar. Suhbattyń maqsaty – qajetsiz oqıǵanyń oryn alýyna jol bermeý. Agressıvti minez-qulyqtyń saldary qandaı bolatynyn naqty mysal arqyly kórsetý. Mysaly, balalar úıinde tárbıelenýshi qyz mektepte bir ul balany jekpe-jekke shaqyryp, aqyry kózinen aıyrylyp tynǵan.
•    Ádeptilik tártibi úlgisine baýlý.
•    Jaǵymsyz energıadan arylý ádisteri men tásilderine úıretý.Ata-ana  boıǵa jınalǵan agresıadan arylý ádisterin kórsetýi tıis. Mysaly, tabıǵat aıasyna shyǵyp, bar daýyspen aıǵaılaýǵa bolady. Japon kompanıalarynda adamdar jansyz zattarǵa urysý, urý arqyly ashýyn syrtqa shyǵaryp alatyn arnaıy bólmeler bolady.
•    Ata-ana minez-qulqy. Agressıvti balamen sóılesken kezde synyp jetekshisi sabyrly, salmaqty, jumsaq, tózimdi bolyp,  syrtqy túrimen qamqorshysynyń jan dúnıesin túsinetinin baıqatýy tıis.
•    Balanyń tek jaqsy jaqtaryn ǵana kórip, oǵan senim bildirý. Bala eger ózin osy turǵan boıynda jaqsy kórip, qadirleıtinin bilse, ózin ustamdy, qolǵa ala biletin jan retinde kórgisi keletinin túsinse, minez-qulqyn ózgertedi. Psıhologıalyq-pedagogıkalyq zertteýler balanyń eger pedagog jáne ata-ana ony jaqsy adam retinde baǵalaıtynyn túsingen jaǵdaıda ózgeretinin kórsetedi, mundaı kezde ol damýynyń joǵary satysyna umtylatyn bolady.
•    Jaýapkershilik júkteý. Ózine tapsyrylǵan jaýapty isti oryndaı júre, bala shyǵarmashylyqpen aınalysady, al bul kezde jaman oılar men isterden aýlaq  júretin bolady.
•    Erik-jigerin qalyptastyrý. Aqyrynda, agressıvtiliktiń jaǵymsyz kórinisterimen kúreste negizgi faktor bolyp tabylatyn nárse: synyp jetekshisi, ata-ana men bala arasynda úılesimdi qarym-qatynas ornatý – balanyń salaýatty emosıalyq damýynyń basty sharty.

Bederova Merýert Temırhankyzy
Qarqaraly aýdany, Tegisshildik aýyldyq okrýgi
JBB №6 orta mektebi KMM–niń pedagog–psıhologi

---