Baýyrsaq ertegisi
Taqyryby: «Baýyrsaq» ertegisi
Maqsaty: Ertegi, álemine qyzyǵýshylyǵyn qalyptastyrý.
Ertegi sahnalaý barysynda keıipkerlerdiń minez-qulqyn jetkize bilýge úıretý. Ertegidegi keıipkerlerdiń sóz mánerin, qımyl qozǵalysyn keltirip oınaýǵa úıretý. Sózderdi anyq aıtýǵa, este saqtaý qabiletin damytý.
Áńgimelesý:
Balalar, búgin erekshe kún, bizge búgin qonaqtar kelip otyr. Olaı bolsa qonaqtarmen sálemdeseıik.
Kúnniń kózi ashylyp,
Kókke shýaq shashylsyn.
Qutty qonaq kelipti,
Tórimizge enipti.
Amandasý úlkenge
Tárbıeniń basy ǵoı!
Al, qanekeı, bárimiz
«Sálem» deıik úlkenge.
Balalar: Sálemetsizder me apaılar!
- Senderge jaqsy sózder aıtqandy jaqsy kóresińder me?
Al endi, sheńberge turyp bir-birimizge jaqsy sózder aıtaıyq. (Balalar alaqandary arqyly bir-birine jyly sózderin jetkizedi.)
Balalar sheńber boıynda turady.
- Botaqandarym meniń jaraısyńdar!
- Balalar, sender balabaqshada osy sózderdi kúnde aıtyp júrińder.
- Endi ornymyzǵa otyraıyq. (Balalar oryndaryna otyrady)
Tárbıeshi: Balalar qane esimizge túsirip kóreıikshi, ertegilerdiń basy qalaı bastalady?
Balalar: «Erte, erte, ertede, eshki júni bórte de», «Baıaǵy ótken zamanda bir shal men kempir turypty», «Erte-erte, ertede kip-kishkentaı masa dúnıege kele salyp, óz-ózine qarap súısine bastaıdy» jáne. t. b
- Al balalar ertegi álemine saıahat jasaıyq.
- Ertegiler álemine barý úshin qandaı kólikpen baraıyq?
- Poıyzben baraıyqshy, tez jetemiz
(poıyzdyń daýysy estiledi)
- Biz ertegi álemine keldik, qane jaıǵasyp otyraıyq.
Búgin qandaı ertegini tamashalaıtyndaryńdy bilý úshin senderge jumbaq jasyrǵym kelip tur.
1. Ózi qý, júrgen jeri aıqaı – shý. (túlki)
2. Dalada jur shapqylap, keremet tym saqqulaq,
Tek esekten basqa da, oǵan uqsar joq qulaq. (qoıan)
3. It sıaqty pishini, unatpaıdy ol kisini. (qasqyr)
4. Qys boıyna jatady, tátti uıqyǵa batady. (aıý)
5. Ózi qyp-qyzyl bolyp pisedi
Kúnge uqsas keledi. (baýyrsaq)
- Sonymen balalar, bul keıipkerler qaı ertegide kezdesedi eken?
Tárbıeshi balalarǵa «Baýyrsaq»ertegisin eske túsirýin usynady.
Balalar mazmunyn aıtyp beredi.
Tárbıeshi «Baýyrsaq» ertegisin qýyrshaq teatr arqyly qoıýyn usynady.
Balalar qýyrshaqtaryn alyp ertegini sahnalaıdy.
Avtor: Malıka
Ata: Mansýr
Áje: Aısha
Baýyrsaq: Aıbar
Qoıan: Aqmereı
Aıý: Arsen
Túlki: Jansaıa
Balalar madaqtalyp, qonaqtarmen qoshtasady.
Balalar sheńber quraıyq,
Qonaqtarmen qoshtasaıyq.
Qol ustasyp turaıyq,
Sheńberdi biz quraıyq
Kóriskenshe kún jaqsy
Saý, salamat bolaıyq!
Maqsaty: Ertegi, álemine qyzyǵýshylyǵyn qalyptastyrý.
Ertegi sahnalaý barysynda keıipkerlerdiń minez-qulqyn jetkize bilýge úıretý. Ertegidegi keıipkerlerdiń sóz mánerin, qımyl qozǵalysyn keltirip oınaýǵa úıretý. Sózderdi anyq aıtýǵa, este saqtaý qabiletin damytý.
Áńgimelesý:
Balalar, búgin erekshe kún, bizge búgin qonaqtar kelip otyr. Olaı bolsa qonaqtarmen sálemdeseıik.
Kúnniń kózi ashylyp,
Kókke shýaq shashylsyn.
Qutty qonaq kelipti,
Tórimizge enipti.
Amandasý úlkenge
Tárbıeniń basy ǵoı!
Al, qanekeı, bárimiz
«Sálem» deıik úlkenge.
Balalar: Sálemetsizder me apaılar!
- Senderge jaqsy sózder aıtqandy jaqsy kóresińder me?
Al endi, sheńberge turyp bir-birimizge jaqsy sózder aıtaıyq. (Balalar alaqandary arqyly bir-birine jyly sózderin jetkizedi.)
Balalar sheńber boıynda turady.
- Botaqandarym meniń jaraısyńdar!
- Balalar, sender balabaqshada osy sózderdi kúnde aıtyp júrińder.
- Endi ornymyzǵa otyraıyq. (Balalar oryndaryna otyrady)
Tárbıeshi: Balalar qane esimizge túsirip kóreıikshi, ertegilerdiń basy qalaı bastalady?
Balalar: «Erte, erte, ertede, eshki júni bórte de», «Baıaǵy ótken zamanda bir shal men kempir turypty», «Erte-erte, ertede kip-kishkentaı masa dúnıege kele salyp, óz-ózine qarap súısine bastaıdy» jáne. t. b
- Al balalar ertegi álemine saıahat jasaıyq.
- Ertegiler álemine barý úshin qandaı kólikpen baraıyq?
- Poıyzben baraıyqshy, tez jetemiz
(poıyzdyń daýysy estiledi)
- Biz ertegi álemine keldik, qane jaıǵasyp otyraıyq.
Búgin qandaı ertegini tamashalaıtyndaryńdy bilý úshin senderge jumbaq jasyrǵym kelip tur.
1. Ózi qý, júrgen jeri aıqaı – shý. (túlki)
2. Dalada jur shapqylap, keremet tym saqqulaq,
Tek esekten basqa da, oǵan uqsar joq qulaq. (qoıan)
3. It sıaqty pishini, unatpaıdy ol kisini. (qasqyr)
4. Qys boıyna jatady, tátti uıqyǵa batady. (aıý)
5. Ózi qyp-qyzyl bolyp pisedi
Kúnge uqsas keledi. (baýyrsaq)
- Sonymen balalar, bul keıipkerler qaı ertegide kezdesedi eken?
Tárbıeshi balalarǵa «Baýyrsaq»ertegisin eske túsirýin usynady.
Balalar mazmunyn aıtyp beredi.
Tárbıeshi «Baýyrsaq» ertegisin qýyrshaq teatr arqyly qoıýyn usynady.
Balalar qýyrshaqtaryn alyp ertegini sahnalaıdy.
Avtor: Malıka
Ata: Mansýr
Áje: Aısha
Baýyrsaq: Aıbar
Qoıan: Aqmereı
Aıý: Arsen
Túlki: Jansaıa
Balalar madaqtalyp, qonaqtarmen qoshtasady.
Balalar sheńber quraıyq,
Qonaqtarmen qoshtasaıyq.
Qol ustasyp turaıyq,
Sheńberdi biz quraıyq
Kóriskenshe kún jaqsy
Saý, salamat bolaıyq!
You Might Also Like
