InfoHub Logo

Til týraly shyǵarma. «Ana tiliń — aryń bul!»

Ana tiliń – aryń bul, Uıatyń bop tur bette.
Ózge tildiń bárin bil, Óz tilińdi qurmette.
Álemde 2500 - den astam til bar. Olardyń naqty sanyn dál aıtý múmkin emes. Ár jyl saıyn, ár aı saıyn, tipti, kún saıyn bir til joıylyp otyrady. Qazirgi tańda kóptegen tilderdiń joıylyp ketý qaýipi bar. Adamdar óz ana tiliniń joıylyp ketpeýi úshin baryn berýge daıar. Ókinishtisi, bıologıa zańdylyǵyna uqsas iri tilder usaq tilderdi ózine kiriktirip, jeke dara qundylyqtary men erekshelikterin joıyp jiberýde.
Adamdar úshin ómirdegi eń baǵaly qundylyqtardyń biri — ana tili. Ana sútimen daryǵan tildiń qasıetin sózben aıtyp jetkizý múmkin emes. Ony Rasýl Hamzatovtyń «Ana tili» óleńinde kórkem sýretteıdi.
Bar adamnan jatyrmyn tek bólek men
Bir daýysty estip qaldym kenetten.
Estidim men osy aradan únin de,
Eki kisi sóılesti avar tilinde.
Men jatyrmyn qara jerde kóz jumyp
Myna ekeýi kúbirleıdi sóz qylyp
Ǵasan degen bir kisiniń qýlyǵyn
Alı degen bir kisiniń sumdyǵyn
Estidim de sózin ana tilimniń
Boıym jylyp lezde men tirildim
Balger de emes dáriger de emes emdeıtin
Tek ózimniń tilim eken sóıleıtin
Ózge bir til emder basqalaryńdy
Men onymen aıta almaımyn ánimdi
Eger tilim erteń bolsa qurymaq
Men daıynmyn ótýge de búgin aq
Men janymmen súıem osy tilimdi
Kedeı dep aq aıta bersin bilimdi
Assambleıada estilmesin úni de
Ana tili uly meniń ózime.
Ólgen adamdy tirilter tildiń ǵana qudireti bar. Rasýl Ǵamzatovtyń bul óleńi kúlli avar halqynyń muńyn joqtap, avar tiliniń qudirettiligin sezindirip tur. Qazaq ultynda da til týraly jyrlamaǵan aqyn - jazýshy kem de kem. «Al ekinshi baqytym — tilim meniń»,- dep jyrlaǵan Muqaǵalı aqynnyń óleńi ár qazaq balasynyń kókireginde saırap tur.
Qazaq tili sóıleıtin adamdarynyń sany jaǵynan álemdik tilder arasynda 70 - shi, til baılyǵynan úshinshi orynda. Sený qıyn desek te derekter osylaı. Eń baı til sanalatyn arab tilinde 12 mıllıon 300 myń sóz bolsa, bul kórsetkish aǵylshyn tilinde 750 myń, qazaq tilinde 600 myń, al ıspan tilinde 300 myń, orys tilinde 150 myń eken. Al qytaılar bolsa 87019 ıeroglıfti qoldanady. Demek, qazaq tili álemdegi eń baı tilderdiń tórinen oryn alady (Derekkóz: baq. kz).
Qazirgi tańda elimizde qazaq tili men orys tili qatar qoldanyp keledi. Elimizdegi iri qalalarda orys tiliniń basymdylyǵy bar ekeni jasyryn emes. Ońtústik óńirler tildiń máıegin buzbaı qazaqylyǵyn saqtap otyr. Al soltústik óńirlerde bul kórsetkish óte tómen. Biz bul kórsetkishti kóterý úshin ár qaısymyz ana tilimizde sóılep, ana tilinde qarym - qatynas jasaýymyz kerek. BAQ quraldary men qoǵamdyq oryndaǵy is - sharalar qazaq tilinde óter bolsa, tilimizge suranys artar edi. Qazir ózge ult ókili túgil, qazaqtardyń ózi ana tilin kereksiz etip otyrǵany jasyryn emes. Buǵan Muhtar Shahanov aǵamyz «máńgúrttik» dep sıpattama bergen edi.
Til túzelmeı, qoǵam túzelmeıdi; memlekettiń de, ulttyń da bolashaǵy kúńgirttene beredi. Sondyqtan da elimizdiń qoǵamdyq - rýhanı ómirinde ulttyq til saıasatyn barynsha batyl qolǵa alyp, qarqyndy júrgizetin ýaqyt jetti.
Atatúriktiń «Qaı kezde de ulttyq murat pen ulttyq múddege basymdyq berýimiz kerek. Halyqaralyq saıasat, elaralyq jaǵdaı – munyń bári ulttyq murat pen ulttyq múddeden tómen turýy kerek» degenindeı, Qazaqstan memleketinde de onyń tilinen bastaý alǵan rýhanı qundylyqtaryna bet buryp, barynsha halyqtyq múddege qyzmet etetin ulttyq saıasat júrgizý – búgingi kún qajet etip otyrǵan basty talaby.