InfoHub Logo

«Jas Alashtyń» qurdastary seksenge keldi. 1921 jyly 22-naýryzda týǵandar el ishinde, árıne, bar. Olar edáýir qartaıyp qaldy ǵoı. Qansha degenmen seksen degen ońaı jas emes.

Al «Jas Alash» áli jas.

Seksen jyldyń ishinde bul gazettiń basynan ne ótpedi. Kimder kelip, kimder ketpedi. Aldyńǵy tolqyn aǵalar ketti, keıingi tolqyn iniler keldi.

Derek boıynsha, munyń basynda túńǵysh ret Ǵanı Muratbaev bolǵan eken. Jalyndy jigit, jigerli jas eken. Qyrshyn ketti. Sirá, janyp ketken sıaqty. Máskeýde «Vagankov» deıtin zırat bar. Sonda qaldy. Komsomoldyń kezinde ony anda-sanda eske alyp, artynan izdep baryp, basyna gúl shoqtaryn qoıyp ketetinder bolýshy edi. Endi kim biledi... Baıaǵyda Qulynshaq aqyn:

Adamzat keler-keler, júzge keler.

Kisini úıde ólgen túzde kómer.

Qudaıa, ımanymdy salaýat qyl,

Kim bar deısiń duǵa oqyp, izdep keler, —

degen eken.

Endi Ǵanı Muratbaevty izdep jatqan kim bar deısiń. Qazirgi jas ulan ony bile bermeıdi. Zaman ozady. Saıasat aýmaly-tókpeli. Taıaýda ǵana ótip ketken XX ǵasyrdyń alpysynshy jyldarynda Ózbekáli Jánibekov esimdi azamat Shymkenttiń qaq ortasynda Ǵanı Muratbaevqa eskertkish ornattyryp edi. Sol turǵan shyǵar. Almatydaǵysyn barǵan saıyn kóremin.

Ol naǵyz lenınshil edi. Senim, nanym solaı boldy. Ol úshin Ǵanı kináli emes. Lenınniń eskertkishterin alyp tastap jatyr. Ǵanıǵa tıise qoımas. Ol da «Jas Alash» tarıhynyń bir bóligi, bastamasy.

«Jas Alash» tarıhynyń taǵy bir eleýli tulǵasy men úshin, mysaly, Sattar Erýbaev.

Osy bir qyrshynnyń taǵdyryn oılaǵanda keı-keıde meniń tamaǵyma óksik tyǵylady. «Jas Alashta» («Lenınshil jas») qyzmet atqaryp júrgen kezinde áriptesterimen birge túsken Sattar sýretiniń túpnusqasy meniń arhıvimde saqtaýly. Anda-sanda qarap otyramyn. Jap-jas. Júzi jarqyn. Ómiri ólmeıtin adamnyń dıdary. Biraq ol endi eki-úsh jyldan keıin ómirden óte shyǵatynyn bilmeıdi. A, bálkim, bilmese de sezgen shyǵar. Keýdesine syımaǵan talantyn tez-tez jazyp qalýǵa talpynǵan syńaıly. Qaraǵandyǵa jedel attanyp, kúndiz-túni kenshilerdiń arasynda júrip, shahtaǵa túsip, kemirdiń tozańyn jutyp, julqyna jumys istep, roman jazdy.

«Meniń qurdastarym» romanyn men jas kúnimde jastanyp jatyp kóp oqydym. Keıin ózim de «Lenınshil jastyń» tilshisi bolyp Qaraǵandyda úsh jylǵa jýyq turyp qaldym. Sonda, bálkim, meni jyly orynnan Qaraǵandyǵa qaraı eriksiz jetelegen sol Sattardyń áseri bolar. Qudiretti kitaptar taptyrmas tárbıeshi ǵoı.

Sol joǵaryda atalǵan ujym sýretiniń qaq ortasynda qasqaıyp Rahmaly Baıjarasov otyr. Birshama ýaqyt «Lenınshil jasty» basqarsa kerek. Ol da Qaraǵandyǵa baryp, qalanyń partıa komıtetin basqaryp turǵan jerinen, 1937 jyldyń quryǵyna ilinip, on segiz jyl Sibirdiń dám — tuzyn tatqan adam.

Men oılaımyn, otyz jetiniń quryǵyna Sattar da iliner me edi, ony mezgilinen erte kelgen ajal qutqaryp qaldy.

Sattar kıeli Túrkistanda týyp edi. Ózi jazǵandaı, onyń jápireıgen úıi qalanyń shet jaǵynda, temirjolǵa jaqyn eken. Kórshisi jumystan keshke qaıtqanda bir bólke nan alyp kelse, onyń áıeli balasyna: «E, balam, baǵyń bar eken, ákeń nan ákeldi», — deıdi eken. Sattar: «BAQYT degen NAN eken dep oılaýshy edim», — deıdi.

«Lenınshil jastyń» otyzynshy jyldardaǵy tigindisi saqtalsa, ár nómirinen derlik Sattar Erýbaevtyń qaınar pýblısısıkasy tabylady.

Áli esimde, Qazaqstan komsomoly Ortalyq Komıtetiniń birinshi hatshysy Ózbekáli Jánibekov bizge qyrshyn ketken Sattar Erýbaevtyń molasyn izdep tabýǵa tapsyrma berdi. Qart komsomoldardyń aıtýynsha, Sattar kazirgi Raıymbek kóshesiniń (Almaty) boıyndaǵy zıratta jerlengen eken. Birinshi hatshynyń tapsyrma berý sebebi: osy zırat taıaýda tegistelip, ornyna avtostansa salynbaq eken. Sattardyń molasy tabylsa, súıegin alyp, basqa zıratqa jerlep, basyna belgi qoıý.

Biraq molasy tabylmady. Belgi joq. Kózi tiri qart komsomoldar da kómektese almady. Sóıtip, Sattar avtostansa astynda qaldy.

Qudaısyz SK-nyń birinshi hatshysy Ó.Jánibekov qudaıǵa sengen, arýaqty kurmettegen azamat edi. Sonysymen de ol úlken SK-ǵa jaqpady. Imandy adamnyń aqyry jaman bolmas. Sol Jánibekovtiń basyna Arystanbabta ózindeı taza, ózindeı kórkem kúmbez ornatyldy. Bul da bolsa SK-syz, Táýelsiz zamannyń arqasy.

1957 jyly men «Lenınshil jastyń» tabaldyryǵyn alǵash jáı ádebı qyzmetker retinde attaǵanda bas redaktorymyz Abaı Beısembaev eken. Meni tanyp, bilmese de kyzmetke birden qabyldady. Óıtkeni maǵan kepildik bergen osy gazettiń sol kezdegi yǵaı men syǵaılary: Ábdisattar Bóldekbaev, Haıdolla Tilemisov, Baıanjan Mádıev, Telman Januzakov, Seıdahmet Berdiqulovtar edi. Meni bularmen jaqyndastyrǵan meniń atalas aǵam Baýyrjan Momyshulynyń úıi edi. Qazirgi Qabanbaı kóshesi men Fýrmanov kóshesiniń buryshyndaǵy úıdiń ekinshi qabatyndaǵy eki bólmeli páterde jańaǵy atalǵan jigittermen jıi-jıi bas qosyp turýshy edim. Jeńgem Jamal «Lenınshil jasta» mashınıstka bolyp isteıtin. Jany jaısań, jupynylaý bolsa da dastarqany keń, ózi keremet aspazıa jeńeshemniń qolynan tatqan dám bárimizdi baýyrlastyryp jibergen.

Sondaǵy «Lenınshil jas» neni jazdy? Árıne, ol partıanyń qol balasy edi. Hrýshevtiń «jylymyǵy» bolsa da, «uzyn arqan, keń tusaý» ǵana. Áli erkin kete almaısyń. Kókeıdegini kósilip aıta almaısyń. Onyń ústine Hrýshevtiń qulash-qulash baıandama, sózderinen gazet beti bosamaıdy. Kólemi de az. Aǵa gazet «Sosıalısik Qazaqstan» basqan Hrýshev «shedevrlerin» biz de basamyz. «SQ»-dan «shpek» alamyz. Lınotıptiń jańa shyqqan kezi. Baspahana ishi balqyǵan qorǵasynnyń býynan ý sasyp turady. Sol ýdy jutyp, ıiskep túnimen júremiz.

Ara-arasynda jastardy «komýnıstik rýhta» tárbıeleıtin nusqaýly materıaldar jaryq kóredi. Qaraǵandydaǵy menshikti tilshi Kamal Smaıylovtyń «Qyz namysy» týraly, taǵy basqa problemaly pýblısısıkasy úzbeı jarıalanady. Kamal kózge tez ilikti. «Pıoner» jýrnaly jabylyp, ornyna «Bilim jáne eńbek» degen jańa jýrnal ashyldy. Bas redaktory bolyp Kamal taǵaıyndaldy.

Kamaldyń Qaraǵandydaǵy ornyna men kettim. Qaraǵandyda Sattar Erýbaevtyń izderin izdedim. Shahtalarǵa kóbirek baratyn boldym. Shahterlermen birge qýyqtaı qýysta jantaıyp jatyp, nasybaı atýdy da úırendim. Zaboıda, lavada, jalpy jer astynda shylym shegýge bolmaıdy. Gaz kóp. Ot tutansa, órt shyǵady. Sondyqtan shahterler, orysy da, qazaǵy da, nemisi de nasybaı atady. Temirtaýdaǵy Qazaqstan Magnıtkasynyń jańadan salyna bastaǵan kezi. Jan-jaqtan jastar lek-legimen kelip jatqan shaq. Biraq men ol kezde solardyń arasynda Qazaqstannyń bolashaq tuńǵysh Prezıdenti júrgenin bilgen joqpyn. Ocherkterim, maqalalarym gazet betine úzbeı shyǵyp turdy.

Alaıda men Sattar Erýbaev bola almadym. Ol kezde roman jaza almadym. Áıtsede kórgen-bilgenimniń bári bolashaq romanǵa arqaý boldy.

Ol kezde Qazaqstan Magnıtkasy gazettiń basty taqyryptarynyń biri edi. Ony komsomol bastamasymen búkil jas áýlet turǵyzǵan. Bul jolda qan tógis te bolmaı qalǵan joq. Jergilikti basshylyqtyń noqaılyǵyna narazy bolǵan júmysshylar kóteriliske de shyqty. Ol býyrqanys qatygezdikpen basyldy.

Osyndaı tarıhy bar Qazaqstan Magnıtkasy bul kúnde aty ózgerip, túsiniksizdeý «Ispat-Qarmet» atanyp, sheteldikter qolynda tur.

Men osyndaı oqıǵalar ortasynda júrgende, Almatydaǵy redaksıada ózgerister bolyp jatypty. Abaı Beısembaev óz orynbasary Sapar Baıjanovpen birge «Mádenıet jáne turmys» jýrnalyn bas qarýǵa aýysypty.

«Lenınshil jastyń» bas redaktory bolyp Ábdisattar Bóldekbaev kelipti.

Kóp uzamaı men de keıbir keleńsiz sebeptermen «Sosıalısik Qazaqstan» gazetine aýystym.

Arada bir-eki jyl ótkennen keıin Ábdisattar Bóldekbaev Qaraǵandydaǵy «Ortalyq Qazaqstan» gazetiniń bas redaktory bolyp taǵaıyndaldy da, «Lenınshil jastaǵy» onyń ornyna men bardym. Bul komsomol Ortalyq Komıtetiniń hatshylary Ózbekáli Jánibekov pen Kamal Smaıylovtyń tańdaýy edi.

«Lenınshil jastyń» bas redaktoryna laıyqty birinshi kandıdatýra Telman Januzaqov degen bozym jigit edi. Eki tilde birdeı júırik jaza alatyn talantty iri jan edi. Jýrnalısik qabileti alǵyr, prınsıpi myqty, aqpeıil, adal azamat bolatyn. Biraq densaýlyǵy dimkás. Qudaı oǵan taýdaı talant berip, densaýlyq buıyrtpapty. «Pravda» gazetiniń tilshisi bolyp, sol zamannyń qatal burqaǵynan qoryqpaı, «Medeo» emes, «Medeý» dep ádilet týyn kóterip edi.

1937, 1950-jyldardyń repressıasynan júrekteri shaılyǵyp qalǵan qartań býyn, aǵa býyn ult máselesi, onyń ishinde til máselesi degendi sybyrlap, kúbirlep, ashyq aıta almaı júrgende, áli sary aýyz balapan, jap-jas jýrnalıs Bolat Bodaýbaev «Lenınshil jasta» «Bóten sózben bylǵansa sóz sarasy» degen maqalasyn jarıalasyn da jibersin!

Úlken SK-ǵa bomba túskendeı bolǵan. Úlken úı úsh akademık-jazýshyǵa tapsyrma aıtady: myna kórgensiz maqalaǵa toıtarys berińder dep. SK-nyń tapsyrmasyn buıryq dep túsiný kerek. Muhtar Áýezov qolym tımeı jatyr dep qutylady. Ǵabıt

Músirepov jazbaımyn dep tikesinen ketedi. Sábıt Muqanov kelisedi. Nemeresindeı jýrnalısi dúrelep beredi. SK-nyń aıyzy qansyn degen shyǵar, bir jaǵynan Bolat Bodaýbaevqa arasha túskendeı syńaı tanytady.

Al Sábeńniń aıtqanyn aıǵaq etip, úlken SK-nyń ıdeologıa jónindegi hatshysy N.Jandildın KOKP Ortalyq Komıtetiniń bas jýrnaly «Komýnıs» jýrnalyna ultshyldyq týraly maqala jazyp, onyń túpqazyǵy etip, «Lenınshil jas» jarıalaǵan Bolat Bodaýbaevtyń «ultshyldyǵyn» búkil álemge jaıady. Avtorǵa tanba basqany — gazetke tańba salǵany.

Taǵy bir taıaq jegen jerimiz: Máskeý jýrnaly jarıalaǵan Láhov degen avtordyń Turar Rysqulov týraly aqıqatqa jýyqtaý maqalasyn qazaqshalap kóshirip basqanymyz. Buryn «Kazahstanskaıa pravda», «Sosıalısik Qazaqstan» gazetteri Turar Rysqulovqa tek qara boıaý jaǵa berse, Máskeýdegi orys ony negizinen aqtap jazǵan. Biraq onyń «ultshyldyǵyn», «pan túrikshildigin» umytpaǵan.

Bul kezeńde gazet qysymǵa qaramaı, ulttyq mádenıet, ulttyq sana, ata dástúr, Ana til máselesin kóp kóterdi. Keńestik dáýir qaljyratqan ulttyq nyshandardy sál de bolsa tiriltý kerek boldy.

Dál qazir, myna XXI ǵasyrda da osy ózekti máseleler órtenip, til týraly daý kókparǵa túsip jatqanda, sol ótken ǵasyrdyń alpysynshy jyldaryndaǵy qatal senzýra, tumsyqqa tumyldyryq kıip sóıleıtin zamandy kózińizge elestete berińiz. «Lenınshil jas» sol qyspaqtyń qursaýynda júrip te ult máselesin aıryqsha kóterdi. Bul gazettiń erligi edi.

Elýinshi jyldardyń orta tusy men alpysynshy jyldardyń bas kezine deıin bul gazettiń aýyr júgin arqalaǵan aldyńǵy býyn basqa redaksıalarǵa aýysty. Kákimjan Qazybaev «Jetisý» gazetine, Haıdolla Tilemisov radıoǵa... Ábilfaıyz İdyrysov jýrnalıser daıyndaıtyn ustaz boldy. Kákimjan Qazybaev Baýyrjan Momyshulynyń aıtýymen sol kezge deıin beımálimdeý bolyp kelgen Rahymjan Qoshqarbaevty elge tanytty. «Lenınshil jasqa» áýeli ocherkter jarıalap, keıin reıhstagqa tigilgen týdyń ıesi týraly kitap ta jazdy. Sol Kákimjan keıin úlken SK-nyń hatshylyǵyna deıin kóterildi.

Gazet ótken surapyl soǵys batyrlaryn ókimet buıyrtpaǵan taqa mingizdi. Baýyrjan Momyshulynyń, Qasym Qaısenovtiń, basqa da jaýynger aqyn-jazýshylardyń shyǵarmalaryn úzbeı jarıalady. Bul bastama sol kezdegi jastarǵa patrıottyq tálim-tárbıe berý baǵytynda eleýli eńbek sińirdi dep oılaımyn.

Gazetke shyǵystaǵy Altaıdan Oralhan Bókeı keldi. Batystaǵy Atyraýdan Farıza Ońǵarsynova keldi. Arqanyń Aqseleýi qyzmetke alyndy. Ońtústikten Qaldarbek Naımanbaev, Muhtar Shahanov...

Kileń tepse temir úzetin jas dáýren. Káribaı Ahmetbekov, Orazbek Sársenbaev, Qadirbek Segizbaev, Serik Ábdiraıymov, Júsip Qydyrov... Saǵat Áshimbaev... Qýanyshbaı Qurmanǵalıev... Jarasqan Ábdirashev...

Bular tek jýrnalıs qana emes, tutas bir ádebı qaýym.

Osylardyń uıtqysy bolyp, ádebıet-óner bólimin basqaryp mańǵystaýlyq Ábish Kekilbaev otyrdy.

Sol kezdiń ózinde-aq «Lenınshil jastaǵy» osy bula kúshttiń arqasynda qatyrma qalyp — «sosıalısik realızm» atty tar sheńberdiń irgesi sógilip, ádebıet jańasha sóıleı bastady. Qoǵamdaǵy tosyn janalyq tosqaýylsyz bolǵan emes. Orazbek Sársenbaevtyń jańa poemasy, Júsip Qydyrovtyń óleńderi «sosıalısik realızmshil» synshylar toqpaǵynyń astynda qaldy. «Lenınshil jasta» jarıalanǵan jańasha týyndylarǵa formalızm, abstraksıonızm degen tańbalar basyldy. Qadyr Myrza Álıdiń standartqa saı kelmeıtin ólenderin jarıalaǵanymyz úshin sógis aldyq.

Biraq oqyrman qaýym gazettegi bul tyń lepti qýanyp, quptap qarsy aldy. Taralym tez kóterilip, SK- nyń gazet-jýrnal baspasyna kep tabys túsirdi. Sonda da gazet shyǵarýshy jas jýrnalıs-jazýshylardyń búıiri tompaımaı-aq qoıdy. Aılyq az, úı-jaı joq. Kóbisi páter jaldap turady. «Túıeniń arqalaǵany altyn, jegeni tiken» degen osy.

Jalpy, jýrnalıs eńbegi — eń kıyn, densaýlyqqa zıandy jumystar qataryna jatady. Sóıtse de qazan qulaǵyn ustap otyrǵan shómishshiler bul eńbekti durys baǵalaǵan emes. Árdaıym shómishten qysady.

Búrokratıa men jýrnalısıka — qarama-qarsy eki polús. Jýrnalıs qoǵamdaǵy merezdiń sanıtary, emshisi. Qoǵamdy qoqystan tazartýshy. Al qoqysty kóbeıtetin búrokratıa. Shyn jýrnalısiń, shyn jazýshynyń ary taza, aıtary — aqıqat, týysqansyz týra bı. Ondaıdy búrokratıa qaıdan jaqsy kóre qoısyn.

Sóz bostandyǵy kelgen myna qazirgi zamanda Úkimetti, mınıstrlerdi, ákimderdi, sheneýnikterdi synaý ońaı. Biraq oǵan qulaq asý az. Áıteýir qoǵamdyq pikir týǵyzý. Buryn gazet betinde synalǵan sheneýnik talqyǵa túsip, syn shyn bolsa, jazasyn alar edi. Qazir ol joq.

Alpysynshy jyldardyń birinde «Lenınshil jas» «Qazaq-konsert, hal qalaı?» atty kólemdi maqala jarıalady. «Qazaq-konsertti» ol kezde bılep-tóstep turǵan erli-zaıypty Chernyshevtar edi. Osylardyń ásireńki, qısynsyz qylyqtary, ozbyrlyǵy qatty synaldy. Bul maqala jaryq kórgen zamatta-aq úlken SK ordaǵa oıran túskendeı shát-shálekeı boldy da qaldy. «Ne qarap otyrsyńdar?» — dep, kishi SK-ǵa zirkildedi. Ózbekáli Jánibekov sabyrly, ádil azamat edi. Elpeńdeı qoıǵan joq. «Lenınshil jas» shyndyqty aıtyp otyr», — dep bizge arasha tústi.

Sóıtse, Chernysheva degen apamyz Brejnevtiń ejelden jaqyn adamy eken. Brejnev komandır bolǵan «Malaıa zemlá» jerinde konsert qoıyp, jaýyngerler maıdanynda júredi eken. Brejnev Qazaqstanǵa bastyq bolyp kelgende ózimen birge ala kelip, «Qazaqkonsertke» ornalastyrǵan eken.

Endi myna gazet: «osylaı da osylaı» dep masqarasyn aıdaı álemge áshkerelep jatqanda, bizdiń basshylarda záre qala ma?

Ne kerek, aqyry Chernyshevter Qazaqstannan ketip tyndy. Biraq gazet basshylarynyń shashyn edáýir aǵartyp ketti.

Myna qazir basymyzdan ótip jatqan kezeńde sóz bostandyǵy, árıne, demokratıanyń jemisi. Biraq demokratıa betimen ketý emes qoı. Demokratıaǵa jymysqy, zıankes áreket jat. Adamdardyń sanasyn ýlaıtyn ýaǵyz taratatyn « sóz bostandyǵy» demokratıa emes, ıdeologıalyq ıntervensıa. Jekeshe telearnalar, jekeshe gazetter kóbeıdi. Kóbeısin. Biraq ádilet jolymen júrsin, ımandy umytpasyn. Bostandyq degen osy eken dep, qoǵamǵa jat áreket qaterli jaýyzdyq jasap jatsa, e bul da demokratıa dep bas shulǵyp otyra bergen jaramas. Buqaralyq aqparat quraldary soǵys quraldarynan da kúshti.

Másele, sol BAK kimniń qolynda tur. Ádilettiń be, álde ázázildiń be? Keıbir telearnalar, gazetter adamdardy jaqsylyq jaǵalaýyna qaraı emes, las qurdymǵa qaraı ıtermeleıdi.

Ótip ketken ǵasyrdyń alpysynshy jyldary «Lenınshil jasta» bizdiń býyn jumys istep júrgen kezde ıdeologıany basqarǵan hatshy kisi qazaqy ulttyq salt-dástúrdi, ádet-ǵurypty, ata-baba joralǵysyn halyqtyń sanasynan óshirmekshi boldy. Kıiz úıdi, dombyrany jek kórdi.

Bul endi ımansyzdyqtyń ekinshi jaǵy edi. Eskiniń de jaqsysy bar, jamany bar. Jańanyń da ońdysy bar, ońbaǵany bar. «Lenınshil jas» osy ekeýiniń jaqsysyn tańdaýǵa tyrysty. Sol kezdiń ózinde-aq kompartıa «zar zaman» dep unatpaıtyn Buqar jyraýdyń, Dýlattyń, Shortanbaıdyń óleńderin jarıalap júrdi. «Atalar sózi» degen aıdar ashty.

Keńes ókimeti tyıym salyp tastaǵan Naýryz meıramyn «men qaıtadan dúnıege ákeldim» dep bireýler júr osy kúnde. Naýryz meıramyn árdaıym eske salyp otyratyn osy «Lenınshil jas» bolatyn. Senbegen kisi gazettiń alpysynshy jyldardaǵy tigindisin qarasyn.

Qazaq kıno óneriniń aq maraly, aıdyndaǵy aqqýy sıaqty asa abyroıly týyndysy «Qyz Jibek» fılminiń kınosenarııi túgelimen osy «Lenınshil jasta» jarıalandy. Klasık Ǵabıt Músirepov taralymy kep, bedeli zor «Lenınshil jasty» tańdady.

Zamanymyzdyń zańǵar jazýshysy Shyńǵys Aıtmatovtyń názik mahabbat jyryna toly «Jámılasyn» túńǵysh ret «Lenınshil jas» basyp shyǵardy.

Keıin ataqty bolǵan kóptegen aqyn-jazýshylardyń tusaýyn «Lenınshil jas» kesti. Dýlat Isabekovtiń, Qaraýylbek Qazıevtiń, Farıza Ońǵarsynovanyń, Oralhan Bekeıdiń, qaısy birin aıta beresiń — kóbiniń tyrnaq aldy týyndylary osy gazettiń aq batasyn alǵandar.

Sonymen, «Jas Alashtyń» týǵan kúni 22-shi naýryz. Jyldyń basy. Allanyń aq nury jaýǵan kún. Gazettiń atyn «Jas Alash» dep qoıǵan sol ótken ǵasyrdyń jıyrmasynshy jyldarynyń bas kezindegi Alashtyń alyp azamattary: Turar Rysqulov, Sultanbek Qojanov, Názir Tórequlov, Sanjar Asfandıarovtar. Gazet tizginin jalyndy jas Ǵanı Muratbaevtyń qolyna tapsyrǵan da solar.

«Ulttyń saqtalýyna da, joǵalýyna da sebebi bolatyn nárseniń eń qýattysy — til, — dep jazdy 1913 jyly shyqqan «Qazaq» gazeti. — Sózi joǵalǵan jurttyń ózi de joǵalady». Muny jazǵan Álıhan Bókeıhanov, Ahmet Baıtursynov, Mirjaqyp Dýlatovtar.

Dál qazir de osy sózderdi qaıta-qaıta aıtpasqa amal joq. Aıtyp júrgenderdiń qaq ortasynda — «Jas Alash».

Ulttyń joǵalyp ketýine jany aýyrmaıtyn keshsheler bar. Olarmen kúres — qıyn kúres. Sol kúresten sharshamaıtyndardyń, qaısarlardyń qatarynda júrgen de «Jas Alash». Ulttyń uıytqysy bolýǵa jaraı ber, «Jas Alash».

---