InfoHub Logo

«Jeltoqsan jańǵyryǵy»
8 - synyp, 9 - synyp
Maqsaty: Jeltoqsan oqıǵasy arqyly júzdegen jyldar boıy babalarymyzdyń armandaǵan egemendigine qol jetkizgendigimizdi. Osy táýelsizdikke jetý jolynda talaı bozdaqtarymyzdyń jalǵan aıyppen sheıit bolǵandaryn kórermenge jete uǵyndyrý, oqýshylardyń dúnıetanymyn keńeıtý.
Otandy súıýge, qurmetteýge, jeltoqsandyqtarǵa árdaıym qurmet kórsetýge, adamgershilikke, ádilettilikke, el men jerdiń qadir - qasıetin uǵynýǵa tárbıeleý.

Muǵalim sózi:
Qurmetti ustazdar, oqýshylar! Sizderdi Egemen elimiz 16 jeltoqsanda saltanatty jaǵdaıda Ulttyq mereke - Táýelsizdik kúnin atap ótedi. Qazaqstandyqtar almaǵaıyp ótpeli kezeńnen barlyq qıyndyqtaryn jeńip álemdik sahnaǵa kóterildi. Respýblıkamyzdyń osyndaı bıikterdi baǵyndyrýyna barlyq adamdar súbeli úles qosyp keledi. Urpaqtarynyń yrysy ortaımasyn, namysy taptalmasyn dep kóksegen ata - babalarymyz armany oryndalǵan osy shaqta barshańyzǵa baqyt, baılyq, bereke tileımin. Elimizdiń erteńgi jolyndaǵy eńbegimiz jana bersin! Búgin bizdiń 8 - 9 synybymyzda ótkeli otyrǵan «Jeltoqsan jańǵyryǵy» atty tárbıe saǵatymyz, táýelsizdiktiń qaınar kózi bolǵan «Jeltoqsan qurbandaryna» arnalady, endi ashyq tárbıe saǵatymyzdy ashyq dep jarıalaımyz.

Táýelsizdik túsken joq qoı aspannan,
Tarıhy onyń tym áriden bastalǵan.
Bodandyqtan qutqaram dep elimdi,
Talaı bozdaq qara jerdi jastanǵan.
«Búgingi baqytty ómirimiz úshin qan tógip, qurban bolǵan bozdaqtarymyz máńgi esimizde. Táýelsizdik úshin janynpıda etken ákeler men aǵalar jáne de apalarymyzǵa basymyzdy ıemiz!
(1 mınýt eske alamyz)
Búgingi merekemizdi táýelsiz memleketimizdiń án uranymen bastaımyz!
Qaldyqyz apaı: jeltoqsan oqıǵasynan oqýshylarǵa maǵlumat berip ótedi
Beıne rolık júrip otyrady.
Táýelsizdiktiń túp tamyry Jeltoqsan oqıǵasyna tikeleı baılanysty ekendigine eshkim daý aıta qoımas. Desek te 1986 - nyń qaıǵyly jeltoqsany bir kúngi nemese bir jylǵy narazylyqtyń kórinisi bolmasa kerek.
«Túbin bilmegen - teksiz» deı tuǵyn qazaqtyń ǵajap sózi osyndaıda shyqsa kerek. Sebebi táýelsizdiktiń túp tamyry sonaý babalar armanynan týyndap jatqan joq pa?
Osydan 28 - jyl buryn, ıaǵnı 1986 jyly Almatynyń bas alańynda jeltoqsan oqıǵasy boldy.
Bul oqıǵa dúnıeni dúr silkindirdi. Bul jeltoqsan kóterilisine qazaq el aýzynda júrgen, tarıhta aty qalǵan Q. Rusqulbekov, E. Sapataev, L. Asanova jáne t. b. apalarymyz ben aǵalarymyz qatysty.
1986 jyly jeltoqsandaǵy kóteriliske jastar eshbir jaman oımen barǵan joq. Olar beıbit jolmen táýelsizdikke qol jetkizý úshin qatysqan.
Qazirgi bul kún qazaq halqy úshin uly kún ári qaıǵyly, ári baqytty kún. Bul 1986 jylǵy jeltoqsan oqıǵasy qazaq halqynda buryn bolmaǵan eń aýyr da, ádiletsiz kóterilistiń biri. Endi mine osy jeltoqsan kóterilisine qatysqan aǵalarymyz ben apaılarymyzdyń arqasynda ata - babalarymyz úsh ǵasyrǵa jýyq ýaqyt boıy armandaǵan táýelsizdikke qol jetkizdik.
1986 jyldyń 16 – jeltoqsanynda Respýblıka Ortalyq Komıtetiniń 5 - plenýmy boldy. Nebári 18 mınýtqa sozylǵan osy PlenýmdarespýlıkanyshırekǵasyrboıybasqarypkelgenDinmuhammedAhmetulyQonaevtyńornyna Gennadıı Vasılevıch Kolbın taǵaıyndaldy.
Keńes ókimeti ómir súrgen jetpis jylda Qazaqstandy basqarǵan 21 basshysynyń 18 - i joǵarydan kúshpen jiberilgender jáne basqa da ult ókilderi bolsa, qazaqtyń úsh-aq basshy bolǵan eken. Olar: Muhametálıev, Shaıahmetov, Qonaev.
1986 jyly 17 - jeltoqsanda Almaty qalasynda myńdaǵan qazaq jastaryna razylyq bildirip, sherýgeshyqty. Olar: «Táýelsizdik kerek, qazaq halqynyń óz kósemi saılansyn» degen tilek bildirdi. Olarǵa jeltoqsannyń yzǵarly kúnine zábir kórsetildi. Kóptegen jastar túrmege qamaldy. Óz eliniń táýelsizdigin talap etip sherýge shyqqan jastarǵa «buzaqylar», «ultshyldar» degen kiná taǵaıyndaldy.