InfoHub Logo

Táýelsiz Qazaqstan óziniń birtuas alyp terıtorıasymen erekshelenip turady.  1991 jyly sol terıtorıada, ejelgi Qazaq handyǵynyń terıtorıasynda, mırasqor retinde Qazaqstan respýblıkasy quryldy. Bul terıtorıa bizge keıbir Reseılik gosdýmanyń shovınıs depýtatary aıtqandaı «Reseıdiń syılyǵy» emes, bálkim osy terıtorıa úshin kózsiz eńbek etip, sózsiz erlik kórsetken Alash zıalylarynyń aıaýly amanaty!

Qazaq halqynyń múddesi úshin kúresken sondaı zıaly qaýymnyń bir de biregeıi – Álimhan Ábeýuly Ermekov. Qazaq táýelsizdigin alýdan týra bir ǵasyr buryn qazirgi Qaraǵandy oblysy Aqtoǵaı aýdany Bóriktas eldimekeninde dúnıege kelgen Álimhan jastaıynan bilimge qushtar bolyp, 1905 jyly Semeıdegi gımnazıaǵa, 1912 jyly Tomskidegi tehnologıa ınstıtýtyna túsedi. Bilim ala júrip, jas Álimhan sol kezdegi qazaqtyń basyna tóngen alasapyranda arpalysyp  jatqan Álıhan, Ahmet, Mirjaqyp syndy qaıratkerlerdiń  isin bar yqylasymen qoldaıdy. Sodan bolsa kerek, 1917 jylǵy shildedegi birinshi qazaq sezine shaqyrtý alyp, Alash partıasynyń depýtaty atanady. Osylaısha Álimhannyń qazaq múddesi úshin uly eńbek joly bastaldy. Álimhan Ermekovtyń baǵyndyrǵan úlken asýy – ǵylym salasy. Ol qazaqtan shyqqan tuńǵysh matematıka ǵylymynyń doktory, geologıa salasynda da birshama jetistikteri bar. Tipti áıgili ǵalym Qanysh Sátbaevtyń da geologıa ǵylymyna kelýine sebepshi bolyp, Tomskidegi ınstıtýtqa túsirgen de osy kisi eken. Tomskide oqyp júrgende áıgili fólklorshy ǵalym Potanınmen dos bolyp, onyń qazaq dalasynyń aýyz ádebıet úlgilerin hatqa túsirýine zor kómek kórsetip jyly lebizin alypty. Ol týraly Álimhannyń dosy bolǵan birtýar tulǵa Sultanmahmut-

Álimhan Ermekuly jas jigitten,

Keledi ekinshi bolyp bul retpenen.

Qazaqta mundaı jigit kórmedim, - dep,

Ardaqty qart Potanın lepes etken.

Tomdaǵy ınjenerlik sabaǵynda,

Jetedi bil jyldan soń tamamyna.

Ótkizbekshi ómirin ilim ústinde,

Bir túrli bıiktik bar talabynda.- dep «Tanystyrý» óleńinde jazady.

Sonymen ne kerek, Álimhanmen jaqsy tanysyp bolsaq, onyń tarıhı mańyzy bar uly isine kóshsek... 

Jıyrmasynshy jyldary Keńes odaǵy qurylyp jatqan kezde Alash qaıratkerleri taǵy da atqa qonǵan bolatyn. Basty maqsaty jańa qurylǵan úkimetten qazaqqa memlekettilikti alyp berip, ulan-ǵaıyr terıtorıany saqtap qalý.  Bul is sol ýaqytta qıynnyń qıyny bolyp turdy. 1920 jyly 17 tamyzda Lenın tóraǵalayq etken qazaq ókilderi qatysqan Halyq komısarlary májilisinde bir jas qazaq jigiti qazaq avtonomıasynyń birtutas terıtorıasy úshin uzaq baıandama jasady. Naqty tarıhı faktilerdi keltire otyryp, shovınısik pıǵyldy bólshevıktermen aıtysyp, aqyr sońynda Lenınniń tikeleı qoldaýymen Qazaq avtonomıasynyń ıaǵnı qazirgi Qazaqstan Respýblıkasynyń terıtorıasyn belgiledi. Sonyń arqasynda Ombyǵa qaraǵan Semeı oblysy, Petropavl, Astrahanǵa qaraǵan Atyraý oblysy, Orynborǵa qaraıtyn Oral men Torǵaı ólkeleriniń birshama bóligi qazaq jeri dep tanylyp, avtonomıa quramyna qaıtaryldy. Bul uly jeńis bolatyn! 

Álimhannyń bul tabandylyǵyna aǵasy Álıhan Bókeıhanuly qatty tánti bolyp «bizdiń Álimhanmen sóılesýge jaraǵan bólshevıkterdiń basshysy Lenıniń de osal adam bolmady ǵoı» - dep izbasaryna oryndy baǵa beripti.

Keńes úkimetiniń 1929 jylǵy  ujymdastyrý-tárkileý saıasatyn qoldamaǵan Alash qaıratkerlerimen qosa Álimhan Ermekov te abaqtyǵa jabyldy . Degenmen Alash amanatyn urpaqqa jetkizý úshin Áýezov, Ermekov syndy jas qaıratkerler abaqtydan bostandyqqa shyqqan bolatyn. Ol bostandyq ta kópke sozylmady. 1938 jylǵy repressıa kezinde «japon tyńshysy» degen jalamen qaıta ustalyp, 20 jylǵa jýyq ómirin adam tózgisiz azappen aıdaýda ótkizdi. 

Al 1958 jyly bosap shyqqan Ermekov ómiriniń sońǵy bóligin Qaraǵandydaǵy memlekettik ınstıtýtta sabaq berýmen ótkizip, Alashordanyń sońǵy tuıaǵy retinde 1970 jyly qaza tapty.

Tiri kezinde ulyqtalmaǵan uly tulǵamyzdy qazirgi ýaqytta ult bolyp ulaǵattaý – birtutas terıtorıaly táýelsiz Qazaqstan jastarynyń basty mindeti !!!

Ál Farabı atyndaǵy qazaq ulttyq ýnıversıteti

Jetekshisi- Tarıh, etnologıa jáne arheologıa fakúltetiniń profesory Qozybaqova Fatıma Aqynbaıqyzy

Maqalany jazǵan – Fılologıa jáne álem tilderi fakúlteti, Qazaq fılologıasy mamandyǵynyń stýdenti Dinmuhammed Dildábek Sársenbaıuly

(derekter ýıkıpedıa saıtynynan alyndy)

---