InfoHub Logo

Ata sóz - jaqut. Jaquty- baǵamdaı bilgen kóregendiliginde. Qasıet-qadirdiń mánisin baqqan qazaqtyń ata sózge toqtalmaǵan kezi bolmaǵan. «Qıly-qıly zaman bolar, zaman azyp, zań tozyp, jaman bolar. Jas urpaǵyń orysqa bodan bolyp, qaıran el, esil jurtym sonda neter». Keler bulttyń túnegin sezine, taý etegin tasalap qalar urpaqtan sáýle ushqynyn kórer-kórmesine qynjylǵan Asan Qaıǵynyń tereń kúrsinisinen qazaqqa týar zamana taýsylmastaı seziledi. Biraq, ǵasyr artynan ǵasyr qýa sol zamannyń keri  týǵanda, túnergen bulttan shuǵylaly kúndi izdedik. Qatýly qara mamyq artyna tasalanǵan kún shuǵylasyn halqymyz qalaı kútse, ult zıalysy -Myrjekeń de urpaq sáýlesinen úmitin dál solaı úzbegen bolatyn. Myrjekeńniń bar ǵumyryn ultyn oıatýǵa jumsaýy da sol úzilmes úmittiń qudireti emes pe?!

Zamannyń qatal syny ony esh muqaltqan joq. Muqalmaq tursyn, sum zamannyń tákapparlyǵyna bas ızemegen-di. Izemegeni - tizelep turyp búgilgen ultyna «túregel» dep ún salǵany. Patsha aǵzamnyń qaıraǵan saıyn ótkirlene túsken qanjarynyń suǵylaryn bile tura, qasqaıa qarsy umtylǵany qazaqy qandaǵy kózsiz erlikke tán qasıeti. Qysymnyń qyspaq dámin aıamaı tatqan baspasózde «Jastarǵa» óleńin jarq etkizýi she? Bul bir, maı shashqanda laý ete qalǵan ot ispettes boldy. Ol jany qazaq dep soqqan urpaq júregine qyzyp turǵan kóseýdeı basyldy. Buǵan deıin otarlyqtyń tańbasy ezgilese, mundaǵy ult kúıi ózgeshe. Iá, bul joly «qazaq» degen alaý shoǵy kósele, laýlaı túskendeı. Áıtse de, bóri tekti qazaqty, ottan shoq qalǵandaı uıqyly hálge túsirgen kim? Aqıqatqa qaralyq. Álde ózimiz be? Uly halqymyzdyń sózi bar «kináni áýeli ózińnen izde». Muny qazaq baspasózi de quptamaq. Baspasóz betteri qazaqtyń kertartpalyǵynan bilim, ǵylymǵa degen qulshynysynyń oıanbaǵanyn dáleldeı túspek. Ekinshi turǵydan qarasaq, qazaqtyń kózi ashyq sanaly bolýyna patsha saıasaty oń qaramaǵan-dy. Mine, Myrjekeńniń ǵasyrdyń qaı sanynda da mánisin ketirmes oıata urandaýynyń bir ushy patsha aǵzamǵa tıse, bir ushy halyqtyń júregine sáýleli ot bolyp qadaldy.

Halyqqa, jastar, basshy bol!
Qarańǵyda jetektep.
Tereń sýdan óter me,
Myń qoıdy serke bastamaı?

Jurtty oıatqanmen bul da azdyq etpek. Oıanǵan ultqa bas bolar abadan qajet. Myrjekeńniń maqsuty bul mindetti jalyndy jastarǵa ditteý. Ol da tekten-tekke týmaǵan-dy. Jas urpaqtyń halyqty Abylaıdyń aq týyna biriktire, birlikke jol bastaryna zor úmit artqany da sodan. Al Mirjaqyp jaqqan úmittiń sónbegenin namysty urpaq tarıh sahnasynda san márte kórsetti. Bastaý ala jeltoqsanmen ulasqan urpaq azattyǵy sol bir artylǵan úmit jemisi. «Zamanyna qaraı amaly»,-degen Qyr balasynyń sózi beker emes. Dúıim jurtqa málim ult qozǵalystaryndaǵy urpaq áreketi zaman talaby. Qazirginiń talaby múlde bólek. Azat jolda qarsy tur, kúsh bileksiz bilimmen. Iá, ótken, keler zamana ıisi bólek degendeı, bul dáýrende jas urpaqtyń sanaly jolmen áreket etýi úkilegen úmitti aqtaı túspese, tárik etpesi anyq!

Bısher Dılnaz Marlenqyzy QazUÝ-dyń jýrnalısıka fakúltetiniń stýdenti, Almaty oblysyndaǵy Talǵar aýdanynyń Tuzdybastaý aýyly
Oqytýshy: Rımma JAQSYLYQBAEVA, QazUÝ-dyń oqytýshysy, fılologıa ǵylymdarynyń kandıdaty, dosent, Almaty qalasy

---