Al, qanekeı Ájeler! (saıys)
Taqyryby: «Al, qanekeı Ájeler!» saıysy.
Maqsaty: Jas urpaqty ata - baba dástúrimen tárbıeleý. Áje tárbıesin úlgi etý. Ájeler aıtqany asyl ekenin, ári olardyń ónegesin kúndelikti ómirde paıdalaný. Ájeler ónegesiniń ereksheligin ashý. Balany kishipeıildilikke, qart adamdardy qurmetteýge úıretý.
Saıystyń júrý tártibi;
1. Uıymdastyrý. Tárbıeshiniń kirispe sózi.
2. Áje men nemereni tanystyrý
3. Ádil qazylar alqasyn tanystyrý
4. Saıystyń sharttarymen tanystyrý
5. Saıysty qorytyndylaý.
Armysyzdar qurmetti qonaqtar, Ájeler, analar súıkimdi qyzdar kóktemniń alǵashqy merekesi 8 - naýryz merekesi qutty bolsyn!
Búgin naýryzdyń segizi,
Sulýlyqtyń negizi
Ádemi sóz adamnyń Anaǵa aıtar lebizi - dep bizdiń balabaqshaǵa qosh keldińizder!
Balalar: Merekelerińizben súıikti analar, ardaqty ájeler, qurmetti apaılar!
Ardaqty da asyl ájelerimizdiń ónerin úlgi etýge arnalǵan «Al, qanekeı, Ájeler!» atty saıysymyzdy bastaýǵa ruqsat etińizder.
Áje degen kóp shyǵar
Ájemdeı meniń joq shyǵar
Meıirimdi ol kisi
Qandaı ǵajap kúlkisi - deı otyryp ortamyzǵa saıysqa qatysýshy ájelerimiz ben nemerelerin dý - qol shapalaqpen ortamyzǵa shaqyraıyq!
1. Bizge árkez tilekshi bop júretin, qýanyshymyzǵa ortaq bola biletin Madıar men Erkenazdaı botaqandarymyzdyń asyl ájesi kóp balaly ardaqty ana Marıa ájeıdi qarsy alyńyzdar!
2. Ózi sondaı ádemi, kúndeı kúlip júredi. Jannurdyń ájesi súıkimdi, balabaqsha qyzmetkerleriniń bári biledi, dep Jannurdaı nemeresimen Tursyn ájeıdi qoshemetpen qarsy alaıyq!
3. Áje bizdiń kúnimiz
Ájemniń biz gúlimiz
Balalardy qýantyp,
Uzaq ómir súrińiz,- deı otyryp Erkenazdaı erke nemeresimen Altyngúl ájeıdi ortaǵa shaqyramyz.
4. Nemere qamyn oılaı júretin balajan áje Gúlnazdyń kún ájesi, nur ájesi, asyl ájesi Raıa ájeıdi ortaǵa shaqyramyz!
5. Taýsylmaıdy óleńi
Kúnde aıtyp beredi
Barǵan saıyn bir jaqqa
Kámpıt alyp keledi - dep Dılnazdyń ájesi ájeıdi nemeresi men ortaǵa shaqyramyz!
Kim jeńedi saıysta úmit alda,
Qobaljý bar júrekte kúdik barda
Ádil - qazy alqasy atyńdy aqta
Júrekterge arman men baqyt jolda.- dep ádil - qazy alqasymen tanystyramyn.
1. Bizdiń «balapan» tobynyń Áıgerimniń atasy Sansyzbaı ata.
2. Balalar kitaphanasynyń dırektory Jalǵasova Raıa apaı
3. Aǵylman Aısáýleniń ájesi Saqyp áje.
4. Bizdiń balabaqsha meńgerýshisi Dostanova Ásel Jangeldi qyzy
Endi saıysymyzdyń shartymen tanysaıyq
1. Ózin, óz otbasyn tanystyrý
2. Óner saıysy qazaqsha án nemese bı
3. Salt - dástúrden kórinis. Besikke salý nemese tusaý kesý.
4. Qolóner saıysy. «Men ájemniń balasymyn»
5. Oıý oıa bilesiz be?
6. Ulttyq taǵam kórmesi
7. «Syr sandyq»suraq - jaýap saıysy.
Qurmetti qonaqtar kelesi kezekti balalarymyzdyń analaryna arnaǵan quttyqtaý ánderine bereıik.
Án: Quttyqtaımyn mama týǵan kúnińmen!
1 - Kezeń Ájelerimizdiń alǵashqy kezeńi «Tanystyrý»
Ájem bolsa qasymda
Kóterińki kóńilim
Altyn ájem tilekshi
Nemereler ómirin.- dep ájelerine arnap balalar taqpaqtaryn aıtady.
2 - Kezeń «Óner saıysy»
Ájelerimizdiń ónerin tamashalaıyq.
Bı bılegim keledi,
Biraq qalaı bastaımyz - dep «Balapan» bıi oryndaıtyn «Balapan» tobynyń qyzdary.
3 - kezeń Ulttyq salt - dástúrden kórinis.
Anam meni terbetip,
Ósip kettim erjetip
Sol besigim úıimde
Saqtaýly tur tórimde.- dep besikke salý nemese
Jolyń bolsyn deselik
Jolyńa nur tóselik
Jarylqasyn aldyńnan
Tusaýyńdy keselik.- dep tusaý kesý rásimi jasalady.
Álpeshtegen balasyn,
Ana - baqyt ana jyr,
Árkim súıip óziniń
Maqtan eter anasyn.- dep analarǵa arnalǵan óleń – taqpaqtaryn aıtady.
4 - kezeń Qolóner saıysy «Men ájemniń balasymyn»
Bı: Nazdananyń oryndaýynda «Shyǵys bıi»
5 - kezeń. «Oıý oıa bilesiz be?»
Ájelerge qaǵaz qaıshy beriledi. Oıǵan oıýlaryn aıtyp túsindiredi.
Uldarymyz qyzdarǵa arnap daıyndaǵan syılyqtaryn usynady.
6 - kezeń. «Syr sandyq» suraq jaýap saıysy. Ár ájege 1 - bıletten beriledi, 1 - bılette 3 suraqtan jazylǵan.
Suraqtar; 1 - bılet
1. «Tilashar» qaı kezde jasalady.
2. Dastarhan basynda qandaı eskertýler jasalady.
3. Uıqasyn tap: Ózinshe noıan, qorqaq kim?....
2 - Bılet
1. Jeti ata qalaı atalady?
2. Nemerelerińizge ertegi aıtyp beresiz be?
3. Uıqasyn tap: Úni ǵajap dúldúl, baqta saırar....
3 - bılet
1. Úsh arsyz qalaı atalady?
2. Qazaq halqy balasyn qalaı tárbıelegen?
3. Uıqasyn tap: Tumsyǵymen shymshyp, qurt teredi....
4 - Bılet
1. Bes paryz qalaı atalady?
2. Ájeniń bala tárbıesindegi orny qandaı?
3. Uıqasyn tap: Ormandaǵy aıýdyń
Qulpynaıy kóp eken,
Terip - terip alaıyq.
Qaltamyzǵa......
5 - bılet
1. Bazarlyq degen ne?
2. Qazaqstannyń memlekettik rámizderin ata
3. Uıqasyn tap: Aıý otyr partada
Eki qoly qaltada
Apaı sabaq surasa
Uıyqtap qaldy........
Endi ortany ashaıyq
İnjý marjan shashaıyq
Án men bıdi shalqytyp.
Aıneldiń bıin tamashalaıyq!
Jınalǵan halyq tańǵalsyn
Ónerden kúmbez jasaıyq!- dep Aıneldiń oryndaýynda qazaq bıi.
7 - kezeń. Ulttyq taǵam kórmesi.
Ájelerimiz qandaı ulttyq taǵam daıyndaǵan eken, ortaǵa shyǵaryp tanystyraıyq.
Qorytyndy bólim.
Ádil qazylar alqasyna sóz berilip,
Ájelerimizge syılar, nomınasıalary beriledi.
1. «Bilgir áje»
2. «Meıirban áje»
3. «Altyn oımaqty sheber áje»
4. «Bulbul ánshi áje»
5. «Balqaımaq áje»
Maqsaty: Jas urpaqty ata - baba dástúrimen tárbıeleý. Áje tárbıesin úlgi etý. Ájeler aıtqany asyl ekenin, ári olardyń ónegesin kúndelikti ómirde paıdalaný. Ájeler ónegesiniń ereksheligin ashý. Balany kishipeıildilikke, qart adamdardy qurmetteýge úıretý.
Saıystyń júrý tártibi;
1. Uıymdastyrý. Tárbıeshiniń kirispe sózi.
2. Áje men nemereni tanystyrý
3. Ádil qazylar alqasyn tanystyrý
4. Saıystyń sharttarymen tanystyrý
5. Saıysty qorytyndylaý.
Armysyzdar qurmetti qonaqtar, Ájeler, analar súıkimdi qyzdar kóktemniń alǵashqy merekesi 8 - naýryz merekesi qutty bolsyn!
Búgin naýryzdyń segizi,
Sulýlyqtyń negizi
Ádemi sóz adamnyń Anaǵa aıtar lebizi - dep bizdiń balabaqshaǵa qosh keldińizder!
Balalar: Merekelerińizben súıikti analar, ardaqty ájeler, qurmetti apaılar!
Ardaqty da asyl ájelerimizdiń ónerin úlgi etýge arnalǵan «Al, qanekeı, Ájeler!» atty saıysymyzdy bastaýǵa ruqsat etińizder.
Áje degen kóp shyǵar
Ájemdeı meniń joq shyǵar
Meıirimdi ol kisi
Qandaı ǵajap kúlkisi - deı otyryp ortamyzǵa saıysqa qatysýshy ájelerimiz ben nemerelerin dý - qol shapalaqpen ortamyzǵa shaqyraıyq!
1. Bizge árkez tilekshi bop júretin, qýanyshymyzǵa ortaq bola biletin Madıar men Erkenazdaı botaqandarymyzdyń asyl ájesi kóp balaly ardaqty ana Marıa ájeıdi qarsy alyńyzdar!
2. Ózi sondaı ádemi, kúndeı kúlip júredi. Jannurdyń ájesi súıkimdi, balabaqsha qyzmetkerleriniń bári biledi, dep Jannurdaı nemeresimen Tursyn ájeıdi qoshemetpen qarsy alaıyq!
3. Áje bizdiń kúnimiz
Ájemniń biz gúlimiz
Balalardy qýantyp,
Uzaq ómir súrińiz,- deı otyryp Erkenazdaı erke nemeresimen Altyngúl ájeıdi ortaǵa shaqyramyz.
4. Nemere qamyn oılaı júretin balajan áje Gúlnazdyń kún ájesi, nur ájesi, asyl ájesi Raıa ájeıdi ortaǵa shaqyramyz!
5. Taýsylmaıdy óleńi
Kúnde aıtyp beredi
Barǵan saıyn bir jaqqa
Kámpıt alyp keledi - dep Dılnazdyń ájesi ájeıdi nemeresi men ortaǵa shaqyramyz!
Kim jeńedi saıysta úmit alda,
Qobaljý bar júrekte kúdik barda
Ádil - qazy alqasy atyńdy aqta
Júrekterge arman men baqyt jolda.- dep ádil - qazy alqasymen tanystyramyn.
1. Bizdiń «balapan» tobynyń Áıgerimniń atasy Sansyzbaı ata.
2. Balalar kitaphanasynyń dırektory Jalǵasova Raıa apaı
3. Aǵylman Aısáýleniń ájesi Saqyp áje.
4. Bizdiń balabaqsha meńgerýshisi Dostanova Ásel Jangeldi qyzy
Endi saıysymyzdyń shartymen tanysaıyq
1. Ózin, óz otbasyn tanystyrý
2. Óner saıysy qazaqsha án nemese bı
3. Salt - dástúrden kórinis. Besikke salý nemese tusaý kesý.
4. Qolóner saıysy. «Men ájemniń balasymyn»
5. Oıý oıa bilesiz be?
6. Ulttyq taǵam kórmesi
7. «Syr sandyq»suraq - jaýap saıysy.
Qurmetti qonaqtar kelesi kezekti balalarymyzdyń analaryna arnaǵan quttyqtaý ánderine bereıik.
Án: Quttyqtaımyn mama týǵan kúnińmen!
1 - Kezeń Ájelerimizdiń alǵashqy kezeńi «Tanystyrý»
Ájem bolsa qasymda
Kóterińki kóńilim
Altyn ájem tilekshi
Nemereler ómirin.- dep ájelerine arnap balalar taqpaqtaryn aıtady.
2 - Kezeń «Óner saıysy»
Ájelerimizdiń ónerin tamashalaıyq.
Bı bılegim keledi,
Biraq qalaı bastaımyz - dep «Balapan» bıi oryndaıtyn «Balapan» tobynyń qyzdary.
3 - kezeń Ulttyq salt - dástúrden kórinis.
Anam meni terbetip,
Ósip kettim erjetip
Sol besigim úıimde
Saqtaýly tur tórimde.- dep besikke salý nemese
Jolyń bolsyn deselik
Jolyńa nur tóselik
Jarylqasyn aldyńnan
Tusaýyńdy keselik.- dep tusaý kesý rásimi jasalady.
Álpeshtegen balasyn,
Ana - baqyt ana jyr,
Árkim súıip óziniń
Maqtan eter anasyn.- dep analarǵa arnalǵan óleń – taqpaqtaryn aıtady.
4 - kezeń Qolóner saıysy «Men ájemniń balasymyn»
Bı: Nazdananyń oryndaýynda «Shyǵys bıi»
5 - kezeń. «Oıý oıa bilesiz be?»
Ájelerge qaǵaz qaıshy beriledi. Oıǵan oıýlaryn aıtyp túsindiredi.
Uldarymyz qyzdarǵa arnap daıyndaǵan syılyqtaryn usynady.
6 - kezeń. «Syr sandyq» suraq jaýap saıysy. Ár ájege 1 - bıletten beriledi, 1 - bılette 3 suraqtan jazylǵan.
Suraqtar; 1 - bılet
1. «Tilashar» qaı kezde jasalady.
2. Dastarhan basynda qandaı eskertýler jasalady.
3. Uıqasyn tap: Ózinshe noıan, qorqaq kim?....
2 - Bılet
1. Jeti ata qalaı atalady?
2. Nemerelerińizge ertegi aıtyp beresiz be?
3. Uıqasyn tap: Úni ǵajap dúldúl, baqta saırar....
3 - bılet
1. Úsh arsyz qalaı atalady?
2. Qazaq halqy balasyn qalaı tárbıelegen?
3. Uıqasyn tap: Tumsyǵymen shymshyp, qurt teredi....
4 - Bılet
1. Bes paryz qalaı atalady?
2. Ájeniń bala tárbıesindegi orny qandaı?
3. Uıqasyn tap: Ormandaǵy aıýdyń
Qulpynaıy kóp eken,
Terip - terip alaıyq.
Qaltamyzǵa......
5 - bılet
1. Bazarlyq degen ne?
2. Qazaqstannyń memlekettik rámizderin ata
3. Uıqasyn tap: Aıý otyr partada
Eki qoly qaltada
Apaı sabaq surasa
Uıyqtap qaldy........
Endi ortany ashaıyq
İnjý marjan shashaıyq
Án men bıdi shalqytyp.
Aıneldiń bıin tamashalaıyq!
Jınalǵan halyq tańǵalsyn
Ónerden kúmbez jasaıyq!- dep Aıneldiń oryndaýynda qazaq bıi.
7 - kezeń. Ulttyq taǵam kórmesi.
Ájelerimiz qandaı ulttyq taǵam daıyndaǵan eken, ortaǵa shyǵaryp tanystyraıyq.
Qorytyndy bólim.
Ádil qazylar alqasyna sóz berilip,
Ájelerimizge syılar, nomınasıalary beriledi.
1. «Bilgir áje»
2. «Meıirban áje»
3. «Altyn oımaqty sheber áje»
4. «Bulbul ánshi áje»
5. «Balqaımaq áje»
You Might Also Like
-
Úshburyshtyń aýdanyn tabýǵa esepter shyǵarý (prezentasıasymen)
