InfoHub Logo

Bıyl aqıyq aqyn Muqaǵalı Maqataevtyń týǵanyna 90 jyl tolyp otyr. Ol 1931 jyly Almaty oblysyndaǵy Narynqol (qazirgi Raıymbek) aýdanynyń Qarasaz aýylynda dúnıege kelgen. Ata-anasynyń azan shaqyryp qoıǵan aty -- Muhamedqalı eken. Uly Otan soǵysyna attanǵan ákesi Súleımen 1941 jyly Kalınıngrad maıdanynda qaza tabady. Muqaǵalı  óziniń úsh inisimen birge anasy Naǵıman  men ájesi Tıynnyń tárbıesin kórip ósedi. Balalyq shaǵy surapyl soǵys jyldarymen qatar ótkendikten, ol taǵdyrdyń ashshy dámin erte tatady. Keıinnen aqyn óziniń bul kezeńi jaıly «Adam  ómiriniń baqyty -- balalyq shaǵy. Balalyq shaq baqytsyzdyqpen ótse, sanasy bar pendeniń búkil ǵumyryna aqaý túskeni...», -- dep jazady (Kúndelik, 9 sáýir 1973 jyl).  

1948 jyly aýdan ortalyǵyndaǵy mektep-ınternatty oıdaǵydaı bitirip shyǵady. Sóıtip  Almatydaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń (Ábý Nasyr ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetiniń) fılologıa fakúltetine oqýǵa  túsedi. Ókinishke oraı atalmysh joǵary oqý ornyn jáne keıinnen Shet tilder ınstıtýtyn da támamdaı almaıdy. Qarasazǵa qaıta oralyp, aýyldyq keńestiń hatshysy, bastaýysh mektepte orys tili pániniń muǵalimi, segizjyldyq mektepte muǵalim, aýdandyq gazette ádebı qyzmetker, jaýapty hatshy, Shalkóde aýylynda qyzyl otaý meńgerýshisi, komsomol qyzmetkeri bolyp isteıdi. Almaty men aýyldyń arasyn jalǵap,  Qazaq radıosynda dıktorlyqtyń dámin de tatyp kóredi. «Qyrman basynda», «Qoıshy bala -- Ákitaı» atty tyrnaqaldy  óleńderi sol kezeńde aýdandyq «Sovettik shekara» («Hantáńiri») gazetinde jarıalanady. Elýinshi jyldardyń basynda  «İnimniń oıy», «Sheber» dep atalatyn óleńderi «Jastyq jyry» ujymdyq jınaǵyna enedi. 1954 jyly bir top óleńderi «Ádebıet jáne ıskýsstvo» («Juldyz») jýrnalynda jarııalanǵan. Muqaǵalı Maqataevtyń talantyn alǵash baǵalaǵan aqyn Ábdilda Tájibaev bolatyn. Ol 1960 jyly 18 naýryzda «Qazaq ádebıeti» gazetinde aq tilekke toly alǵysóz jazyp, aqynnyń bir shoǵyr   óleńderin oqyrmandar nazaryna usynǵan. Sonda  «Ózińnen de jigerlileý, ottylaý jas jetkinshek jetkende maqtanbasqa bola ma?!» -- dep aıryqsha tamsanǵan  eken. Almatyǵa túpkilikti kóship kelgennen keıin «Sosıalısik Qazaqstan» («Egemen Qazaqstan», 1962-1963 jyldar) gazeti men  «Mádenıet jáne turmys» («Parasat», 1963-1965) jáne «Juldyz» (1965-1972)  jýrnaldarynda ádebı qyzmetker, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynda (1972-1973) poezıa seksıasynyń ádebı keńesshisi  qyzmetin atqarady. 39 jasynda  Qazaqstan Jazýshylar odaǵyna múshelikke qabyldanǵan.  Máskeýdegi Maksım  Gorkıı (Alekseı Maksımovıch Peshkov) atyndaǵy Búkilodaqtyq ádebıet ınstıtýtynda oqyǵanymen,  ony  da aıaqtaı almaıdy.  Bul jaıly aqyn óziniń kúndelikterinde bylaı dep jazady: «Sonymen, qosh bol Máskeý... Shyn ýaıym, shyn qaıǵy osylaı bolady eken-aý» (15 qarasha 1973 jyl). «... Úırenip qalǵan uıamdaı Máskeýdi baram qıa almaı. Mıllıondardyń ishine Bir basym meniń syıa almaı. Eńsemdi bir sát jıa almaı, Ne betimdi aıttym, Almatym, Ne deımin saǵan uıalmaı?.. Tańǵy shaq, Aıaz soryp tur. Soǵyp tur boran, Soǵyp tur. Aq qusym,  meni aman-saý, Almatymmenen jolyqtyr» (18 qarasha 1973 jyl). «Jumyssyz júrgenime Jańa jylda bir jyl tolady. Qaıtip, qalaı jan baǵyp júrgenime tańdanamyn» (7 jeltoqsan 1973 jyl). «Únemi Máskeýde turyp, sonda tirlik etkendeı Máskeý nege  oı-túsimnen shyqpaıdy?! Almatyǵa, adamdarǵa degen  birtúrli jatyrqaý bar. Kak nı govorı, Moskva -- estMoskva, tam  vse poproshe. Tak mojno  koe-komý naýchıtsá ı mojno dobıtsá koe- chego.  Bastan ótken aıaýly bir dáýren sıaqty. Bir nárseden  armanda qalǵan,  sol jerde bir asylymdy umyt  qaldyrǵandaımyn. Ómir bolsa tura tursyn, dosty sol halyqtyń arasynan izdeý kerek eken» (18 jeltoqsan  1973 jyl). Eń birinshi baqytym  -- Halqym meniń, Soǵan berem  oıymnyń altyn kenin... -- dep tebirengen aqynnyń «Aq qaıyń áni», «Arý-Ana», «Aqqýlar uıyqtaǵanda», «Chılı -- shýaǵym meniń», «Shekarada», «Ómirdastan», «Arman», «Sholpan», «Dosyma hat», «Altaı-Atyraý», «Otanym, saǵan aıtam», «Raıymbek! Raıymbek!», «Qashqyn», «Jer ústinen reportaj», «Mosart. Jan azasy», taǵy basqa poema-tolǵaýlary bar. Balalarǵa arnalǵan óleńderi men án mátinderin qospaǵanda  barlyǵy  971 óleń  men 14 poema jazǵan eken. Sonyń ishinde jadaǵaı pýblısısıkaǵa tolysy -- 49 óleń, óleń týraly jazylǵan óleńderi -- 36, tikeleı arnaý óleńderi --15, aqynnyń  óz betin, óz qoltańbasyn kórsetetin negizgi óleńderi -- 51, al qalǵan 820-deı óleńi tabıǵat, qoǵam, adamgershilik, dostyq, joldastyq, súıispenshilik, taǵysyn taǵylar  týraly jalpylama túrdegi  dúnıeler. Muqaǵalı Maqataevtyń  birqatar  óleńderi ásem áýezdi ánge aınalǵan.  Oǵan  Nurǵısa Tilendıev, Dánesh Raqyshev, Shámshi Qaldaıaqov, İlıa Jaqanov, Altynbek Qorazbaev, Tynyshbaı Rahımov,  Muhamedjan Rústemov, Tólegen Muhamedjanov, Ábıirbek Tinálıev, Beıbit Oraluly, Tabyl Dosymov, taǵy basqa sazgerler án jazǵan. Aqyn qaı taqyrypta jazsa da jalǵan sezim, jyltyraq sózge áýes bolmaǵan.

Shyǵarmashylyǵy  týrasynda  700-ge  jýyq  eńbek (maqala, estelik, esse, óleń, poema, roman, taǵy basqalar) jazylǵan.Sońǵy kezderi   aqıyq  aqynnyń mereıtoılary men týǵan kúnine arnalǵan ıgi  sharalar  jıi ótkizilip júr. Taýlardyń  alystaǵan saıyn asqaqtaı, bıikteı bereri   anyq. Eldiń erkesi  bop sanalatyn aqyndar da sol ispettes. Ózderinen keıingi urpaqtaryna baǵa jetpes   rýhanı qazyna qaldyryp,  Máńgilik Mýzaǵa aınalǵan Muqaǵalı Maqataevtyń  eren  esimi men  mol ǵıbrat,  taýsylmas  tálim-tárbıe alarlyq týyndylary qazaq  halqymen birge  máńgi jasaı bermek. Jalpy qalamgerler jaıly tolǵanǵanda súıikti jazýshymyz Marhabat Baıǵuttyń: «Kitaptan alystaǵan halyqtyń bolashaǵy bulyńǵyr, keleshegi kúńgirt», – dep qatty alańdaıtyny eriksiz oıǵa oralady. Ardaqty  aǵamyz qadap aıtqandaı,  biz, búgingi stýdent,  bolashaq týǵan   tilimizdiń  mamandary tól ádebıetimizdiń altyn qazynasynan  jalyqpaı sýsyndaýdy – ózimizdiń  basty maqsatymyz dep sanaımyz.

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti
Jetekshisi: F.Qozybaqova ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti tarıh jáne arheologıa, etnologıch fakúltetiniń Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń tarıhshysy
Daıyndaǵan: Baımoldaeva Madına ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti Fılologıa jáne álem tilderi fakúltetiniń 1-kýrs stýdenti

---