Baǵandar. Betterdiń parametrleri. Jıek. Aldyn - ala qaraý. Qujatty baspadan shyǵarý
Baǵandar. Betterdiń parametrleri. Jıek. Aldyn - ala qaraý. Qujatty baspadan shyǵarý.
Sabaq maqsaty:
Bilimdilik maqsaty: Oqýshylarǵa tizimderdi markerleý, nomerleý jáne paraq parametrlerin baptaý, qujatty baspadan shyǵarý týraly túsinik berý
Damytýshylyq maqsaty: Osy taqyryp boıynsha alǵan teorıalyq bilimderin praktıkalyq tapsyrmalardy oryndaýda tıimdi paıdalaný
Tárbıelik maqsaty: kompúterlik saýattylyqqa, ıkemdilikke tárbıeleý
Sabaqtyń túri: Qaıtalaý sabaǵy
Sabaqtyń tıpi: Ertegi sabaq.
Sabaqtyń ádis tásilderi: Suraq – jaýap, oıyn.
Sabaqtyń kórnekiligi:
Sabaqtyń júrý barysy:
Uıymdastyrý bólimi.
Oqýshylarmen amandasý. Sabaqqa daıyndyǵyn tekserý.
Úı tapsyrmasyn tekserý:
Suraqtar:
1. Word tekstik redaktorynyń qyzmeti
2. Microsoft Word programmasyn iske qosý retin túsindir jáne iske qos.
3. Mátindik qujatty qalaı saqtaımyz?
4. Word tekstik redaktorynyń tereze elementterin ata.
5. Bettiń parametrlerin qoıý úshin qandaı buıryqty oryndaımyz?
6. Baǵandar buıryǵy mázirdiń qaı pýnktinde ornalasqan?
7. Aldyn - ala qaraý buıryǵy ne úshin kerek?
8. Qujatty basyp shyǵarý úshin qaǵazdyń qandaı mólsherin qoldanamyz?
İİİ. Praktıkalyq jumys
Hanzada men hanshaıym ertegisi.
Erte – erte, ertede baılyǵy bir – birinen asqan, yntymaǵy jarasqan eki handyq bolǵan eken. Úlken kóldiń eki betinde ornalasqan eki handyqtyń bireýinde aı dese aýzy, kún dese kózi bar sulý hanshaıym, ekinshisinde bes aspap, eki ıyǵyna eki arystan mingendeı hanzada ómir súrgen eken. Kúnderdiń kúninde hanzada hanshaıymǵa ǵashyq bolyp, onsyz ómir súre almaıtyn jaǵdaıǵa jetedi. Al, dostar hanzadany hanshaıymǵa «JOLYŃ BOLSYN» - dep attandyraıyq.
1 – saty: Hanshaıymǵa laıyq syılyqtar satyp alýǵa kómekteseıik.
Word mátindik redaktorynda tapsyrma daıyndaý.
Tapsyrma №1
«Naýryz» mátinin terińder jáne ony taǵy da 2 ret kóshirińder. Áriptiń keskini Times New Roman men kólemin 14 pen jaz jáne taqyryptyń pishinin jýanqylyp astyn syzyndar da mátindi qısaıtyp (kýrsıv) pen jazyńdar.
Naýryz
«Naýryz» sózi «jańa kún» degen maǵynany bildiredi. Bul ejelgi túrki halyqtarynyń jańa jyl meıramy. Parsy tilinen aýdarǵanda túrki halyqtary: qazaqtar, qyrǵyzdar, ózbekter, tájikter jáne t. b. atap ótedi.
Bul meıram kún men túnniń teńelgen merzimi 22 naýryz kúni ne sáıkes keledi.
Tapsyrma №2
Berilgen mátindi terińder jáne jıekteme qoıyńdar.
Besikke salý. «Keń jaılaý jalǵyz besik jas balaǵa». Besik - balanyń uıyqtaýyna taza bolýyna óte jaqsy. Besikke aýyldyń ónegeli, urpaǵy ósken, el qurmetine bólengen báıbishige (kárteń) salǵyzady. Besik jyryn aıta otyryp bóleıdi. Balany bólengen soń qarıaǵa «besik salý» qurmetine syılyq beriledi.
2 – caty: Ol ózenniń arǵy betine ótýge «Keme» kerek emes pe? Káne,
hanzadaǵa keme jasaýǵa kómekteseıik.
Sýretti ákelý jolyn paıdalanyp keme jasaý.
3 – saty: Hanzada hanshaıym aýylyna de jetti. Mine, keremet! Han saraıy
óte ásem, asa úlken eken. Hanshaıym qaı bólmede? İzdesip
jibereıik!
1) Berilgen maqaldardyń jalǵasyn tabý jáne ony kompúterde terip jazý
Kúsh - bilimde, bilim - kitapta.
Qyna tasqa bitedi, Bilim basqa bitedi
Bilegi kúshti birdi jyǵady, Bilimi kúshti myńdy jyǵady.
Jaqsydan úıren, jamannan jıren.
Birlik bolmaı, tirlik bolmaıdy.
Eńbek etseń erinbeı, toıady qarnyń tilenbeı.
Altyn alma, bilim al.
Ǵylym - teńiz, bilim - qaıyq.
2) Ázil – ospaqty jumbaqtar sheshý.
Adam esekten nege qulaıdy? Jaýaby Adam esekten jerge qulaıdy.
Shaıǵa qant salǵan kezde, qandaı jaǵdaıda qant qurǵaq bolady? Jaýaby Qurǵaq shaıdyń ústine salǵanda.
Taýyq bir aıaǵymen tursa 3 kg, eki aıaǵymen tursa qansha kg? Jaýaby 3 kg
Bir kisi naızaǵaı jarqyldaǵan saıyn shashyn taraıdy eken, nege? Jaýaby Fotoǵa túsip jatyrmyn dep oılaıdy eken
Elimizde taldarmen jasalǵan qorǵan qaı qalada? Jaýaby Taldyqorǵanda
Esikti ashý úshin ne qajet? Jaýaby Esiktiń jabyq bolýy qajet
Teńizdiń ortasynda ne bar? Jaýaby “ń” áripi
Júze almaıtyn adam sýǵa tússe qalaı shyǵady? Jaýaby Ústi sý bolyp shyǵady Bir kisi tóseginiń aınalasynda júgirip júr eken, sebebi ne? Jaýaby Uıqysy qashyp ketipti, sony qýalap júr eken
4 – saty:
Hanzadaǵa hanshaıymymen kezdesýdiń sáti túskendeı, biraq, hanzadamyz sózge shorqaq edi. Ol ne isteıdi, sezimin qalaı bildiredi?
İzdep kelem, izdep kelem
Júgirip kelem, júgirip kelem.
Hanshaıymdy kórýge
Júregimdi qolyma alyp kelem.
Terezeni eki baǵanǵa bólip 1 - shi baǵanǵa hanzada attaryn, 2 - shi baǵanǵa hanshaıym attaryn jazý.
Ú. Úıge tapsyrma
Baǵandar. Betterdiń parametrleri. Jıek. Aldyn - ala qaraý. Qujatty baspadan shyǵarý.
Úİ. Baǵalaý
Sabaq maqsaty:
Bilimdilik maqsaty: Oqýshylarǵa tizimderdi markerleý, nomerleý jáne paraq parametrlerin baptaý, qujatty baspadan shyǵarý týraly túsinik berý
Damytýshylyq maqsaty: Osy taqyryp boıynsha alǵan teorıalyq bilimderin praktıkalyq tapsyrmalardy oryndaýda tıimdi paıdalaný
Tárbıelik maqsaty: kompúterlik saýattylyqqa, ıkemdilikke tárbıeleý
Sabaqtyń túri: Qaıtalaý sabaǵy
Sabaqtyń tıpi: Ertegi sabaq.
Sabaqtyń ádis tásilderi: Suraq – jaýap, oıyn.
Sabaqtyń kórnekiligi:
Sabaqtyń júrý barysy:
Uıymdastyrý bólimi.
Oqýshylarmen amandasý. Sabaqqa daıyndyǵyn tekserý.
Úı tapsyrmasyn tekserý:
Suraqtar:
1. Word tekstik redaktorynyń qyzmeti
2. Microsoft Word programmasyn iske qosý retin túsindir jáne iske qos.
3. Mátindik qujatty qalaı saqtaımyz?
4. Word tekstik redaktorynyń tereze elementterin ata.
5. Bettiń parametrlerin qoıý úshin qandaı buıryqty oryndaımyz?
6. Baǵandar buıryǵy mázirdiń qaı pýnktinde ornalasqan?
7. Aldyn - ala qaraý buıryǵy ne úshin kerek?
8. Qujatty basyp shyǵarý úshin qaǵazdyń qandaı mólsherin qoldanamyz?
İİİ. Praktıkalyq jumys
Hanzada men hanshaıym ertegisi.
Erte – erte, ertede baılyǵy bir – birinen asqan, yntymaǵy jarasqan eki handyq bolǵan eken. Úlken kóldiń eki betinde ornalasqan eki handyqtyń bireýinde aı dese aýzy, kún dese kózi bar sulý hanshaıym, ekinshisinde bes aspap, eki ıyǵyna eki arystan mingendeı hanzada ómir súrgen eken. Kúnderdiń kúninde hanzada hanshaıymǵa ǵashyq bolyp, onsyz ómir súre almaıtyn jaǵdaıǵa jetedi. Al, dostar hanzadany hanshaıymǵa «JOLYŃ BOLSYN» - dep attandyraıyq.
1 – saty: Hanshaıymǵa laıyq syılyqtar satyp alýǵa kómekteseıik.
Word mátindik redaktorynda tapsyrma daıyndaý.
Tapsyrma №1
«Naýryz» mátinin terińder jáne ony taǵy da 2 ret kóshirińder. Áriptiń keskini Times New Roman men kólemin 14 pen jaz jáne taqyryptyń pishinin jýanqylyp astyn syzyndar da mátindi qısaıtyp (kýrsıv) pen jazyńdar.
Naýryz
«Naýryz» sózi «jańa kún» degen maǵynany bildiredi. Bul ejelgi túrki halyqtarynyń jańa jyl meıramy. Parsy tilinen aýdarǵanda túrki halyqtary: qazaqtar, qyrǵyzdar, ózbekter, tájikter jáne t. b. atap ótedi.
Bul meıram kún men túnniń teńelgen merzimi 22 naýryz kúni ne sáıkes keledi.
Tapsyrma №2
Berilgen mátindi terińder jáne jıekteme qoıyńdar.
Besikke salý. «Keń jaılaý jalǵyz besik jas balaǵa». Besik - balanyń uıyqtaýyna taza bolýyna óte jaqsy. Besikke aýyldyń ónegeli, urpaǵy ósken, el qurmetine bólengen báıbishige (kárteń) salǵyzady. Besik jyryn aıta otyryp bóleıdi. Balany bólengen soń qarıaǵa «besik salý» qurmetine syılyq beriledi.
2 – caty: Ol ózenniń arǵy betine ótýge «Keme» kerek emes pe? Káne,
hanzadaǵa keme jasaýǵa kómekteseıik.
Sýretti ákelý jolyn paıdalanyp keme jasaý.
3 – saty: Hanzada hanshaıym aýylyna de jetti. Mine, keremet! Han saraıy
óte ásem, asa úlken eken. Hanshaıym qaı bólmede? İzdesip
jibereıik!
1) Berilgen maqaldardyń jalǵasyn tabý jáne ony kompúterde terip jazý
Kúsh - bilimde, bilim - kitapta.
Qyna tasqa bitedi, Bilim basqa bitedi
Bilegi kúshti birdi jyǵady, Bilimi kúshti myńdy jyǵady.
Jaqsydan úıren, jamannan jıren.
Birlik bolmaı, tirlik bolmaıdy.
Eńbek etseń erinbeı, toıady qarnyń tilenbeı.
Altyn alma, bilim al.
Ǵylym - teńiz, bilim - qaıyq.
2) Ázil – ospaqty jumbaqtar sheshý.
Adam esekten nege qulaıdy? Jaýaby Adam esekten jerge qulaıdy.
Shaıǵa qant salǵan kezde, qandaı jaǵdaıda qant qurǵaq bolady? Jaýaby Qurǵaq shaıdyń ústine salǵanda.
Taýyq bir aıaǵymen tursa 3 kg, eki aıaǵymen tursa qansha kg? Jaýaby 3 kg
Bir kisi naızaǵaı jarqyldaǵan saıyn shashyn taraıdy eken, nege? Jaýaby Fotoǵa túsip jatyrmyn dep oılaıdy eken
Elimizde taldarmen jasalǵan qorǵan qaı qalada? Jaýaby Taldyqorǵanda
Esikti ashý úshin ne qajet? Jaýaby Esiktiń jabyq bolýy qajet
Teńizdiń ortasynda ne bar? Jaýaby “ń” áripi
Júze almaıtyn adam sýǵa tússe qalaı shyǵady? Jaýaby Ústi sý bolyp shyǵady Bir kisi tóseginiń aınalasynda júgirip júr eken, sebebi ne? Jaýaby Uıqysy qashyp ketipti, sony qýalap júr eken
4 – saty:
Hanzadaǵa hanshaıymymen kezdesýdiń sáti túskendeı, biraq, hanzadamyz sózge shorqaq edi. Ol ne isteıdi, sezimin qalaı bildiredi?
İzdep kelem, izdep kelem
Júgirip kelem, júgirip kelem.
Hanshaıymdy kórýge
Júregimdi qolyma alyp kelem.
Terezeni eki baǵanǵa bólip 1 - shi baǵanǵa hanzada attaryn, 2 - shi baǵanǵa hanshaıym attaryn jazý.
Ú. Úıge tapsyrma
Baǵandar. Betterdiń parametrleri. Jıek. Aldyn - ala qaraý. Qujatty baspadan shyǵarý.
Úİ. Baǵalaý
You Might Also Like
-
Alakól ataýynyń maǵynasy
