InfoHub Logo

Taqyryby: Jabaıy ańdar

Maqsaty: Jabaıy ańdarmen tanystyrý.
Bilimdilik: Jabaıy ańdardyń atyn durys aıtýǵa úıretý.
Balalarǵa suraqqa tolyq sóılem qurap, jaýap berýge úıretý.
Damytýshylyq: Sózdik qoryn baıytý, til mádenıetin jetildirý.
Jabaıy ańdardyń keıbir erekshelikterin salystyrý, qorektenýi týraly túsinik berý.
Tárbıelik: Ańdardyń túr - tústerine kóńil aýdaryp, olarǵa qamqorlyqpen qaraýǵa tárbıeleý.
Kórnekilikteri: Jabaıy ańdar sýretteri, beınetaspa, qurastyrma sýretter, orman kórinisi.

Uıymdastyrý, amandasý, shattyq sheńberi.
- Armysyń altyn kún!
- Armysyń kók aspan!
- Amansyń ba jer ana!
- Salamatsyz ba, balabaqsha?!
- Salamatsyz ba, Qonaqtar?!
Endi qoıan bolyp sekirip ornymyzdy tabaıyq.
- Balalar qazir jyldyń qaı mezgili? - Qys mezgili.
Qysta kún qandaı bolady? - Aınala appaq qar, aıaz, boran soǵady.
Qys aılaryn ata - Jeltoqsan, qańtar, aqpan.
Qazir qaı aı? - Aqpan aıy.

Tárbıeshi: Endi balalar jańa sabaǵymyzǵa kóshemiz, Taqyryby: «Jabaıy ańdar»
Esik qaǵyldy ormannan hat tasýshy apaı keldi.
Sálemetsizder me, balalar? Bul qaı top?
- Bul «Balapan» toby.
Men senderge ormannan hat ákeldim.
Tárbıeshi: Kel balalar hatty ashyp kóreıik.
Balalar senderge ormandaǵy jabaıy ańdar ózderiniń sýretterin salyp jiberipti. Balalar bul ańdardy tanısyńdar ma, Qane atyn atap kóreıikshi.
- Qoıan qandaı? - aq
Qasqyr qandaı? - kók
Túlki qandaı? - qyzyl
Arystan qandaı? - sary
- jolbarys qandaı? - ala.
Arystandy ań patshasy dep ataıdy.
Balalar bul ańdardy sender qaıdan kórdińder?
- Sýretterden, teledıdardan kórdik.
Balalar jabaıy ańdar ormanda, taýly jerlerde mekendeıdi.
Olar óz azyqtaryn ózderi taýyp jeıdi.
Jabaıy ańdar jyrtqysh jáne paıdaly bolyp bólinedi.
Ańdardyń bizge paıdasy mol, olardyń terisinen ton, jaǵa kıimder, bas kıimder tigedi.
Nemen qorektenedi?

Qasqyr men jolbarys ózderinen kishi ańdarǵa shabady.
Túlki usaq ańdarmen, tyshqandarmen qorektenedi.
Qoıan: shóptermen qorektenedi, eń súıikti taǵamy – sábiz.
Aıý: jazda jemis - jıdektermen al qysta uıyqtaıdy.
Al endi balalar senderdiń aralaryńda jabaıy ańdardyń balasy nemese kúshikteri otyr eken, olardy ortaǵa shaqyryp tanysaıyq.
Qoıannyń balasy - kójek
Aıýdyń balasy – qonjyq
Qasqyrdyń balasy – bóltirik
Túlkiniń balasy – túlkishek
Jolbarystyń balasy – shónjik
Arystannyń balasy – abdan dep atalady. Osy ańdarymyz bizge taqpaqtaryn aıtady.
Túlki. Ózim aılaker, ózim qý,
Júrgen jerim aıqaı - shý.

Qasqyr: Qasqyr jortar túnimen
Kúndes bolyp kúnimen.

Aıý: Aıý otyr partada
Eki qoly qaltada,
Apaı sabaq surasa
Uıyqtap qaldy masqara.

Qoıan: Aq qoıanmyn, qoıanmyn.
Úrkek qoıan saq qoıan
Dybys shyqsa qashamyn,
Belderden bir - aq asamyn.

Sergitý sáti
Ormandaǵy aıýdyń
Qulpynaıy kóp eken
Terip - terip alaıyq
Qaltamyzǵa salaıyq.
Endi biz beınetaspadan jalpy basqada jabaıy ańdar bar ekenin kórýge shaqyramyn. Ańdarǵa sholý jasaý.

Qorytyndy.
Dybystyq jattyǵýlar:
- Yr – yr – yr yryldaıdy qasqyr,
- ki – ki – ki bulańdaıdy túlki,
- Ian – ıan – ıan júgirip júr qoıan.
- Iý – ıý – ıý qorbańdaıdy aıý.
Balalar jumbaq aıtady.
Qalqıǵan qulaǵy bar
Eleńdep qorqyp turady.(qoıan)
Qys boıy uıyqtaıdy,
Kóktemde oıanady( aıý)
Ózi aılaker, ózi qý,
Júrgen jeri aıqaı - shý. (túlki)
Qurastyrý. Bilimderin bekitý.
Ańdardyń qıylǵan sýretterin qurastyrýǵa beriledi.
Balalar biz búgin jabaıy ańdarmen tanystyq.
- Olar qaıda mekendeıdi?
- Qandaı janýarlarmen tanystyq?
Balalardy madaqtaý. Ańdardyń bet perdesin syılyqqa taratamyn.
Búgingi sabaǵymyzǵa qatysqandaryńa rahmet.
Ornymyzdan turaıyq
Túzý syzyq quraıyq,
Kóriskenshe kún jaqsy
Saý - salamat bolaıyq.