Qaýip-qaterdi boljaý: erteńgi kúnge qalaı daıyn bolýǵa bolady?
Kez kelgen adam ómirdi boljap bolmaıtyndyǵyna kelisedi, biraq ókinishke oraı barlyǵy birdeı óz bolashaǵynyń qamyn oılamaıdy. Al ómir keıde bizdi neshe túrli synaqtarmen qarsy alýy múmkin. Sondyqtan únemi qıyn-qystaý kezeńderge daıyn bolǵanymyz abzal.
Jumysynan aıyrylý nemese densaýlyqtyń aıaq astynan nasharlaýy adamnyń qarjylyq jaǵdaıyna qatty áser etýi múmkin. Osyndaı jaǵdaılarda tyǵyryqtan shyǵýdyń birden-bir joly — qarjylyq saýattylyq.
«Hoým Kredıt Bank» qyzmetteriniń negizgi baǵyttarynyń biri turǵyndardyń qarjylyq saýattylyǵyn arttyrý. Banktiń osy baǵytta júrgizgen is-sharalaryna qazirdiń ózinde 365 myńnan asa adam qatysty. Adamdardyń qarjylyq jaǵdaıǵa, densaýlyǵyna, ómirine, óziniń otbasyna degen jaýapkershiligi aqsha jınaqtaý, «qaýipsizdik jastyǵyn» jasaý, óziniń ómirin, densaýlyǵyn, múlkin t.b. saqtandyrý sıaqty tetikter arqyly kórinip jatady.
«Jumys jasaıtyn adam úshin qandaı da bir jaǵdaımen jumys ornyn joǵaltyp jáne ýaqytsha jumyssyz nemese jumys jasaýǵa qabiletsiz bolyp qalǵan jaǵdaılarda ózi jáne otbasy qınalyp qalmaıdy degen ýaıymnan arylýǵa «qaýipsizdik jastyǵy» kómek bolady.«Qaýipsizdik jastyǵyna» jınalǵan qarajat úsh aıdan alty aıǵa deıin qalypty ómir súrýdi qamtamasyz etýi tıis. Osy kezeń ishinde adam óziniń densaýlyq jaǵdaıyn durystap, jańa jumys taýyp, kerek deseńiz biliktiligin arttyra alýǵa múmkindigi bolady», — deıdi Irına Sheıkına, sertıfıkattalǵan koých, qarjylyq saýattylyq jáne qarjylyq josparlaý jónindegi maman.
Búginde saqtandyrý —adam men onyń otbasy múshelerin yqtımal qaýip-qaterlerden qorǵaýdyń mańyzdy qarjylyq quraldarynyń biri.
Bizge saqtandyrýdyń egjeı-tegjeıin túsinýge «Eýropalyq Saqtandyrý Kompanıasynyń» Basqarma Tóraǵasy Dmıtrıı Nadırov kómektesti:
— Dmıtrıı, bizge saqtandyrýdyń mańyzdy tustary týraly aıtyp berseńiz?
— Ómirdegi kezdeısoq jaǵdaılar aıtarlyqtaı qarjylyq qıynshylyqtarǵa alyp kelýi múmkin. Máselen, eńbek qabiletin joǵaltý otbasyn tabystan aıyrady. Alaıda otbasynyń tólemdik mindetteri toqtap qalmaıdy. Saqtandyrýdyń negizgi máni osyndaı jaǵdaılardardan adamdardy qorǵaýynda jatyr. Mysaly 20 000 teńge ǵana tólep adam ózin 1 mln teńgege saqtandyrýy múmkin.
— Bizdiń elimizde adamdar nege saqtandyrýǵa enjar qaraıdy? Sebebi nede?
— Qoǵamda ártúrli pikir qalyptasqan, tek aıtarym, saqtandyrý otbasynda qarjylyq josparlaýmen birge damıdy. Iaǵnı, adam otbasylyq búdjetin josparlaǵan kezde qandaı mindetti shyǵyndar bar ekendigin, qansha aqshany únemdeý, ózin kútpeıtin shyǵyndardan t.b. qalaı qorǵaý kerektigin eleste alýy kerek.
— Shetelde adamdar saqtandyrý máselesine qalaı qaraıdy? Qazaqstanmen salystyratyn kórsetkishter bar ma?
— Batys Eýropa elderimen salystyrǵanda Qazaqstan artta qalyp keledi. Bul jaǵdaı qarjylyq josparlaý men shyǵyndar deńgeıimen baılanysty. Shyǵyndarǵa qatysty aıtar bolsam, máselen bul elderde medısınalyq qyzmetter aıtarlyqtaı qymbat. Ortasha ómir súretin azamattar qatty aýyryp qalǵan kezde medısınalyq shyǵyndardy óz betimen tóleýge qabiletsiz. Sondyqtan da saqtandyrý atalǵan máseleni sheshýdiń jalǵyz tásili bolyp tabylady.
— Klıenttiń saqtandyrý merzimin uzartpaı qalyp saqtandyrý jaǵdaıy qajet bolyp qalǵan jaıttar qanshalyqty jıi oryn alyp jatady?
— Bizdiń statısıka boıynsha, aı saıyn shamamen 10 shaqty osyndaı jaǵdaı týady. Mysaly bizge ómirden ótken, alaıda artynda jabylmaǵan qaryzdary qalǵan burynǵy klıentterimizdiń týystary júginip jatady. Bul rette klıenttiń kózi tirisinde saqtandyrýdan bas tartqandyǵy anyqtaldy. Mundaıjaǵdaıda biz kómektese almaımyz, óıtkeni klıenttiń óz yntasymen saqtandyrý sharty toqtatylǵan.
— Kredıt alǵan kezde saqtandyrýdy rásimdeý saqtanýshy úshin qanshalyqty tıimdi?
— Aldaǵy ýaqytta bolýy múmkin qaýip-qaterlerdi boljaý múmkin emes, sondyqtan da saqtandyrý túrinde qorǵanys tetigi ózińdi senimdi sezinýge múmkindik beredi. Qandaı da bir jazataıym jaǵdaılarǵa tap bolyp qalsańyz sizdiń shyǵyndaryńyz ben qaryzdaryńyzdy óteýdi saqtandyrý kompanıasy óz moınyna alady.
Árıne, jamanshylyq týraly únemi oılaı berý durys emes, biraq erteńgi kúndi de oılap, soǵan qam jasaýdyń artyqshylyǵy joq. Óıtkeni búgin erteńgi kúnniń kirpishin qalaıtyndyǵyn esten shyǵarmaý kerek.
Men osy jaǵdaıdy paıdalanyp, barlyq qazaqstandandyqtardy jańa 2018 jylmen quttyqtap, baqyt pen tabys, erteńgi kúnge degen senimdilik tileımin!