Amangeldi Imanovtyń týǵanyna 150 jyl
Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń Qazaqstan tarıh kafedrasy 4 sáýir kúni Qozǵambaeva Gýlnar Bestibaıqyzynyń jetekshiligimen «7M01602»- tarıh jáne geografıa mamandyǵynyń 1 kýrs magıstranttary, “Amangeldi Imanovtyń — 150 jyldyǵyna” tárbıelik is-shara ótkizdi.
Tárbıelik is-sharaǵa uıymdastyrýshylardan bólek, fakúltet dekany Baıgýnakov Dosbol jáne kafedra músheleri Edil Noıanov, Arynov Jumahan syndy oqytýshylarmen qatar ekonomıka fakúltetiniń 1-kýrs ónerli stýdentteri dombyrada kúı tartyp, óleń arnap atsalysty.
Sonymen qatar tarıh jáne geografıa magıstranttary Amangeldi batyrdyń bıik tulǵasyna arnalǵan eńbekter men zertteýlerdi, urpaqtary jaıynda tyń málimetterdi baıandady.
Tarıh geografıa mamandyǵynyń 1-kýrs magıstranty Frýnzequl Nurjannyń Torǵaıdaǵy Amangeldi Imanov bastaǵan ult-azattyq kóteriliske jasaǵan baıandamasynan: Táýelsizdik alǵanǵa sheıin qazaq halqy nelerdi basynan ótkermedi. Ártúrli soǵystardy da, asharshylyqty da, zorlyq-zombylyqty da kórdi. Ásirese Reseı ókimetiniń qol astyna kóshken kezde, patsha ókimetiniń tarapynan kóptegen ádiletsizdikterge ushyrady. Olar qazaq halqynyń ártúrli syltaýlarmen jerin, malyn alyp, kóp qazaqtardy jersiz, kún kórissiz qaldyrdy. Kóp mólsherde salyq salyp, óz jerinde emin-erkin júrýge de mursat bermedi. Tipti 1916 j. 25 maýsymda II Nıkolaı «19-43 jas aralyǵyndaǵy qazaqtardy tyl jumysyna alý» degen jarǵy shyǵaryp, azamattarymyzdy da alǵysy keldi. Bul jaǵdaı qazaq halqynyń ábden yzasyna tıip, shydamynyń shegine jetip, 1916j. Ult-azattyq kóterilisine alyp keldi. Tutas alǵanda Qazaqstandaǵy 1916 j ult-azattyq qozǵalysy kóteriliske qazaqtarmen qatar uıǵyrlar, ózbekter, dunǵandar jáne keıbir ózge halyqtardyń ókilderi qatysqan onyń ońtústik oblystaryn (Jetisý jáne Syrdarıa oblystary) aıtpaǵanda bir ulttyq sıpatqa ıe boldy.
Qazaqtardy tyl jumystaryna alý jónindegi patsha Jarlyǵy Orynborǵa 1916 jylǵy 28 maýsymda jetti. Torǵaı oblysynyń ákimshiligi metropolıanyń tikeleı ókildigi retinde patsha jarlyǵyn sózsiz, buljytpaı oryndaý jóninde sheshim qabyldady. Alaıda halyq nazarlyǵy kún sanap óse tústi. Qostanaı, Yrǵyz, Aqtóbe ýezerinde sharýalardyń stıhıalyq bas kóterýleri bastaldy. Kóterilýsishiler taý shatqaldaryna toptasyp, poshta beketterine shabýyl jasady, temir joldy buzdy, bolystyk basqarmalardy talqandap, bolystardy óltirdi. Kóterilis Soltústik Qazaqstannyń kóptegen oblystaryn qamtydy.
Torǵaı ýezinde Amangeldi Imanov bastaǵan iri kóterilisshiler jasaǵy quryldy. Kóteriliske deıin-aq Amangeldi daladaǵy halyq bostandyǵyn jaqtaýshy, otarlyq tártiptiń bitispes qarsylasy retinde tanylǵan edi. Ol birneshe ret túrmege de tústi, zańsyz sottalǵan jerlesteriniń isimen Peterbýrgke te sapar shekti.
1916 jyly shildede Amangeldi shashyrandy qazaq jasaqtaryn kóterilisshilerdiń biryńǵaı sapyna jınaı bastady. Kóterilisshiler Amangeldini kóterilisshiler áskeriniń bas kolbasshysy — sardarbek, Ospan Sholaqty onyń kómekshisi etip, Ábdiǵapar Janbosynovty han etip saılady. Amangeldiniń áskeri kóterilisshilerdiń basqa jasaqtarynan uıymdasqandyǵy jáne tártibimen erekshelendi. Sarbazdar ondyq, júzdikter men myńdyqtarǵa bólindi. Basqarý jumysy shtab mindetin atqarǵan Áskerı Keńes arqyly júzege asyryldy. Keńes janynda barlyq ákimshilik máselelerdi sheship otyratyn hatshylyq jumys istedi, poshta ornalasty. Basshy ortalyq janyndaǵy ádilqazylar alqasy ár túrli zańdyq máselelerdi sheshýmen, aryzdardy, shaǵymdardy qaraýmen aınalysty. Beıbit halyq pen sarbazdardyń arasyndaǵy daýly máselelerdi basshy ortalyq árbir myń sharýashylyqqa taǵaıyndaǵan elbegi (ákimshilik jetekshisi) sheshti. Kóterilisshiler úshin salyqtar men azyq-túlikti jasakshylar jınady, qarajat jónindegi jumystardy arnaıy taǵaıyndalǵan kazynashy atqardy. Aqpan revolúsıasynyń qarsańynda, Qazakstannyń basqa oblystarynda áskerı qımyldar toqtaǵanda, Torǵaı dalasynda jazalaýshylar otrádtary men kóterilisshiler arasyndaǵy shaıqastar jalǵasyp jatty. 22—24 aqpan kúnderi kóterilisshiler jazalaýshylarmen sońǵy shaıqasyn Doǵal Úrpek aýdanynda ótkizdi. Asqan tabandylyqpen shaıkasqan kóterilisshiler qalanyń ishkergi aımaktaryna aqyryndap shegindi. Torǵaı ózeniniń muzymen aýyl-darymen shegingen qazaqtardy jazalaýshy ásker eki jaqtan oq jaýdyryp, birneshe júzdegen áıelder, qarttar men balalardy, myńnan asa sarbazdardy óltirdi. Aqpannyń sońynda Doǵal Úrpekti kóterilisshilerdiń qolynda qaldyryp, jazalaýshylar shegindi.
Aqpan tónkerisiniń jeńisinen soń daladaǵy kóterilisishiler otrádtarvnyń sańy shuǵyl ósti, al 1917jylydyń sońynda Amangeldi Torǵaıdy aldy.
Patshanyń qatal jarlyǵyna jáne jer – jerden ony oryndaýdaǵy áidiletsizdik tásilderge qatty ashynǵn eńbekshiler qoldaryna ne tússe, sonymen qarýlanyp patsha ókimetiniń ókilderine, bolystyq basqarýshylarǵa, aýyldyq aǵamandrǵa, polıserlerge, qazaqtarǵa, sheneýnikterge: «adamdar bermeımiz» degen aıqaımen tarpa bas salyp, sazaıyn tarttyrdy. Olar bolys basqarýshylarynyń, aýyl aǵamandarynyń keńseleri men úılerin órtedi, osylaı etý arqyly tyldyq jumystarǵa alynýdan arylamyz dep ańǵyrt oılap, is júrgizý qaǵazdary men áskerge shaqyrlatyńdardyń tizimderin joıdy.
1916 j kóterilis qazaq halqynyń kóp ǵasyrlyq tarıhynda erekshe oryn aldy. Imperalızm men birinshi dúnıejúzilik soǵys jaǵdaılarynda A.Imanov pen kóterilistiń basqa basshylary halyqty óz ýaqytynda Syrym Datuly, I.Taımanov, M.Ótemisuly, K.Qasymuly men N.Qasymovtyń basshylyǵmen bolǵan ult azattyq qozǵalysynan keıin birinshi ret 1916j kóterilis keń baıtaq ólkeniń barlyq bólikterin qamtyp, búkilqazaqstandyq sıpat aldy. Kóterilis otarlaýǵa jáne ımperalıstik saıasatqa qarsy baǵytta órbidi. Halyqty ulttyq jáne saıası azat etý jolyndaǵy kóterilistiń basty mindetterimen salystyrǵanda bul kóterilistiń taptyq jaǵy ekinshi kezektegi másele bolyp shyqty.1916 jylǵy ult-azattyq kóterilis tarıhymyzda halqymyzdyń basynan ótken eń aýyr tarıhı aqtańǵalaq oqıǵalardyń biri boldy. Kóterilis barysynda, ásirese, qazaqtardyń sany Qazaq ólkesinde 446 myńǵa, Orta Azıada 121,7 myńǵa, Astrahan gýbernıasynda 51,8 myńǵa, Reseı ımperıasynda 617,5 myńǵa azaıyp ketti.1917 jyly Torǵaı kóterilisiniń talqandalýy aıaqtalýy barysynda 3 myńdaı adam jaýapqat tartylyp, 201-i ólim jazasyna kesildi, 161-i katorǵa aıdaldy, júzdegen aýyldar tonalyp, órteldi, jazyqsyz adamdar atyldy. Kóterilis bir jaǵynan jeńilis tapty, onyń ózindik sebepteri de kóp boldy: bytyrańqylyq, áskerı qarýdyń jetkiliksizdigi, rýaralyq qaqtyǵystardyń bolýy, jergilikti halyq pen qonystanýshylar arasyndaǵy qaıshylyqtardyń bolýy, ulttyq demokratıalyq zıalylar qatarynda birliktiń bolmaýy, qazaq feodaldarynyń satqyndyǵy sıaqty sebepter áser etti. Ekinshi jaǵynan kóterilis jeńilis tapqanymen onyń qazaq tarıhyndaǵy tarıhı mańyzy zor boldy. Atap aıtsaq, qazaq halqynyń taptyq sany ósti, Qazaqstan halyqtary ulttyq múddeleriniń ortaqtyǵyn uǵynyp, bastary birikse jeńiske jetetinine kózderi jetti, patsha ókimetin seskendirdi; qozǵalys barysynda ókimet qurylymy, qarýly kúshter, basqarý apparaty quryldy; Reseı ımperıasyndaǵy azattyq kúrestiń shyrqaý shegi boldy.
Tarıhymyzda osy Torǵaı kóterilisiniń basshy-sardarbegi Amangeldi Imanov óziniń taktıkasymen, erekshelikterimen kózge tústi: tabandy bolyp uzaqqa sozylýy, bılik kóterilisshilerdiń qolyna kóship, bir ortalyqtan júrgizilýi ,basqarýdyń tártipke keltirilgen júıesi boldy.
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ t.ǵ.k., profesor Qozǵambaeva G.B.
Tarıh fakúltetiniń 1 kýrs magıstranty Frýnzequl N.E.
You Might Also Like
