InfoHub Logo

H.Naýbetov atyndaǵy orta mektep
6 "d" synyp oqýshysy Súndetova Saıa
Synyp jetekshisi Borasheva Gúlbarshyn
Qazaq tili páni muǵalimi Qýanysheva Maıra İzbasarqyzy

(ertegi)

Erte zamanda úlken shaqarda bir tatý Súndet otbasynda  eki ul, eki qyzy jáne ata-anasy ómir súripti. Ata-atanalary óte qarapaıym adal, shynshyl eshkimniń ala jibin attamaıtyn adal adamdar eken. Ol otbasy da balalaryn sondaı tárbıemen tárbıelep ósiripti. Balalary bilimge qushtar eken.

Úlken qyzy úlken shaqarǵa bilim alýǵa ketken emen. Ol oqýda bolǵanda otbasy ony asyǵa kútip úıge kelgende úlken dastarqan jasap toılaıtyn bolypty. Úlken uly da bilimge degen yntasy zor, izdenimpaz, dostarynyń arasynda bedeldi, ozyq eken. Kishi uly bolsa qolónerge jaqyn ártúrli  nárselerden buıymdar qurastyryp, óziniń ushqyr qıalyn iske asyrady. Al eki kenje qyzy erkeleý táp-tátti bolyp ósip keledi. Ol bolsa ónerge jaqyn dostarynyń arasynda kúı shertkendi unatatyn bolypty. Bul otbasynyń úlken baǵy bar edi. Sol baqqa ártúrli qustar saırap, túrli ádemi gúlder ósedi.

Sol shaqardyń qarańǵy sýyq túkpirinde mystan turady eken. Ol kórse qyzyǵar zulym bolypty, únemi adamdarǵa qastyq oılap júripti. Jazǵy demalys kezi bolatyn. Dalada serýendep júrgen úlken qyzy Saıamen tanysady. Sóıtip mystan Saıany óziniń dostarymen tanystyryp, kúmbirlegen kúıin tyńdaǵysy keletinin aıtady. Saıa óz ónerin kórsetkisi kelip, mystanyń sózine senip, ilesip ketedi. Sóıtip olar uzaq jol júrip mystannyń arbaýyna túskenin túsinedi de, qashyp ketýdiń jolyn izdeıdi. Sol kezde onyń kózi tereze aldynda otyrǵan kógershinge túsedi. Ol mystanǵa bildirtpeı hat jazyp, qanatyna baılaıdy. Kógershin hatty úlken aǵasyna jetkizedi. Olar ata-anasyna mystannyń quryǵyna túsken Saıany alyp, úılerine aman-esen oralatyndaryn aıtyp, ushqyr kilemge otyryp jolǵa shyǵady. Ushyp kele jatqanda kóptegen qıyndyqtarǵa tap bolady. Túrli-túrli jumbaqtardyń jaýaby  men qıyn esepterdi aǵasy shyǵarady. Bul suraqtan súrinbeı ótken olardyń jolyna túrli altyn men gaýhar tastardy shashyp tastaıdy. Buǵan da qyzyqpaǵan olar mystannyń úıine bir taban jaqyndaı túsedi.  Jany qysylǵan mystan aldarynan úlken kóldi kezdestiredi. Qoly sheber kishi aǵasy sol mezette aǵashtan qaıyq jasap, ekeýi kólden aman-esen ótedi. Sóıtip jeńilgenin moıyndaǵan mystan Saıany bosatady, úsh aǵaıyndy ushqyr kilemge otyryp, úılerine oralady. Úılerinde ata-anasy olardy qaıǵyryp kútip otyr eken, aman-esen oralǵan balalaryn kórip qatty qýanady. Balalary ózderiniń bastan keshkenderin ata-analaryn baıandap beredi. Sóıtip ata-anasy balalarynyń aqyldyǵyna, bilimdiligine, sheberligine rıza bolyp, ózderiniń bergen tálim tárbıesiniń tekke ketpegenin túsinedi. Súndet otbasy tatý-tátti, baqytty, ýaıymsyz ómir súrgen eken.

---