InfoHub Logo

Mundaıdy Prezıdent Nursultan Nazarbaev ta, biz de, tipti túrikterdiń ózderi de kútken joq. Stambýldyń Atatúrik aeroportynda ushaq (samolet — túrikshe ushaq) kelip qonǵan soń, Stambýl gýbernatory jáne basqa resmı adamdar týystarsha qarsy alǵan soń, vokzaldyń qala jaq betine shyǵa kelgende myńnan astam adamnyń ıin tiresip: «Nursultan Nazarbaı!» — dep aıqaılap turǵanyn kórip, ári tań qalyp, ári keýdeni qýanysh kernep ketkendeı boldy. Aldaryn kes-kestep turǵan qalyń qatarly polısıa bolmasa, alǵa lap qoıatyn túrleri bar. Qoldarynda plakattar: «Qosh keldińiz, baýyrlar!», «Jasasyn qazaq Prezıdenti Nursultan Nazarbaı!», «Qazaqqa azattyq jarasady!» degen jazýlar.

Bular Stambýlda turatyn qazaqtar edi. Túrik týystar da qazaq delegasıasyn qarsylap alýdyń zor qurmetin kórsetip-aq jatyr. Ankarada bizdiń prezıdentimizdiń qurmetine aeroport basyna áskerı sap tizildi. Eki eldiń gımnderi oınaldy. Qonaqasy berýdiń ózi bir saltanat. Túrikter odaqtas respýblıkalardyń áıteýir bireýinen emes, Qazaqstan memleketiniń delegasıasyn kútip alyp jatqanyn basa kórsetti. Sonda biz ózimizdi shynnan táýelsiz, egemen memlekettiń ókilderindeı sezinip, eńsemiz kóterilip, bostandyqtyń dámin alǵash tatqandaı boldyq. Túrkıa prezıdenti Turǵyt Ózal ózi bastap, aıtalyq, AQSH prezıdentin qabyldap jatqandaı, bálkim, odan da artyq yqylas kórsetse, qandaı sezimde bolýyń múmkin. Qazaq eline, kazak eliniń basshysyna mundaı zor qurmet túńǵysh ret kórsetilgen shyǵar. Laıym bul bastamasy bolsyn. Basqa elder de Qazaqstandy osylaı tanı bersin. Kesirinen saqtasa, bári de bolar. Biraq dál myna kórinis qaıtalana ma, joq pa, bilmeımin.

Týystyq sezim aǵyl-tegil tasqyndap, Stambýl qazaqtary saǵynyshty qushaqtaryn aıqara ashyp, aryndap turǵan shaqta, polısıa shebinen bir top qazaq basyn úkilegen, quıryqtary teńkıgen úsh qoshqardy Nursultan Nazarbaevtyń aldyna kóldeneń tarta berip, «Áýmıni» — dep bata surady. Muny kergen teleradıo jýrnalıser nópiriniń antalaǵanyń kórseń. Bizdiń prezıdentimizdiń nıetinen keıin álgi qazaqtar: «Iá, aqsarbas! Iá, Alla! Qazaq elin bále-jaladan aman qyla gór!» — dep úsh qoshqardy lezde birden qurbandyqqa shalyp jiberdi.

Dúnıe júzinde qansha aeroport bar, eshbirinde dál osy Atatúrik áýe alańyndaǵydaı rásim bolǵan emes.

Stambýlda jáne onyń mańaıynda turatyn qazaq balasy júz jasaǵan kárisinen bastap, emshektegi nárestesine deıin Qazaqstan Prezıdentin jáne onyń qasyna ergen jetpisten asa qosshylaryn osyndaı bir kene ata saltymen baýyrǵa basty, Qazaqstandaǵy qazaqtar umytyp ketken, bálkim, umytyla bastaǵan dástúr.

Osylaısha jamyrasyp, maýyq basqan soń erteńine «Mármár» meımanhanasynyń úlken zalynda álgi kazaktardyń ókilderimen Nursultan Nazarbaevtyń úsh saǵatqa sozylǵan kezdesýi, kelissózi, kelisim sharttary, oǵan qol qoıý rásimi — munyń bári bir basqa da, myna kezdesý bir basqa.

Prezıdent Qazaqstandaǵy, jalpy KSRO dep atalyp kelgen eldegi jaǵdaıdy aıtyp ótken soń, suraq-jaýap bastaldy. Endi sol dıalogtan keıbir úzikter keltireıik. Qazaq túrikteri koǵamynyń ókili Talǵat degen kisi birinshi sóz aldy.

Talǵat: Nursultan Nazarbaı — Orta Azıa men Qazaqstan, nemese Reseı ǵana emes, búkil dúnıe júzine belgili prezıdent. Turǵyt Ózaldyń ony áskerı saltanatpen qarsy alýy sonyń belgisi. Biz Túrkıaǵa ár túrli jaǵdaılarmen qıly-qıly zamandarda kelgen qazaqtarmyz. Túrik týystar baýyrymyzǵa qazan, basymyzǵa úı berdi. Tamaq toq, kóılek kók, sonda da qara shańyraq Qazaqstandy ańsaımyz.

Májıt Janataı: Abylaıdaı aıbyndy, ári aqyldy, qurmetti Nursultan Nazarbaı! Qazaqstanǵa baryp-kelý burynǵydan góri shúkirshilik. Degenmen áli de qıynshylyq bar.

Prezıdent: Sonda qıynshylyq bizden bolyp týr ma?

Májıt Janataı: Iá, rýqsat qaǵaz alý tym kıyn. Elshilikke barsań, Qazaqstannan shaqyrý qaǵazyń bar ma deıdi, álek qylady. Keıbirdiń tanysy bar, keıbirdiki joq. Sonda tanysy joqtar qaıtedi? Barys-keliske bostandyq bolý úshin Azamattyq týraly zań kerek.

Prezıdent: Mundaǵy qazaqtar qandaı kásippen aınalysady?

Májıt Janataı: Negizinen saýda.

Prezıdent: Bizge sol saýda jaǵy jetispeıdi. Bizdiń qazaqtar saýda jasaýdy namys keredi.

Májıt Janataı: Bizde maqtan kóredi.

Prezıdent: Endeshe, úıretińder.

Májıt Janataı: Bizdi ishke tartyńyzdar.

Prezıdent: Biz beremiz-aý, Túrkıa jaǵy kelise me... Ony Túrik ókimetimen kelisý kerek. Bul eki jaqty másele.

Halıfa Altaı: Din jetpis jyl boıy qýǵyn kerdi. Endi bostandyq berip, jaǵdaı jasaý kerek. Jastardy oqytý kerek. Dinge memleket tarapynan qamqorlyq qajet. Qara shańyraqtyń qurmetti Tóraǵasy, osyny eskerseńiz.

Prezıdent: Almatyda úlken meshit saldyryp jatyrmyz. Oblystarda da salynyp jatyr. Medreseler ashtyq. Din salasynda, jalpy bilim salasynda almasý bar. Júz bala Qazaqstannan Túrkıaǵa kelip oqıdy. Júz bala Túrkıadan Qazaqstanǵa baryp oqymaq.

Saıran Qydyruly (Monǵolıa): Qazaqtar XXI ǵasyrǵa qalaı barady? İrgeli el bola alamyz ba? Syrtta júrgen qazaqtar Qazaqstanǵa nendeı kómek kórsete alady? Mysaly Taıvanda Dálelhan degen qazaq jıyrma bes jyldan beri parlament múshesi. Siz Ońtústik Koreıadan, AQSH-tan, Sıngapýrden keńesshi shaqyrttyńyz. Al Dálelhan sıaqty bilimdi óz qazaǵymyzdy nege ishke tartpasqa?

Prezıdent: Qaıda ol? Jiberińder Almatyǵa.

Saıran Qydyruly: Ondaı bilimdi qazaqtar Pekınde de, Ulan-Batorda da, Múnhende de júr. Menińshe, biz de Reseı sıaqty, shette júrgen kazaktardyń kongresin, quryltaıyn Almatyda ótkizsek.

Prezıdent: ótkizeıik. Ol úshin daıyndyq kerek. Delegasıa daıyndańyzdar.

Islam (Iran): Iranda jıyrma myńshamasy qazaq bar, Aýǵan soǵysy kezinde kóbisi Aýǵannan Iranǵa aýdy. Biraq olarda esh eldiń azamattyǵy joq. Sondyqtan ásirese jastar jumyssyz júr. Qazaq tilinde mektep joq. Almatyda shetel qazaqtary úshin mádenıet ortalyǵy ashylsa, qazaq tilin úırener edik.

Prezıdent: Almatyǵa baryp, osy bilgenderińdi umytyp qalyp júrmeńder. Al Irandaǵy jastardy Qazaqstanǵa aldyrý jóninde áreket jasap kóremiz.

Ismaıl (Germanıa): Men ózim Almanıada (Germanıa) turamyn. Batys jerde turatyn qazaqtardyń atynan keldim. Kúndiz-túni oılaıtynymyz Qazaqstan. Qazaqstanda mıllıonnan asa almandar (nemister degeni — Sh. M.) turady dep estımiz.

Prezıdent: Qazir 800 myńy qaldy.

Ismaıl: Qazaqstan sonshama almandarǵa qamqorlyq jasaǵanda, biz sıaqty shette júrgen kazaktardyń qamyn nege oılamaıdy? Bizdi nege azamattyqqa almaıdy?

Prezıdent: Árıne, oılaımyz. Bárin birden bastaý qıyn. Birte-birte. Qolynan is keletin mamandar, bıznesmender, saýda-sattyq kisileri kelsin. Kásip qylsyn. Shaǵyn-shaǵyn kásiporyn ashsyn. Dál qazir sondaı mamandarǵa zárýmiz. Osynda mınıstrimiz Syzdyq Ábishev otyr. Baılanysyp sheshý kerek. Musylmanshylyq áste-áste degen. Birinshi ret biz Máskeýsiz, Ortalyqtyń ruqsatynsyz Túrkıaǵa keldik. Bul da bolsa jaqsylyqtyń nyshany. Osynsha qazaqtardy jatyrqamaı, ógeısitpeı baýyryna tartyp otyrǵan Túrkıa ókimetine, prezıdent Turǵyt Ózalǵa raqmetimizdi aıtamyz.

Qazaqstan dál qazir qıyn-qystaý kezeńmen betpe-bet kelip tur. Sizder oılaısyzdar: Qazaqstan degen jer bar, onda qazaq degen el bar dep. Rasynda tek kazaktar ǵana emes, kóp ulttyń adamdary turady. Olarmen qarym-qatynas tatýlyqta bolmasa, qaqtyǵys bolsa qan tógiledi, halyq qyrylady. Biz ony qalamaımyz.

Bul saparda biz Túrik Respýblıkasy basshysymen mynandaı kelisimge keldik:

— Áýe joly baılanysy. Aldaǵy ýaqytta Stambýl-Almaty áýe joly ashylady.

— Telefon, teledıdar baılanysy ornaıdy. Endigi jerde Qazaqstan — Túrkıa ekonomıkalyq Keńesi qurylady.

— İsker mamandar bolyp shyǵý úshin Túrkıaǵa jastar jiberiledi. Mine, negizgi máseleler osylar. Qalǵany taǵy bola jatady.

Qazaqstan Prezıdentiniń Túrkıa jáne basqa elderde turatyn qazaqtardyń ókilderimen kezdesýi osylaı aıaqtaldy.

---