InfoHub Logo

Adamdardyń sóılegen sózderi olardyń shyn máninde oılaǵany men sezgenine árdaıym sáıkes kele qoımaıdy. Biraq mundaı jaǵdaılardy qalaı túsinip bilýge bolady? Bul suraqqa jaýap berý úshin ym-ıshara men dene bitiminiń tilin bilý qajet, sebebi, adamnyń ishki  jan dúnıesi, oıy, emosıasy men onyń armandary týraly naǵyz mańyzdy málimetter osy bolyp tabylady.

Maǵan, mektep psıhology retinde sabaqtarǵa kóbirek kirýge týra keledi. Sabaqqa kirýdiń barysy balanyń tártibin baqylaý, sabaqqa daıyndalýyn qadaǵalaýda jatyr. Men áriptesterimniń nazaryna óz qadaǵalaýlarymnyń nátıjelerin usynǵym kelip otyr jáne de bul nátıjeler tek qana psıhologtarǵa ǵana emes, ár muǵalimge, ár ata-anaǵa, balalarmen jumys atqaratyn barlyq pedagogtarǵa qyzyqty bolar dep esepteımin.

Meniń oıymsha jeke tulǵamen tanysý, muǵalimniń synypqa kirgen-aq sátinen bastalady. Oqýshylardyń sálemdesý barysyndaǵy jaǵdaıy muǵalimge (esik aldynda tursa, ornynan tursa, ornynda otyra berse), ár balaǵa baǵa berýge tolyq jol ashady. Balanyń minezi ashyq, álde kerisinshe tuıyq ekenin osydan bilýge bolady. Oqýshynyń qalyby tyńdaý úderisinde balanyń nebir aqparatty qabyldaýǵa ashyq nemese joqtyǵyn bildiredi. Eger bala alǵa qaraı búgile otyrsa, onda ol bilim nárin sýsyndaýda, nemese bala artqa aýytqyp, oryndyqta teńselip otyrsa, oqýǵa múldem yntasy joq ekenin kórsetedi. Muǵalimderge bul oqýshynyń qalyby unamaýy beker emes. Anda-sanda oqýshylar oryndyqtan tómen qaraı aýytqıdy, bul qylyǵymen bala aqparattyń tasqynynan partamen «qorǵanǵandaı» bolady. Eger de bala partaǵa keýdesimen súıenip otyrsa (mundaı qalypta bala búkireıe bastaıdy), balanyń sabaqqa jaýapkershiligi mol ekenin kórsetedi. Sabaqty jazý kezinde dápterdiń partada jatý jaǵdaıy óte mańyzdy. Dápter neǵurlym kóldeneń jatsa, soǵurlym balanyń sabaqqa degen kóńili qınalý, narazylyq bildirý retinde bolyp keledi degen sóz. Keı kezde aıryqsha tuıyq balalar óz dápterin muǵalimnen kitappen nemese qolymen jabýǵa tyrysady. Qurmetti qaýym, esterińizde saqtanyzdar, balalar qate úshin jaza alýdan qorqyp, tuıyqtyqtan nemese óz-ózin tómen baǵalaǵandyqtan dápterin qolymen jabýǵa tyrysady. Eger oqýshylar sabaq ýaqytynda, ásirese oqý barysynda, kitap astyna qoıatyn tireýdi qoldansa, bul da jazadan qashýdyń bir sebebi. Biraq bala mundaı jaǵdaıda óziniń sergip demalý úshin quqyǵyn qorǵaıtyny ras. Demalý úshin bala qalamdy, kitapqa arnalǵan tireýdi bir orynnan ekinshi orynǵa jyljytady nemese sómkesin qopara bastaıdy. Eger osy belgilerdi kórseńiz, úzilis jasaýǵa ýaqyt keldi degen sóz. Oqýshylardyń kóńilderin basqa nársege aýdaryp, sergitý jattyǵýyn jasaýǵa bolady. Jaýap qaıtaryp qol kóterý áreketi ózine degen senimdiliktiń belgisi ekenin bildiredi. Kóp aıanshaqtyq tanytatyn balalar qoldaryn partadan úze almaıdy, al jomart jandar  kerisinshe ózin  jaqsy jaǵynan kórsete biledi. Ornynan aıqaılaý balanyń tárbıesinen ózge, onyń tulǵasyna degen muǵalimniń qyzyǵýshylyǵyna senimsizdigi men synyptastaryn qadirlemeý bolyp tabylady.

Taqtaǵa shyǵý – bala úshin árdaıym stress bolyp tabylady. Álsiz, tuıyq balalar synypqa qyrymen turyp muǵalimge jaýap beredi; óz-ózine senimdi bala arqasymen taqtaǵa qaraı súıenip, synypqa qarap turady; al ózimshilder aldyńǵy partaǵa súıenip turyp alady; bir úlken mártebege ıe bolǵysy kelgen bala muǵalimniń ornyna turǵysy keledi, ol úshin áreket te jasaıdy. Eger synyptyń kóshbasshysy ornynan turyp sóılese, oqýshylar túgel oǵan burylyp qaraıdy; odan keri burylǵan bala onyń qarsylasy degen sóz (múdirgen kezde kómek kórsetpeıdi). Synypta ortasha býynda oryn alǵan bala jaýap berse, dostary árdaıym kómek berýge daıyn turady. Naǵyz shyǵaı bala kómek emes, synyptyń kúlkisine qalady. Ornynan turyp jaýap bergen bala jaıynda kóp nárse aıtýǵa bolady. Ol balanyń sabaqqa daıyndyǵy týraly nemese jaýapqa daıyn emestigi sıaqty. Eger muǵalim suraq qoıǵan soń bala abyrjyp kitaptyń betterin asha bastasa, bul onyń úıde oqymaǵanyn aıdan anyq bildiredi nemese oqýshy talaptanyp kitap betterinen izdese, onda ol úıde oqyp daıyndalǵanyn aıtady. Oqýshylar keıde ne sebepti abdyrap qalǵanyn túsinbeıdi: qıyn suraq pa, álde oılanýdy talap etý me nemese suraqty durys túsinbeý me, onysy belgisiz. Eger qoıylǵan suraqtan soń oqýshy izdeýden bas almasa – suraq qıyn , eger ornynda turyp qalsa suraq túsiniksiz degen sóz. Suraq qoıý barysynda bala esinese, bala qapyryqta emes, kerisinshe qobaljyp, oıy shıelenisýde ekenin bildiredi; sýret salyp otyrǵan oqýshy tynyshtyq tabýǵa tyrysady; muǵalimniń kózine týra qarap otyrsa, ol jaýap bergisi kelip turady. Taǵy oqýshy jaıynda kóp aqparat beretin úlken jaıt, ol onyń qıyn sabaq úderisindegi minez-qulqy (sabaq oqýǵa ýaqyt jetpeıdi nemese túk bilmeıdi). Ózin ǵana oılaıtyn bala ózine jeńil tapsyrmalardy suraı bastaıdy jáne muǵalimdi kinálaı beredi. «Ádilettilik úshin kúres» degenimiz – jumystyń oryndalýynyń nanymsyz ekenin dáleldeý; óz kinásin moıyndamaǵan oqýshy – bireýge jala jaýyp, onyń ústine tapsyrmanyń oryndalmaıtynyn muǵalimge dáleldeıdi; eńbekqor adam-sózsiz jumys atqarady; ózgeniń eńbegin paıdalanyp qalǵysy keletinder bireýden kóshirip alǵysy keledi. Oqýshylardy sabaq ýaqytynda odan da kóbirek zertteýge bolady, mysaly: óte jaqsy estý qabileti bar bala kózin jaı ǵana jaýyp qoıyp, sabaqty qaıtalap otyrady; kórý qabiletteri jaqsy balalar túsinip oqyp alýǵa tyrysady; al keıbir balalar oqyǵandy saýsaqtarymen júrgizip otyrady. Negizinde , oqý barysyn zertteý balanyń ishki jan-dúnıesin bilip tanýǵa baǵyt berip qana qoımaı, sonymen qatar túrli psıhologıalyq dıagnostıkalardyń týyndaýyna da sebepshi bola alady. 

Bederova Merýert Temırhankyzy
Qarqaraly aýdany, Tegisshildik aýyldyq okrýgi
JBB №6 orta mektebi KMM–niń pedagog–psıhologi

 

---