Aqqala balalarda qonaqta
Batys Qazaqstan oblysy, Shyńǵyrlaý aýdany,
Aýdandyq «Shuǵyla» balabaqshasy İİ sanatty tárbıeshi
Qojamuratova Gúlim
«Aqqala balalarda qonaqta» oıyn – saýyq keshi.
Maqsaty: Balalardyń aıtylǵan oıdy tyńdaýǵa jáne uǵynýǵa áńgimege aralasyp, suraýǵa jáne suraqqa jaýap berý biligin damytýdy jalǵastyrý. Qysqy tabıǵatty baqylap, qarapaıym qubylystary (qardyń jaýǵany, aıaz) týraly túsinikterin keńeıtý. Balalardyń óleńderdi, bılerdi, oıyndardy oryndaýǵa qyzyǵýshylyqtaryn damytý. Balalardyń kóńil – kúıin shattyqqa baýlý.
Kórnekiligi: aqqala keıipkeri, zaldy qys mezgiline sáıkes bezendirý, meje, meje syzyqtary, qar jaýatyn apparat
Barysy: Balalarmen ormanǵa serýenge shyǵý
Tárbıeshi: - Balalar, búgin sender ormanǵa serýenge shyǵýǵa daıynsyńdar ma?
Balalar: Daıynbyz
Tárbıeshi: Olaı bolsa, búgin biz ormanǵa serýenge kettik. Balalar myna jerde qar qalyń eken. Qarda iz bar eken. Biz sol izdiń ústimen júreıik.
(izben júrý)
Aldymyzda dúmbeshik jol bar eken endi osy dúmbeshiktiń ústimen abaılap jaı júrispen júreıik.
- Balalar, aınalalaryńa kóz tastap qarańdarshy jerdiń betin ne japqan?
Balalar: Qar
(Tańǵajaıyp sát, qar jaýady)
Tárbıeshi: Balalar joǵary qarańdarshy, ne jaýyp jatyr?
Balalar: Qar
Tárbıeshi: Qar qandaı?
Balalar: aq, jumsaq, muzdaı salqyn
Tárbıeshi: balalar, qardy qolǵapsyz ustaýǵa, jeýge bola ma?
Balalar: joq bolmaıdy
Tárbıeshi: ıá durys aıtasyńdar, qardy jesek aýyryp qalamyz
Balalar, sonymen qar jyldyń qaı mezgilinde jaýady eken?
Balalar: qys mezgilinde
Tárbıeshi: Balalar qys mezgili týraly taqpaqtar bilemiz be?
Balalar: ıá bilemiz
Balalardyń taqpaǵy.
Bınur: Qys keldi, qys keldi
Aqtaryp aq qardy
Jon appaq túske endi
Aralap qaıtaıyq
Aq kúmis baqtardy
Mıras: Qysym – aý, qysym – aý
Jiberdiń qysyp – aq
Qalmaspyz biz degen
Boranǵa ushyrap
Appaq qar jaýa ber
Rıza ǵoı saǵan el
Nuraı: Shyńdardy, quzdardy
Shańǵymen syzalyq
Elemeı yzǵardy
Jańa jyl báıgesin
Keleıik biz alyp
Merýert: Dalada qar boraıdy
Aq mamyqqa oraıdy
Muz bolady qatady
Jyp – jyltyr bop jatady
Nartaı: Aq kıimdi deneli aq saqaldy
Soqyr mylqaý tanymas tiri jandy
Ústi basy aq qyraý, túsi sýyq
Basqan jeri syqyrlap kelip qaldy
Tárbıeshi: Endi balalar men senderge jumbaq óleń jasyraıyn
Oınańdar da oılańdar
Sábiz muryn kim de bar?
Shelek kıgen basyna aıtyńdarshy
Balalar, balalar
Balalar: Aıtamyz biz aıtamyz
Appaq qardan jasaımyz
Shydaıdy ol aıaz da
Kóńilde ol aqqala, aqqala
Aqqala kiredi. (taqyryp túsedi)
Aqqala: Salamatsyńdar ma, balalar men senderdiń daýystaryńdy estip,
osynda keldim. Meni tanydyńdar ma?
Balalar: ıá, tanydyq siz aqqalasyz
Aqqala: men ertegiler elindegi aqqalamyn.
Aqqala neden jasalady?
Balalar: - qardan
Aqqala: - men neshe bólikten turamyn
Balalar: 3 bólikten
Aqqala: - qane saýsaǵymyzben kórseteıikshi
- meniń bólikterim qandaı geometrıalyq pishinge uqsaıdy?
Balalar: Dóńgelek
Aqqala: - dóńgelekterdiń kóleminde qandaı aıyrmashylyqtar bar?
Balalar: 1 dóńgelek – úlken
2 dóńgelek – kishileý
3 dóńgelek – kishkentaı
- Jaraısyńdar, balalar, sender óte aqyldy, tapqyr balalar ekensińder.
Tárbıeshi: - Balalar biz Aqqalalardyń kóńilin kóterý úshin «Aqqala» ánin oryndap bereıik.
Hor: «Aqqala»
Aqqala: Rahmet balalar meniń kóńilimdi kóterip tastadyńdar, senderge rıza
boldym
Balalar, mende senderge ózim biletin jumbaǵymdy jasyryp kóreıinshi:
1. Ózi sýdan jaralǵan, biraq sýdan qorqady (Muz)
2. Qyrǵa súırep shyǵam, oıǵa minip túsem (Shana)
Tárbıeshi: - balalar, aqqalaǵa tosyn syı jasasaq qalaı bolady. Aqqala siz kózińizdi jumyp turyńyz (balalarmen birge aqqala qurastyrý)
Aqqala: Balalar rahmet men senderge rızamyn, maǵan óte tamasha dos bolady.
- balalar mende sendermen dos bolǵym keledi. Menimen dos bolasyńdar ma?
Balalar: ıá dos bolamyz
Tárbıeshi: balalar, sender osy dostyq týraly kim maqal – mátel biledi?
Balalar: Aqýdy atpa, dosyńdy satpa!
100 teńgeń bolǵansha 100 dosyń bolsyn
Dosy kópti jaý almaıdy
Jaqsy dos úshin jan pıda
Tárbıeshi: al endi osy dostyǵymyz jalǵasyn tabý úshin “ Tatý dospyz bárimiz “ ánin birge shyrqaıyq
Hor: “ Tatý dospyz bárimiz “
Tárbıeshi: Aqqala, siz endi biz toptyń jigitter kvartetiniń ánin tyńdańyz.
Jeke án: «Aq tıin»
Tárbıeshi: Aqqala bizdiń toptyń bıshileri sizge bı de bılep beredi.
Bı: «Petrýshka»
Tárbıeshi: Balalar, endi aqqalamen birge qar atysyp oınaıyq.
Oıyn sharty: Balalardy eki topqa bólinip, eki mejeni dál kózdep, qar atý. (Balalardy madaqtaý)
Aqqala: Jaraısyńdar balalar, sender meni óte rıza qyldyńdar, sondyqtan men senderge ózimniń syılyǵymdy bergim kelip tur
(Syılyǵyn taratý)
Balalar, al endi men sendermen aqqala bıin bıleıinshi.
«Aqqala» bıi.
Aýdandyq «Shuǵyla» balabaqshasy İİ sanatty tárbıeshi
Qojamuratova Gúlim
«Aqqala balalarda qonaqta» oıyn – saýyq keshi.
Maqsaty: Balalardyń aıtylǵan oıdy tyńdaýǵa jáne uǵynýǵa áńgimege aralasyp, suraýǵa jáne suraqqa jaýap berý biligin damytýdy jalǵastyrý. Qysqy tabıǵatty baqylap, qarapaıym qubylystary (qardyń jaýǵany, aıaz) týraly túsinikterin keńeıtý. Balalardyń óleńderdi, bılerdi, oıyndardy oryndaýǵa qyzyǵýshylyqtaryn damytý. Balalardyń kóńil – kúıin shattyqqa baýlý.
Kórnekiligi: aqqala keıipkeri, zaldy qys mezgiline sáıkes bezendirý, meje, meje syzyqtary, qar jaýatyn apparat
Barysy: Balalarmen ormanǵa serýenge shyǵý
Tárbıeshi: - Balalar, búgin sender ormanǵa serýenge shyǵýǵa daıynsyńdar ma?
Balalar: Daıynbyz
Tárbıeshi: Olaı bolsa, búgin biz ormanǵa serýenge kettik. Balalar myna jerde qar qalyń eken. Qarda iz bar eken. Biz sol izdiń ústimen júreıik.
(izben júrý)
Aldymyzda dúmbeshik jol bar eken endi osy dúmbeshiktiń ústimen abaılap jaı júrispen júreıik.
- Balalar, aınalalaryńa kóz tastap qarańdarshy jerdiń betin ne japqan?
Balalar: Qar
(Tańǵajaıyp sát, qar jaýady)
Tárbıeshi: Balalar joǵary qarańdarshy, ne jaýyp jatyr?
Balalar: Qar
Tárbıeshi: Qar qandaı?
Balalar: aq, jumsaq, muzdaı salqyn
Tárbıeshi: balalar, qardy qolǵapsyz ustaýǵa, jeýge bola ma?
Balalar: joq bolmaıdy
Tárbıeshi: ıá durys aıtasyńdar, qardy jesek aýyryp qalamyz
Balalar, sonymen qar jyldyń qaı mezgilinde jaýady eken?
Balalar: qys mezgilinde
Tárbıeshi: Balalar qys mezgili týraly taqpaqtar bilemiz be?
Balalar: ıá bilemiz
Balalardyń taqpaǵy.
Bınur: Qys keldi, qys keldi
Aqtaryp aq qardy
Jon appaq túske endi
Aralap qaıtaıyq
Aq kúmis baqtardy
Mıras: Qysym – aý, qysym – aý
Jiberdiń qysyp – aq
Qalmaspyz biz degen
Boranǵa ushyrap
Appaq qar jaýa ber
Rıza ǵoı saǵan el
Nuraı: Shyńdardy, quzdardy
Shańǵymen syzalyq
Elemeı yzǵardy
Jańa jyl báıgesin
Keleıik biz alyp
Merýert: Dalada qar boraıdy
Aq mamyqqa oraıdy
Muz bolady qatady
Jyp – jyltyr bop jatady
Nartaı: Aq kıimdi deneli aq saqaldy
Soqyr mylqaý tanymas tiri jandy
Ústi basy aq qyraý, túsi sýyq
Basqan jeri syqyrlap kelip qaldy
Tárbıeshi: Endi balalar men senderge jumbaq óleń jasyraıyn
Oınańdar da oılańdar
Sábiz muryn kim de bar?
Shelek kıgen basyna aıtyńdarshy
Balalar, balalar
Balalar: Aıtamyz biz aıtamyz
Appaq qardan jasaımyz
Shydaıdy ol aıaz da
Kóńilde ol aqqala, aqqala
Aqqala kiredi. (taqyryp túsedi)
Aqqala: Salamatsyńdar ma, balalar men senderdiń daýystaryńdy estip,
osynda keldim. Meni tanydyńdar ma?
Balalar: ıá, tanydyq siz aqqalasyz
Aqqala: men ertegiler elindegi aqqalamyn.
Aqqala neden jasalady?
Balalar: - qardan
Aqqala: - men neshe bólikten turamyn
Balalar: 3 bólikten
Aqqala: - qane saýsaǵymyzben kórseteıikshi
- meniń bólikterim qandaı geometrıalyq pishinge uqsaıdy?
Balalar: Dóńgelek
Aqqala: - dóńgelekterdiń kóleminde qandaı aıyrmashylyqtar bar?
Balalar: 1 dóńgelek – úlken
2 dóńgelek – kishileý
3 dóńgelek – kishkentaı
- Jaraısyńdar, balalar, sender óte aqyldy, tapqyr balalar ekensińder.
Tárbıeshi: - Balalar biz Aqqalalardyń kóńilin kóterý úshin «Aqqala» ánin oryndap bereıik.
Hor: «Aqqala»
Aqqala: Rahmet balalar meniń kóńilimdi kóterip tastadyńdar, senderge rıza
boldym
Balalar, mende senderge ózim biletin jumbaǵymdy jasyryp kóreıinshi:
1. Ózi sýdan jaralǵan, biraq sýdan qorqady (Muz)
2. Qyrǵa súırep shyǵam, oıǵa minip túsem (Shana)
Tárbıeshi: - balalar, aqqalaǵa tosyn syı jasasaq qalaı bolady. Aqqala siz kózińizdi jumyp turyńyz (balalarmen birge aqqala qurastyrý)
Aqqala: Balalar rahmet men senderge rızamyn, maǵan óte tamasha dos bolady.
- balalar mende sendermen dos bolǵym keledi. Menimen dos bolasyńdar ma?
Balalar: ıá dos bolamyz
Tárbıeshi: balalar, sender osy dostyq týraly kim maqal – mátel biledi?
Balalar: Aqýdy atpa, dosyńdy satpa!
100 teńgeń bolǵansha 100 dosyń bolsyn
Dosy kópti jaý almaıdy
Jaqsy dos úshin jan pıda
Tárbıeshi: al endi osy dostyǵymyz jalǵasyn tabý úshin “ Tatý dospyz bárimiz “ ánin birge shyrqaıyq
Hor: “ Tatý dospyz bárimiz “
Tárbıeshi: Aqqala, siz endi biz toptyń jigitter kvartetiniń ánin tyńdańyz.
Jeke án: «Aq tıin»
Tárbıeshi: Aqqala bizdiń toptyń bıshileri sizge bı de bılep beredi.
Bı: «Petrýshka»
Tárbıeshi: Balalar, endi aqqalamen birge qar atysyp oınaıyq.
Oıyn sharty: Balalardy eki topqa bólinip, eki mejeni dál kózdep, qar atý. (Balalardy madaqtaý)
Aqqala: Jaraısyńdar balalar, sender meni óte rıza qyldyńdar, sondyqtan men senderge ózimniń syılyǵymdy bergim kelip tur
(Syılyǵyn taratý)
Balalar, al endi men sendermen aqqala bıin bıleıinshi.
«Aqqala» bıi.
You Might Also Like
