InfoHub Logo

Ústirt pen Qansý quz keýde,
Qaharmandardan jaltarma, al!
Kókiregińde seniń qattalǵan
munaıly muhıt-shalqar bar.
Barlaýshy basqan tósińnen
atqylaıdy erteń fontandar!..

Ústirt... Barlaýshylar men burǵyshylardyń órshil qıalyna qarlyǵash qanat berip, quba jon túzdiń tósine shaqyrǵan Ústirt aımaǵy. Mańqystaý dalasyna bas ıgizip, munaı darıasyn seldetken burǵyshylar endi tyń alań — Ústirtke joryq jasaýǵa bel baılady. Taǵy da japan túz, sýsyz dala. Tipti munda mashınamen de jete almaıdy. Jalǵyz-aq qatynas — áýe joly, «shegirtke» qanat samoletpen bıdondap ákelingen sý burǵyshylarǵa nár bolǵan edi.

Ústirtke alǵash burǵy qadalyndy degende, «400 shaqyrym jerdegi shól dala, úı-kúısiz qalaı kúneltis bolady» deýshiler de bolyp edi. Talaı sańlaqqa birinshi bolyp Ústirtke attaný úlesi tıdi. Sonaý «Aqsekseýildegi» komsomol-jastar brıgadasynyń masteri Vıktor Borsh, Shapaǵat Nurǵýatov, Qansýdaǵy Súıegen Salmanov, Joldas Toǵjanov, «Saroıdaǵy» Mıhaıl Tarabrın men Musa Dulǵaev — ylǵı «sen tur, men ataıyn» deıtin jigitter, birinshiler bolyp Ústirtke bet alǵan. Ústirt degeniń bas-aıaǵy jetkizbeıtin qula dúz bolyp shyqty. Brıgadalar bólinip-bólinip, bireýleri «Saroıǵa», ekinshileri «Berenjik», «Muzbel», «Aqsekseýilge» ketti. Joldas Toǵjanov basqaratyn barlaýshylar Qansýda qaldy.

Shańyraǵyn kótermegen kıiz úı sekildi Qansýdyń kerege shyńdary jalpaq dala jonynda shoqtyǵyn kóterip, asqaqtaı kórinedi. Jar kabaqty jalańash tastary da qyzǵylt tartyp, ásirese, batýǵa taıanǵan kún shapaǵyna malynǵanda, sulýlanyp ketetin tárizdi. Taý basynan ónimsiz aqqan bulaq sýynyń túsi de qyzyl. Ol anaý etektegi jutpa sorǵa quıylyp jatyr. Sordyń dál ortasynda ádeıilep salǵandaı, qaz-qatar tizilip úsh tas shońqal tur. Bir-birine óte uqsas, ári bıiktikteri de qaraılas. Bul jerdiń «Qansý» atalýynyń da tarıhy bar desedi. Jer - qonys daýynda osy taýdyń baýraıynda soıylǵa jyǵylǵan er-azamattaryn azalaǵan halyq bir kezde taýdan qulap sarqyrap jatqan osy bulaqty «Qandysý», al anaý sor ortasyndaǵy úsh shońqaldy «Úsh batyrdyń molasy» ataǵan eken desedi. Aýyzdan-aýyzǵa tarap, neshetúrli oıý-órnekterimen bizge jetken qıly-qıly ańyzdardyń bir varıanty osy.

Qonys bolýdan qalyp, qulan jortpas quba jonǵa aınalǵan Qansý aımaǵy shyńdarymen jarysyp, shanshyla qalǵan munaranyń asqaq kelbetine tańyrqaı qalǵandaı edi. Alǵashqy barlaýshy-burǵyshylardyń vagon qalashyǵy men qasyndaǵy dáý munaraǵa tańdanǵandaı, ilki kezde taýdyń ushar basynan birlijarym aq bóken kórinip ketetin. Qazir ol da qonys aýdaryp, osynaý japan dalany senderge-aq berdim degendeı barlaýshylardyń ábden ornyǵyp alǵanyn sezgesin, birjola kózden tasa boldy.

Bul jerge qonys tepkeli de úsh jyldan asyp barady. Ázirge tirshilik tynysyn sezdirip turǵan barlaýshylar qalashyǵy men tún bolsa elektr shamy jaltyldap kóz jaýyn alatyn munaralar ǵana. Motor úni tynymsyz dúrsildep kúndiz-túni bir tolastamaıdy.

Alpamsadaı qaratory jigit dáý munaranyń janyndaǵy kishkene qumdy tóbeshik basynda júzin dala samalyna tosyp, aınalaǵa kóz jiberip otyr. Kenep týjýrkasyn janyna qoıa salyp, ústindegi shatyrash kóıleginiń jeńin túrip alǵan. Bul burǵylaý masteri — Bazarbaı Qosmaǵambetov. Batys jaqtan emeski jyltyldap ot kórinedi. «Saroıdaǵy» Musanyń munarasy-aý shamasy dep oılady ol. Onyń kóz aldyna aqsary óńdi, qońqaq muryn jigit elestedi. Osy Bazarbaılar shamalas otyzdyń ol jaq bul jaǵyndaǵy Musa sonaý Checheno-Ingýshetıadan Mańqystaýǵa joldamamen kelgen. Oǵan da 7-8 jyl bolyp qalypty. Qazir ol da — Bazarbaı sekildi bir brıgadanyń burǵyshy masteri. Bular Ońtústik Ústirttiń Qansý alańyna burǵy qadaǵanda, Musanyń brıgadasy «Saroıǵa» ornalasqan. «Saroıdyń» jobalanǵan tereńdigi úsh myń metr eken.

Al, anaý kórinetin munarada Súıegen Salmanovtyń brıgadasy jumys istep jatyr. Súıegen — osy Mańqystaýdyń balasy. Qarshadaıynan burǵyshylar men barlaýshylarǵa qosylyp, túbektiń túkpir-túkpirin sharlaǵandardyń biri. Syrt qaraǵanda qaǵilezdeý, eleýsiz bolǵanmen, tańdaýly masterlerdiń biri, erinbeıtin jigit. Osynda kelgen kúni Súıegenniń brıgadasyndaǵy mashınıst, lıtvalyq Petr Maskevıchýs:

— Mynaý bir qorqynyshty jer eken: ústimizden taý tónip tur, batysqa qarasań, buıra-buıra shaǵyl, — dep edi.

— Óziń alpamsadaı bolyp, qorqaq emespisiń, aı? Myna bizge qarap, uıalsań etti! -Súıegen qarqyldaı kúlip alǵan. Petrdiń aıtýy oryndy da: bular turǵan jerdiń ózi qyzyq. Shyǵys jaq irgede Qansý taýy tónip tur. Bergi jaǵy tiptik jar, Qaraqalpaq jaqtan soqqan jel bolsa, ádeıilep salǵan qorǵandaı Qansýǵa bógelip qalady. Al soltústik batys bet — túgeldeı buırat qum. Onyń aty da qyzyq, «Qarny jaryq Saqsorqanyń qumy» dep atalady. Qum ishinde bulaqtar kezdesedi. Biraq sýy ashshy. Qumnyń túsi qyzǵylt bolǵandyqtan, bulaq ta qyzyl bolyp kórinedi. Jer bederi qıly-qıly bolǵanmen, qoınaýynda ne bary belgisiz. Geofızıkterdiń jobalaýy boıynsha, munda da Ózennen kem túspeıtin munaı gazy bar.

Ótkende Súıegenniń brıgadasy qazyp jatqan skvajına gaz fontanyn berdi. Tańǵy saǵat 7-niń kezi edi. № 3 munara jaqtan mashına quıyndatyp keledi. Joldaǵy saı-shoqalaqqa da qaraıtyn emes.

— Fontan, fontan! Gaz! — dep aıqaılady shofer. Joldas ta shala-pula kıingen beti tura júgirdi. Bazarbaı da bardy. Qatty daýyldyń ekpinindeı, ysyldaǵan ertindini shydatpaı atqylap jatyr. Jalma-jan ashyq fontandy toqtatý shtaby quryldy. Bul bir jaqsy nyshan boldy. Jigitterdiń kóńil-kúıin de kóterip tastap edi.

Bazarbaı brıgadasy byltyr bastaǵan № 11 skvajınany tereńdikte bitirdi. № 16 skvajınany naýryz aıynda qaza bastaǵan. Brıgada músheleriniń kóbi derlik Bazarbaımen birge istesip kele jatqandar.

Bul ózi 17 jasynan bastap burǵyshynyń kómekshisi bolyp Embini sharlaǵan, Dossor, Karaton, Dańǵar... Jas jigit burǵylaý jumysynyń yssy-sýyǵyn sezinip, endi-endi óz betinshe qadam jasaı bergende, Mańqystaý dabyly shyqty. Sodan at basyn Jetibaıǵa bir-aq tiregen. Shyǵys Jetibaı, Tasbolat alańdaryn burǵylap ken kózin tapty. Onda da osy jigittermen birge bolǵan. Ońǵar Qabjanov, Rafael Hamıdýllın, Aleksandr Abramov, Bilán Kalıev, Kóbesin Abaqaev. Árqaısysynyń ózi bir-bir kitapqa keıipker bolarlyq jandar.

...Aspan tynyshtyǵyn qaq jaryp, samolet úni estiledi. Jetibaıdan kúnine bir ret kelip turatyn samolet búgin kelmeı qoıǵan. Barlaýshylar bastyǵy Joldas Toǵjanov burnaǵy kúni sonda ketip edi. Áli oralmaı jatyr. Samolet qubyla bettegi alańǵa qonǵanda, Bazarbaı da barlaýshylar qalashyǵyna qaraı aıańdady. «Aerodrom» alys bolmasa da, borpyldaq qumnan qarańǵyda aıaq alyp júrý qıyn, turǵan mashınalardyń bireýin jibermek. Biraq beıseýat dybysqa eleńdep otyratyn jigitter samolet qonǵanyn bilip qalǵan eken. Kógildir «ÝAZ» joldyń shańyn burqyrata shaýyp ketti.

Atjaqty, uzyn boıly, qapsaǵaı qara jigit mashınadan túskende barlaýshylar jınalyp qalyp edi. Lenın ordendi burǵyshy Joldas Toǵjanov degen — osy jigit.

Qansýdyń qabaǵyna asylyp tolyq aı kórindi. Jelsiz tymyq kesh edi. Baǵanadan qaraýytyp, ińir qarańǵylyǵyna oranǵan «Saqsorqa qumy» da sút sáýlege kómilip, aǵarańdap tur. Mylqaý dalanyń beıkýná tynyshtyǵyn alyp munara janyndaǵy toqtaýsyz bir saryndy dúrsildegen motor úni ǵana buzyp turǵandaı.

...Dál osy sátte Ústirttiń ortalyǵy Muzbelde Ońtústik Ústirt burǵylaý tobynyń bastyǵy Tursynǵalı da burǵylaý alańdaryn aralap, úıine jańa ǵana oralyp edi.

Esik aldynda dúr etken mashına daýysy estilgende aqqubasha, qyr muryndy ádemi kelinshek sýret kórip otyrǵan kishkene Baqtygúlge qarady da, kúlimsiregen kúıi:

— Al, papa kelgen bolar! — dep edi. Dóńgelek júzi qyzylshyraılanyp albyraǵan kishkene qyz anasynyń aldyn orap, ishkóıleksheń tompańdaı júgirdi. Qanshaıym keshki tamaqty baǵana pisirse de Tursynǵalıdyń kelýin kútip, buqtyryp qoıǵan. Endi gazǵa ot jiberdi de, jalańash-jalpy júgirip ketken baldyrǵannyń sońynan ózi de esikke betteı berip edi. Moınynan tas qylyp qushaqtap alǵan Baqtygúldi ıiskelep, kúndegi ádetinshe qytyqtaı kúldirip esikten engen Tursynǵalıdyń onsyz da juqaltań, aqsary óńi tym júdeý kórinip ketti. Ústindegi qońyr juqa plashy da shańǵa kómilip, bozań tartqan. Tek oınaqy, otty kózderi ǵana qaırat-kúsh tasqynyn sezdirgendeı. Qanshaıym súıikti joldasynyń kúni-túni tynym kórmeı «at ústinde» júretin mazasyz jumysyn eske alyp, ishteı jany ashyp eljirep ketti. Osy Ústirtke kelgeli bıyl úshinshi jyl — áli bir durys dem alǵan da joq. Qysy-jazy damylsyz. Oqta-tekte jumys babymen ekspedısıa ortalyǵy Jetibaıǵa birer kúnge baryp keletini bolmasa, basqa ýaqyttyń bárinde tynym kermeı sharlaıtyny — osy Ońtústik Ústirt. Bir jaǵy Qaraqalpaq, ekinshi jaǵy Túrkmenstanmen astasyp jatqan elsiz ıen dalanyń oı-shuqyry taýsylsyn ba... Keıde:

— Biz de adambyz ǵoı, janym. Demalys alyp elge — aǵaıyn-týmaǵa kórinip, bolmasa bir qalalarǵa baryp, boı jazyp keleıik, — te degen Qanshaıymǵa:

— Oıboı, qaraǵym-aı! Balaly bolsań da, balasha qıaldap ketetiniń-aı, — dep qýlana kúlip, ázilge shaptyrady. — Myna Ústirtti kimge tapsyryp ketemiz? Jurttyń bári osynda erikkennen júrgen joq. Áýeli munaı men gaz kózin taýyp, Ústirttiń dabylyn bir dúrildetip alaıyq. Sosyn da dem alatyn ýaqyt jetedi áli...

Tursynǵalı gazet-jýrnaldardy qarap biraz otyrsa da, uıqysy kele qoımady. Sońǵy kezde sharshańqyrap kelse, uıyqtaı almaı qalatyndy shyǵaryp júr. Otyzdyń belesinen attar-attamasta, álden-aq kúıgelek káriliktiń qol sala bastaǵany ma dep ishteı oılap ózi-ózine mysqyldaı kúlip koıady. Ol terezege syrt-syrt tama bastaǵan jańbyr únine qulaǵyn tosyp, tyń tyńdady. Ústirttiń jolbarys terisin jamylǵandaı teńbil-teńbil dalasyna jaýyn kerek-aq. Munda sál jel kóterilse bolǵany, aınalanyń bári tozań tumanymen munarlanyp qoıa beredi. Biraq kóp jaýyp ketip, baǵanaǵy Jetibaıǵa ketken trýba tasıtyn mashınalar jete almaı qalmasa jarar edi. «Qojantaıda» montajdalǵaly jatqan jańa munaraǵa qajetti trýbalar. Kim bilsin «Qojantaı» alańynyń astynda ne buǵyp jatqanyn... Ár munarany montajdap, almas burǵyny qadaǵan saıyn úmit teńizine súńgigendeı bolasyń-aý. Ázir syr berip jatqan Ústirt joq biraq. Osynda kelgeli burǵylanyp bitkeni bar, bitpegeni bar — onnan asa jerge burǵy qadady. Áli dybys joq. Ras, Ústirttiń ońtústik-batys betindegi Joldas Toǵjanov basqaratyn Qansý ýchaskesinde gaz fontany atty. Al endi Ústirt alqabynan munaı men gazdyń mol — kózin tabamyz dep, Tursynǵalı ishteı berik senedi. 1959 jyly Bakýdyń munaı ınstıtýtyn bitirgen ol týǵan ólke Mańqystaýǵa oralǵanda, «Qazynaly túbekke» jappaı shabýyl bastalǵan kez edi. Bul kelgen soń ekinshi jylǵa aıaq basqanda, Jetibaıdan munaı fontany atty. Jetibaı men Ózen «qara altyny» berile bastaǵanda osy Ústirtke quryq salyndy. Ústirt degen — kólemi 100 myń sharshy metrdeı jerdi alyp jatqan dóńes. Myńdaǵan jyldar buryn Torǵaı oıpaty arqyly Soltústik Muzdy muhıtqa quıǵan uly Sarmat teńiziniń tabany bolǵan Ústirt qazir Kaspıı teńizinen bıikte jatqan shól dala. Ústirtke joryq bastalar shaqta Jetibaı munaı barlaý ekspedısıasynyń basshylary Tursynǵalı Kóshenovty barlaý bastyǵy etip, eń tańdaýly degen burǵyshylardy attandyrǵan. Ústirt Jetibaı men Ózen qalalarynan 400 shaqyrym qashyqtyqta jatyr. Alǵash osynda kelgen kez onyń áli esinde. Jazylmaǵan tarıhtyń kirispesindeı kókireginde jattaýly. Vıktor Borshtyń komsomol-jastar brıgadasy, barlaý bastyǵy Tursynǵalı, traktorshy Tólegen Bısembaev pen onyń jubaıy Aısha — mine, Ústirttiń qazirgi ortalyǵy Muzbeldiń (nemese ony «Belsekseýil», «Poselke» dep te ataıdy) alǵashqy turǵyndary osylar. Baspana degende bas-aıaǵy 5-6 úı ǵana. Qazirgi boı kótergen burǵyshylar qalashyǵy osylar kelgesin ulǵaıǵan. Aýyz sý Jetibaıdan mashınamen tasylady. Burǵylaýǵa qajetti tehnıkalyq sý da joq. Áıteýir, bir jym-jyrt dala. Bularmen qatar kelgen gıdrologtar úsh skvajına qazyp, ashshy sý fontanyna qol jetkizdi. Algash «Aqsekseýil-1-ge» burǵy qadaǵanda, 200 metrge jeter-jetpeste jutpa shuńqyrǵa tap boldy. Endi skvajınany biteý kerek. Ertindi, mashınalap quıylǵan saz balshyq- bári de nátıje berer emes: jer astyna sińip, joǵalyp jatyr. Aınaladaǵy sekseýil, jýsan, sorań bitkendi shaýyp, untaqtap, qoımadaǵy eski-qusqy kıimderge deıin jer astyna salyndy. Úsh «kolhıda» aǵash untaǵy 100 tonna sementpen qosa jiberilip, onan soń qoıý ertindi quıylyp, ne kerek, ábigermen biteldi-aý. Á degennen kóldeneńge ushyraǵan soń jigitter de jasyp qalǵandaı edi. Ne degenmen jigitter tóze bildi... Dala shirkinge de ókpe joq. Qataldyqqa ókpeleýimiz de beker-aý. Dala qatal bolmasa, bizdi qıyndyqqa kim úıreter edi... Bul — Ústirttiń osy ǵasyrda bastan keshirip otyrǵan ekinshi joryǵy. Biri — sonaý sovet ókimetiniń eki dúnıe arbasqan qaterli jyldary desedi. Aqtóbe maıdanyndaǵy Álibı Jankeldın otrádyna qarý-jaraq jetkizýge attanǵan Mańqystaýdaǵy tuńǵysh áskerı polkynyń komısary Sydıyq Jubaevtyń otrády osy Ústirttiń ústimen Shalqar ótken. Osy saparda aqtardyń otrádtarymen kezdesip qalyp, qantógis shaıqastar da bolǵan. Kámeldın Qosqulaqov sekildi talaı abzal aǵalar qyrshynynan qıylyp, ne úshin qurban boldy? Jańa ómir saltanaty úshin de! Endi mine, sodan beri jarty ǵasyr ótkende Ústirt kýá bop jatqan ekinshi «shaıqas» ıeleri — bizdiń burǵyshylar. Endi, bir shırek ǵasyrda bul mańda, bálkim, asqaq qalalar turar...

Tursynǵalı qulaq tosyp edi, jańbyr basylǵan eken. Terezeden jyltyrap aı sáýlesi kórinedi... Tegi, baǵanaǵy túıdek bult ótkinshi jaýynymen bir jaǵyna aýa kóshken bolýy kerek.

Barlaý bastyǵy sonan soń erteń taǵy da «Qojantaı», «Ótejan» jaqtarǵa ertemen júretinin esine aldy. Bul ekeýi de tyń alań. Osydan 100-120 shaqyrym qashyqtyqta. Tursynǵalıdyń ylǵı «at ústinde» júretini de ýchaske aralyqtarynyń shalǵaılyǵynan. Mysaly, «Berenjik» Muzbelden 35-40 shaqyrym bolsa, «Dashqala» — 60-70; «mine kórinip tur ǵoı», — deıtin «Aqsekseýildegi» munaranyń ózi 20 shaqyrym jerde. Oqta-tekte bir soǵyp, úıde jatyp alýǵa da bolar edi. Oǵan Tursynǵalıdyń ary barmaıdy. Qaıtse de sol qara ter bop júrgen burǵyshylar mańynda bolǵysy keledi. Burǵyshylar ázildep, kúldire júretin, aqyl-keńesin áste aıamaıtyn osy bir jarqyldaǵan juqaltań jigitti qashan da qýana qarsy alady. Olar bastyq jigittiń kóńilsiz samarqaý júrgenin kórgen emes. Ózderi de ylǵı bir nar jigitter ǵoı...

Olar qazir vahtada tur. «Aqsekseýildegi» Shapaǵattyń brıgadasy burǵy dolotosyn aýystyryp jatqan bolar. Tereńdigi 3 myń metrge ketken trýbalardy kóterip jatqan jigitterdi elestetti Tursynǵalı. Mazasyz túnderdiń rahaty qashan keler eken... erteńi qandaı bolar eken... «Ol mezgil de qashyq bolmas, sirá, — dep kúbirleıdi jigit. — Ústirt tek barlaýshylar men burǵyshylar ǵana qadam basar jer bolyp qalmaq emes, Kúni erteń mynaý jotalardy aq munaralar qaptaıdy. Záýlim úıler boı túzeıdi”...

Iá, Ústirttiń erteńine biz de senemiz.

---