InfoHub Logo

Alakól ataýynyń maǵynasy
Qazaq tili 8 synyp
Maqsaty: Mátinge qatysty jańa sózder úıretý arqyly oqýshylardyń sózdik qorlaryn baıytý, taqyryp boıynsha aýyzeki sóıleýge daǵdylandyrý, qarym - qatynas tilin baıytý, gramatıkany tapsyrmalar barysynda paıdalana bilý biliktilikterin daǵdylandyrý.
Túri: jańa bilim meńgertý.
Kórnekiligi: úlestirmeli kartochkalar, oqýlyq.

Sabaq barysy.
1. Uıymdastyrý kezeńi:
Túgendeý, psıhologıalyq ahýal týdyrý:
Qýanamyn men de
Qýanasyń sen de
Qýanamyz bárimiz
Araılap atqan kúnge
2. Úı tapsyrmasyn tekserý:
5 bet 3 - tapsyrma: Mátinnen negizgi etistikterdi taýypjazyp, qaı shaqta turǵanyn anyqtańdar. Aýyzsha suraý.

3. Jańa bilim meńgertý: Mátin 5bet.
«Alakól» ataýy ejelgi túrik jáne monǵol sózderinen aýdarǵanda «uly kól» nemese «taýly kól» degen maǵyna beredi. Kól sýynyń túsin bir qaraǵanda anyqtaý qıyn. Usaq kólderdiń túsi alýyn bolady. Aıtalyq, Sasyqkól - kógildir tústi, Qorjynkól – surǵylt, Qylytuz – sary. Jergilikti turǵyndar kóldi pishinniń túsiniń, kóleminiń ártúrli bolǵany úshin «Alakól»dep atap ketken.

4. Bekitý kezeńi:
5 - bet. 1 - tapsyrma. Mátindi orysshaǵa aýdarý.
6 - bet, 3 - tapsyrma: sóılemge sıntaksıstik taldaý jasap, kómekshi etistikti anyqtańdar:
Jergilikti turǵyndar kóldi pishinniń túsiniń, kóleminiń ártúrli bolǵany úshin «Alakól» dep atap ketken.
5. Úıge tapsyrma berý:
6 - bet. 2 - tapsyrma. Dıalogty tolyqtyryńdar.
6. Qorytyndy: Alakól taqyrybynda klaster quryp, ne úırendik, ne bildik.

Taqyryby: Alakóldegi ósimdikter men qustar
Maqsaty: oqýshylardyń mátinmen jumys barysynda fýnksıonaldyq saýattylyqtaryn qalyptastyrý, oı - órisin keńeıtý arqyly este saqtaý qabiletterin arttyrý, aýyzeki sóıleý tilderin jattyqtyrý.
Túri: jańa bilim meńgertý
Kórnekiligi/: oqýlyq, dápter.

Sabaq barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi.
Sálemdesý, túgendeý.
1. Úı tapsyrmasyn tekserý. Aýyzsha dıalog oqytqyzý.
2. Jańa bilim meńgertý: Mátinmen jumys: 6 - bet. 1 - tapsyrma.

Alakól memlekettik tabıǵı qoryǵy (lang - ru| Alakolskıı gosýdarstvennyı prırodnyı zapovednık), Tentek ózeni saǵasynyń tabıǵatyn jáne Alakól araldaryndaǵy sırek kezdesetin janýarlardy saqtap qalý maqsatynda uıymdastyrylǵan. Almaty oblysynyń Alakól jáne Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Úrjar aýdandarynda ornalasqan. Aýmaǵy 20743 ga. Qoryqtyń aýmaǵy 7 telimge bólingen. Qoryqta óte sırek kezdesetin relıkti shaǵalanyń uıa salyp, balapan órbitetinin qazaq ornıtology E. Áýezov 1968 – 69 jyldary júrgizgen ǵylymı jumystary kezinde anyqtady. Qoryq aýmaǵyndaǵy araldar qustardyń toptalyp uıa salýyna óte qolaıly. Sondyqtan da qoryqty naǵyz «qus bazary» dep ataýǵa bolady. Qoryq janýarlar dúnıesine óte baı. Munda balyqtardyń 15, qosmekendilerdiń 2, baýyrymen jorǵalaýshylardyń 14, qustardyń 330 jáne sútqorektilerdiń 21 túri kezdesedi. Omyrtqasyzdardan ınelikterdiń 34 túri bar. Qustardyń 15 túri (buıra birqazan, qalbaǵaı, qara degelek, bezgeldek, dýadaq, úki, t. b.) jáne balqash alabuǵasy Qazaqstannyń «Qyzyl kitabyna» engizilgen. Ósimdik jamylǵysyna da baı (ósimdiktiń 270 - ke jýyq túri ósedi). Qoryqta jeti taqyryptyq joba boıynsha ǵylymı - zertteýler jumystary júıeli túrde júrgizilip keledi. Sondaı - aq «Tabıǵat jylnamasy» jazylady. «Tabıǵat murajaıy» jumys isteıdi, shaǵyn dendrarıı uıymdastyrylǵan. Qoryq shekarasynda uzyndyǵy 2 km bolatyn qorǵanysh beldem salynǵan. 2004 jyldan Qazaqstan Respýblıkanyń Úkimeti men BUU - nyń Qazaqstandaǵy ókildiginiń birikken uzaq merzimge arnalǵan jobasy qolǵa alyndy. Alakól qoryǵynyń týrızmdi damytýdaǵy mańyzy zor.

4. Bekitý: mátindi aýyzsha oqytqyzý.
Suraqtar qoıǵyzý, jazý.
3 - tapsyrma: alakól týraly negizgi jáne kómekshi etistikterdi paıdalanyp shaǵyn mátin jazyńdar.
5. Úıge tapsyrma berý: 7 - bet 2 - tapsyrma. Dıalog oqyńdar.
6. Qorytyndy: Sózjumbaq qurastyrý. Baǵalaý.

Taqyryby: Tuzdy aǵynsyz kól. Kómekshi etistik
Qazaq tili 8 synyp
Maqsaty: Mátinge qatysty jańa sózdermen tanystyrý arqyly tildik qorlaryn baıytý. Aıtylym ádisinde qazaq tiline tán áripterdiń aıtylý jaǵdaılaryn baqylaý. Mátinmen jumys júrgizý arqyly qatesiz kóshirip jazýǵa, sóılemderge suraq qoıa bilý biliktilikterin arttyrý.
Túri. Jańa bilim meńgertý.
Kórnekiligi: oqýlyq, alakól sýreti bar plakat.

Sabaq barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi: amandasý, túgendeý, jańa 4 dápter jınaý. Syrttaryn toltyrtqyzý.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý: 3 bet 1 - tapsyrma

3. Jańa bilim meńgertý:
Alakól – tuzdy aǵynsyz kól. Ol Almaty jáne Shyǵys Qazaqstan oblystarynyń shekarasynda ornalasqan. Kóldiń ońtústik – shyǵys jaǵynda Jońǵar qaqpasy ornalasqóan. Batys jaǵynda Kóktuma aýyly bar, ol qazaq - qytaı shekarasynan 80shaqyrym jerde. Shyǵysynda - Qabanbaı aýyly. Qabanbaıdyń shyǵysynda 15 shaqyrym jerde «Barlyq - arasan»kýrorty ornalasqan.
Alakólde kýrortty demalys oryndarynyń ornalasý sekbebi – sýynyń mıneraldarǵa baı bolýynda, onyń quramynda Mendeleev kestesi elementteriniń basym bóligi kezdesedi, quramy jaǵynan Qara jáne Óli teńizderge uqsaıdy. Sondyqtan bul aımyqty demalýshylar emdik týrızmmen shuǵyldanady.

4. Bekitý
Sózdik:
Shyǵys Qazaqstan – Vostochno Kazahstanskıı
Shaqyrym – kıllometr
Emdik - ozdravıtelnyı
3 deńgeı:
1. Mátinge birneshe suraq qoıyńdar.
2. Mátinge jospar qurańdar.
2 deńgeı:
1. Bos orynǵa tıisti sózderdi qoıyp jazyńdar:
1. Alakól............. – aǵynsyz kól.
2. Ol.......... shekarasynda ornalasqan.
3. Alakólde kýrortty demalys or...

5. Úıge tapsyrma berý: 5bet 3 - tapsyrma.
6. Qorytyndy:
Refleksıa: Bildim Bilgim keledi Bilmedim

Qostanaı oblysy ákimdigi bilim basqarmasynyń
«Borovskoı oblystyq sanatorlyq mektep - ınternaty»
Qazaq tili men ádebıeti pániniń: muǵalimi: Algalıeva Gýljanat Sýltankyzy