InfoHub Logo

Máńgilik jalpy adamzattyq qundylyqtar:
1. aqıqat
2. durys áreket
3. súıispenshilik
4. ishki tynyshtyq  
5. qıanat jasamaý. Osy bes qundylyqty ózin-ózi taný páni jan-jaqty qarastyrady.

Balabaqsha tárbıelenýshilerdi tárbıeleý jáne tárbıelenýshilerdyń ózin ózi jetildirýine qajetti orta jasaý úshin qajet. Biraq tárbıe prosesi – óte kúrdeli, uzaq jol. Bala úshin de, tárbıeshi úshin de ol solaı. Bul balanyń tulǵalyq qalyptasýyna yqpal etetin kóptegen faktorlar árekettestigine tán kóp qyrly proses. Ol bárinen buryn ata-ana, týǵan-týys, balabaqsha, balanyń dostary, demalys ýaqyttaryn birge ótkizetin orta. Olardyń ózara tyǵyz baılanysynsyz tárbıede tabysqa jetý múmkin emes. Balalar aınaladaǵy tirshilikti kóbinese óz ata-analarynyń pikir, kózqarastary arqyly baǵalaıdy. Sondyqtan balabaqsha men  otbasynyń yntymaqtastyǵy, shaǵarmashylyq ózara tyǵyz árekettistigi óte mańyzdy jáıt. Bul tárbıelerdiń ishinde balaǵa eń yqpaldysy otbasy tárbıesi bolyp tabylady. Óıtkeni bala óziniń sábı kezinen bastap barlyq aqparatty, tirshilik daǵdylaryn otbasynan alady, osynda aınalasyn tanıdy, eńbekke aralasady. Jaqynmen de, alyspen de ushyrysady. Qýanysh, kúıinishterdi bastan keshiredi. Otbasynda bir-eki bala, ilýde ǵana úsh-tórt bala tárbıelense, balabaqsha tárbıeshileri 30, keıde odan da kóp balaǵa tálim-tárbıe beredi. Ókinishke oraı, tárbıedegi otbasy róli tómendep barady. Buǵan septer de kóp: qaıtsem kóbirek qarjy tabam degen ata-analardyń jumysbastylyǵy, adamgershilik áleýettiń tómendigi, pedagogıkalyq saýatsyzdyq, ata-analar arasyndaǵy qaıshylyqty jaǵdaılar t. b. Nátıjesinde biz óz balalarymyzdy joǵatamyz, adamgershilik prınsıpterinen ada, ózin ózi baqylamaıtyn, beı-bereket júretin, zıandy ádetterge úıir, nekege, otbasylyq ómirge, izgi dástúrlerge mysqylmen qaraıtyn jastardyń qaıdan shyǵyp jatqanyna mán bermeımiz. Al bul jaǵdaı túptiń túbinde otbasylyq dástúrlerdi, tipti qoǵamnyń ózin toqyraýǵa ushyratpasyna kim kepil.

Budan shyǵýdyń qandaı joly bar?

Bul úshin eń aldymen bala tulǵasyn jetildirýge baǵyttalǵan balabaqshanyń pedagogıkalyq tájirıbeleri men otbastarynyń ynta-nıetterin ushtastyra bilý kerek. Bul otbasy men balabaqsha arasyndaǵy shyǵarmashylyq yntymaqtastyqtyń tamasha negizi. Ol jáne «Ózin ózi taný» atty jańa pánniń ońdy nátıjeler berýine de kepil bolmaq. Ata-ana tárbıesi neǵurlym nátıjeli bolý úshin olardyń ózderi de ózin ózi tanýmen jáne ózin ózi tárbıeleýmen shuǵyldanýy qajet. Balalaryn jaqsy kóretin ata-ana ǵana emes, sonymen birge olardy tárbıeleı de alatyn pedagog-ata-ana bolý shart. Ózin ózi taný sabaqtary balalardyń ózin ózi jetildirýine jańa múmkindikter syılaıdy, aldarynan jańa kókjıekter ashady. Munda sen óz taǵdyryńa óziń qoja bolasyń.

Kentaý qalasy, Qarnaq aýyly
"Jaýqazyn" bóbekjaı-balabaqshasynyń
ádiskeri Saıpıeva Iýldýz Abdılazızovna

---