Ásemdik áleminde
Taqyryby: Ásemdik áleminde.
Maqsaty : Qyz balalar tárbıesin, qyz balanyń ádeptiliktiń, ádemiliktiń, sulýlyqtyń jarshysy ekenin sóz etý. Ul bala men qyz balanyń birin – biri shynaıy qurmettep, qasterleı bilýge baýlý, ózara syılastyqty, dostyq qarym – qatynasty qalyptastyrý.
Kórnekiligi: naqyl sózder, sýretter, beınekórinis, slaıd t.b.
Ótý barysy:
İ Kirispe.
Búgin « Ásemdik áleminde» atty tárbıe saǵatymyz 8 naýryz analar, qyzdar merekesine arnalady. Qyzdarymyzdy ortaǵa shaqyraıyq.
.(Uldar qyzdardy alyp shyǵyp, oryndyqqa otyrǵyzady. Qyzdardyń jaqsy qasıetterin aıtyp, qoshemet sóz aıtady)
«Qyzdarǵa ásemdik jarasady» demekshi qyz balalar tárbıesin, qyz balany ádemiliktiń, ádeptiliktiń, jan – jaqty sulýlyqtyń jarshysy ekenin sóz etpekpiz. Endigi kezekte bizdiń uldarymyz «Qazaqtyń qyzdary – aı» dep atalatyn İİ bóliminde óz oılaryn jetkizedi.
Azamat: Bizdiń halqymyzda qyz degen sózdiń ózi ádemiliktiń, jan – jaqty sulýlyqtyń sımvoly retinde qoldanylady.
Qyz emes, qyzdyń aty – qyzyl altyn,
Kóriner tolǵan aıdaı júzi jarqyn
Úlkenniń aldyn orap, sóz sóılemes,
Halqynyń saqtaı bilgen izgi saltyn.
Degendeı bul qyzdardyń ádepti, kórikti bolǵanyn ańǵartady. «Qyz – eldiń kórki, gúl – jerdiń kórki» degen de maqal bar. Osynyń bári de qyz balanyń súıkimdiliginen, náziktiliginen, ár iske talapty da alǵyrlyǵynan, óner – bilimge beıim turatyn sergektiginen shyqqan sózder bolsa kerek. Halqymyz qyz balany ardaqtap ustaıdy, oǵan qatty sóz aıtpaı, mápelep ósiredi.
Ernar: Qazaq halqynyń qyzdy erekshe qasterlegen, tuńǵysh bolyp ómirge kelse, «yrys» dep baǵalaǵan. « Eldiń kórki» dep olardyń júregin jylylyqqa bólep jandaryn jamanshylyqtan alystap ósirgen. Onyń sebebi – qyzdyń bolashaq ana ekendigin eskergendiginen.
Qyz bala tárbıesine ata –ana ǵana emes, kórshi – qolań, týǵan – týys, aýyl –aımaq bolyp sergektikpen qaraıtyn bolǵan. «Qyzǵa qyryq úıden tyıym» sóziniń astary da osynda jatsa kerek.
Darhan: Qyz balany tárbıeleýge halqymyz erte zamannan beri erekshe mán berip keledi.Qyz balany qurmettep, olardyń aldynda dóreki sóılemeı izetti bolýdy, er – turmany áshekeılengen sulý jorǵalardy qyzdaryna, qaryndastaryna mingizýdi, kıimniń sándisin, altyn buıymdardyń jaqsysyn qyzdaryna tartý etýdi dástúrge aınaldyrdy. Jıyn – toılarda qyz balany ár ýaqytta syıly orynǵa otyrǵyzǵan.
Án:« Arman jyrym arýlarym » oryndaıtyn Muhambetqalıev A
Raıymbek: Qyz bala úshin ótirik aıtý, urlyq isteý jáne qatygezdik qýlyq – sumdyq degen jat qasıet. Sondyqtan, jas qyz balany « Bireýdiń ala jibin attama», « Ótirik órge bastyrmaıdy», «Eshkimge qıanat jasama» dep adaldyqqa tárbıelegen.
Azamat Y: Halqymyz «Ákege qarap ul óser, sheshege qarap qyz óser», « Áke kórgen oq jonar, sheshe kórgen ton pisher» degendeı, jalpy otbasynda ul bala tárbıesinde ákeniń qyz bala tárbıesinde shesheniń ornyn erekshe baǵalaǵan.
Maýlet: Halqymyzdyń atadan mura bolyp kele jatqan dástúrli qasıeti – qyz balany syılap, qasterledi. Qyz bala otyrǵan orynda ádep, izet, saqtaǵan, úlken bolsyn, kishi bolsyn oqys minez kórsetip, óreskel, beıbastyq sózge áste barmaǵan.
Amanǵalı: Adamnyń syrtqy túrine, kıimine qarap ta qandaı adam ekendigin aıyrýǵa bolady. Qazirgi talǵamǵa, óziniń jas ereksheligine, estetıkalyq zańdylyqqa saı jarasymdy kıingen, sypaıy da úlgili qylyǵymen, mádenıettiligimen erekshelengen qyzdardy kórgende kóńiliń tolyp qýanyshqa bólenesiń.
Syrym: Tabıǵattyń ózi qyzdardyń ishki jáne syrtqy jan dúnıesin sulýlyqqa, náziktikke, qarapaıymdylyqqa, qaıyrymdylyqqa baı etip jaratqan. Jas qyzdardyń ózderi – aq qyrdyń qyzyl gúlindeı ádemi ǵoı.
Án: «Hanshaıym» Joldyǵulov S men Muqanov E
İİİ bólim « İshi altyn, syrty kúmis sóz tóresi»
( Qyzdar týraly maqal – mátelder , naqyl sózder aıtý )
Muǵalim: Qyz bala jáne onyń tárbıesi jónindegi maqal – mátelder bizdiń ómirimizde eleýli orny bar. Endi sol maqal – mátelderge qulaq túreıik. «Qyz ósse, eldiń kórki, gúl ósse, jerdiń kórki»
« Qyz - ómirdiń qyzǵaldaǵy»
« Qyzdy asyraı almaǵan kúń etedi, uldy asyraı almaǵan qul etedi.»
« Qyz qýyrshaq, ul – qulynshaq»
« Ulyń ósse, uly jaqsymen aýyldas bol,
Qyzyń ósse, qyzy jaqsymen aýyldas bol.»
« Qyz balaǵa qyryq úıden tyıym»
« Qyzym - úıde , qylyǵy – túzde»
« Qyz qylyǵymen ádemi»
« Qyzdyń jıǵan júgindeı»
«Qaryndasyn syılamaǵannyń qary synsyn.»
« Qyz minezdi jigit eken.»
Qyzdar degen qyzyl gúl ǵoı
Ósip turǵan baqtaǵy
Qyzdar degen ásem án ǵoı
Aıtylyp bolmaǵan áli dep.
Án : «Qazaq qyzy.» Oryndaıtyn: Muhanbetqalıev A.
Muǵalim: Hİ ǵ. Jazba eskertkishteriniń ishindegi qyzdar tárbıesine baılanysty derekterdiń tańdaýlylarynyń biri , ári uly murasy Júsip Balasaǵunnyń «Qutadǵý bilik» (Qutty bilik) degen eńbegi bar. Bul - ádeptilik, aqyl – oı , minez – qulyq, adamgershilik ozyq úlgileri kórkem tilmen baıandalǵan dıdaktıkalyq ereje men tolǵaýlar.
Aımańdaıly ul – qyz týsa aldyńda,
Úıińde ósir, bóten jerge qaldyrma.
Tárbıeshisi al izgilikti, kósheli.
Ul – qyz jaqsy, taza bolyp ósedi.
Ul –qyzyńa ádep úıret, bilim ber
Qos jalǵandy, birdeı kórip, kúlimder.
VI bólim .Sulýlyq syry.
Muǵalim: Qazaq qyzy dese , beti ashyq, biraq júzinde uıańdyq bar, shashy uzyn, basqan izi bilinbeıtin jan elesteıdi.Qulaǵymyzǵa sholpynyń syńǵyry keledi. (sholpy taqqan qyz jaılap júrip ótedi.)
Qazirgi qyzdarǵa tán uzyn shash joıylyp ketken joq, qaıta kóbeıip keledi. Meniń qyzdarym « Shashymyzdy qysqartpaımyz» dep ýádelesti. Burymdy búgin jyrlasaq onyń ásemdikke qatysy bolǵany da.
Burym menińshe ásemdik, ádemilik qataryna kiredi. Qyz boıyndaǵy alǵashqy kózge urar ásemdik osy. Endeshe jaqsy sózdi aıamaıyq.
Abaıdyń óleńi : « Bilekteı arqasynda órgen burym»
Oqıtyn : Baıqatov E
Bilekteı arqasynda órgen burym
Sholpysy syldyr qaǵyp júrse aqyryn
Kámshat bórik, aq tamaq, qara qasty
Sulý qyzdyń kórip pe eń mundaı túrin ?
Alasy az qara kózi aınadaıyn,
Júrekke ystyq tıip salǵan saıyn,
Úlbiregen aq etti, ashyq júzdi.
Tisi ádemi kórip pe eń qyzdyń jaıyn ?
Burań bel, boıy sulý, kishkene aıaq,
Bolady osyndaı qyz neken – saıaq
Pisken alma sekildi tátti qyzdy
Bolamyn da turamyn kórgendeı – aq
Egerde qolyń tıse bilegine.
Lúpildep qan soǵady júregińe
Betińdi taıap barsań tamaǵyna,
Shymyrlap bý enedi súıegińe.
Bı : « Aqsuńqarym» Oryndaıtyn: Baımuqanova Elvıra
Muǵalim: Sholpysynyń kúmis kúlkisin ǵana estirtip, sonysymen qazaq qyzy boıyndaǵy uıańdyqty, ádeptilikti, ınabattylyqty sezdirgen , sholpysynyń daýysy qatty estilse, seni ádepsiz qyz eken dep aıtady dep tálim – tárbıe berip otyrǵan. «Syldyrlaǵan sholpysy, syńǵyrlaǵan kúlkisi» dep aqyndar jyrǵa qosady.
Qandaı ándi, óleńdi alsań da burymǵa tańdanǵan. Aqyndar jalpy áıel halqynyń kórkin, órilgen qos burym arqyly tolyqtyrǵan, onsyz ásemdikke nusqan keldi degen. Óleńderde «Shashtaryn on kún tarap, bes kún órgen», «Qaraqat kózdi, súmbil shash», «Qara kóziń, qara shashyń tógilgen», « Tósekten súmbil shashyń salbyrasyn, shashyńa taqqan sholpyń syldyrasyn» dep bir sózben bolsyn shashqa maqtaý aıtylady. Endigi kezekte A. Baqtygereevanyń «Burym» óleńin bizge Azamat oqyp beredi.
Ashýlanyp qaıttyń nege, erke gúl,
Mektebińe ketip ediń erke bir.
Tortańdaısyń ata jaýyń sıaqty.
Bantıgińdi sheship ketken tentek ul.
Qyz balanyń burym degen sáni edi
Balalyqtyń oıyny bar ádemi
Qyz burymǵa maza bermeı júretin
Balalyqtyń oıyny bar ádemi
Burym – bulaq taýdan aqqan qulatqan
Burym – arman, qol jetpegen unatqan
Momaqan bop júrgen búgin ákeń de
Talaı qyzdy shashtan tartyp jylatqan.
Ashýlanba, ol bir oıyn talaıǵy
Adamdardan ár urpaqqa taraıdy.
Aqyldy bol, sol burymnyń bir taly
Tentekterdi quryqtaýǵa jaraıdy.
VIİİ bólim. «Sezim – adamdyq qasıet.
Qyzdarǵa arnalǵan uldardyń nazy bar soǵan qulaq túreıik. (Uldar Á. Nurshaıyqovtyń « Avtoportret» eńbegindegi «Qyzdarǵa keńes» aqyl –naqyl sózderin aıtyp shyǵady.
Qyzdar !
- Ádemi bolyńdar, ásem bolyńdar, sonymen birge aqyldy bolyńdar !
- Sulý bolyńdar, symbatty bolyńdar, sonymen birge sanaly bolyńdar !
- Inabatty bolyńdar, iltıpatty bolyńdar, sonymen birge uıymshyl bolyńdar !
- Uıqyshyl bolmańdar, umytshaq bolmańdar urysqaq bolmańdar !
(Dep uldar qyzdarǵa gúlderin tabys etedi, al qyzdar kesteli oramal beredi.)
Án aıtý men bı bıleý de ásemdikke jatady , endeshe kezekti bıge beremiz.
Váls: Qyzdar, qyzdar sulý qyzdar.
VIİİ bólim. Pikirtalas.
Qyzdar: « Qyzdardy syılaý degen ne ?»
Uldar: « Syılaý úshin qandaı bolýyń kerek ?»
VIİİ bólim. Qorytyndy.
Babalarym qyzdardy qadirlegen,
Qyz baladan bastalar ómir tereń
Aýyl kórki qyz bolyp, án aıtylyp,
Kún bolmaǵan sazdy kúı tógilmegen - dep búgingi tárbıe saǵatymyzda qyzdar tárbıesin qyz balalardyń ózderi sóz etkennen góri, uldarymyzdyń sóz etýin maqsat etkenmin. Óıtkeni, qyz bala tárbıesi barshanyń isi. Qyz bala men ul balanyń birin – biri jaqsy túsinýine, birin – biri syılaýyna, bir –birine qamqor bola bilýine, qyzdarymyzdy –qylyqty, uldarymyzdy – ulaǵatty etip tárbıeleýge septigi mol bolary sózsiz. Qyzdarǵa aıtarym « qazaq qyzy» degen qasterli de qasıetti atqa laıyq bolyńdar. Bilimdi de tárbıeli qyrdyń qyzǵaldaǵyndaı jaınap óse berińder.
Maqsaty : Qyz balalar tárbıesin, qyz balanyń ádeptiliktiń, ádemiliktiń, sulýlyqtyń jarshysy ekenin sóz etý. Ul bala men qyz balanyń birin – biri shynaıy qurmettep, qasterleı bilýge baýlý, ózara syılastyqty, dostyq qarym – qatynasty qalyptastyrý.
Kórnekiligi: naqyl sózder, sýretter, beınekórinis, slaıd t.b.
Ótý barysy:
İ Kirispe.
Búgin « Ásemdik áleminde» atty tárbıe saǵatymyz 8 naýryz analar, qyzdar merekesine arnalady. Qyzdarymyzdy ortaǵa shaqyraıyq.
.(Uldar qyzdardy alyp shyǵyp, oryndyqqa otyrǵyzady. Qyzdardyń jaqsy qasıetterin aıtyp, qoshemet sóz aıtady)
«Qyzdarǵa ásemdik jarasady» demekshi qyz balalar tárbıesin, qyz balany ádemiliktiń, ádeptiliktiń, jan – jaqty sulýlyqtyń jarshysy ekenin sóz etpekpiz. Endigi kezekte bizdiń uldarymyz «Qazaqtyń qyzdary – aı» dep atalatyn İİ bóliminde óz oılaryn jetkizedi.
Azamat: Bizdiń halqymyzda qyz degen sózdiń ózi ádemiliktiń, jan – jaqty sulýlyqtyń sımvoly retinde qoldanylady.
Qyz emes, qyzdyń aty – qyzyl altyn,
Kóriner tolǵan aıdaı júzi jarqyn
Úlkenniń aldyn orap, sóz sóılemes,
Halqynyń saqtaı bilgen izgi saltyn.
Degendeı bul qyzdardyń ádepti, kórikti bolǵanyn ańǵartady. «Qyz – eldiń kórki, gúl – jerdiń kórki» degen de maqal bar. Osynyń bári de qyz balanyń súıkimdiliginen, náziktiliginen, ár iske talapty da alǵyrlyǵynan, óner – bilimge beıim turatyn sergektiginen shyqqan sózder bolsa kerek. Halqymyz qyz balany ardaqtap ustaıdy, oǵan qatty sóz aıtpaı, mápelep ósiredi.
Ernar: Qazaq halqynyń qyzdy erekshe qasterlegen, tuńǵysh bolyp ómirge kelse, «yrys» dep baǵalaǵan. « Eldiń kórki» dep olardyń júregin jylylyqqa bólep jandaryn jamanshylyqtan alystap ósirgen. Onyń sebebi – qyzdyń bolashaq ana ekendigin eskergendiginen.
Qyz bala tárbıesine ata –ana ǵana emes, kórshi – qolań, týǵan – týys, aýyl –aımaq bolyp sergektikpen qaraıtyn bolǵan. «Qyzǵa qyryq úıden tyıym» sóziniń astary da osynda jatsa kerek.
Darhan: Qyz balany tárbıeleýge halqymyz erte zamannan beri erekshe mán berip keledi.Qyz balany qurmettep, olardyń aldynda dóreki sóılemeı izetti bolýdy, er – turmany áshekeılengen sulý jorǵalardy qyzdaryna, qaryndastaryna mingizýdi, kıimniń sándisin, altyn buıymdardyń jaqsysyn qyzdaryna tartý etýdi dástúrge aınaldyrdy. Jıyn – toılarda qyz balany ár ýaqytta syıly orynǵa otyrǵyzǵan.
Án:« Arman jyrym arýlarym » oryndaıtyn Muhambetqalıev A
Raıymbek: Qyz bala úshin ótirik aıtý, urlyq isteý jáne qatygezdik qýlyq – sumdyq degen jat qasıet. Sondyqtan, jas qyz balany « Bireýdiń ala jibin attama», « Ótirik órge bastyrmaıdy», «Eshkimge qıanat jasama» dep adaldyqqa tárbıelegen.
Azamat Y: Halqymyz «Ákege qarap ul óser, sheshege qarap qyz óser», « Áke kórgen oq jonar, sheshe kórgen ton pisher» degendeı, jalpy otbasynda ul bala tárbıesinde ákeniń qyz bala tárbıesinde shesheniń ornyn erekshe baǵalaǵan.
Maýlet: Halqymyzdyń atadan mura bolyp kele jatqan dástúrli qasıeti – qyz balany syılap, qasterledi. Qyz bala otyrǵan orynda ádep, izet, saqtaǵan, úlken bolsyn, kishi bolsyn oqys minez kórsetip, óreskel, beıbastyq sózge áste barmaǵan.
Amanǵalı: Adamnyń syrtqy túrine, kıimine qarap ta qandaı adam ekendigin aıyrýǵa bolady. Qazirgi talǵamǵa, óziniń jas ereksheligine, estetıkalyq zańdylyqqa saı jarasymdy kıingen, sypaıy da úlgili qylyǵymen, mádenıettiligimen erekshelengen qyzdardy kórgende kóńiliń tolyp qýanyshqa bólenesiń.
Syrym: Tabıǵattyń ózi qyzdardyń ishki jáne syrtqy jan dúnıesin sulýlyqqa, náziktikke, qarapaıymdylyqqa, qaıyrymdylyqqa baı etip jaratqan. Jas qyzdardyń ózderi – aq qyrdyń qyzyl gúlindeı ádemi ǵoı.
Án: «Hanshaıym» Joldyǵulov S men Muqanov E
İİİ bólim « İshi altyn, syrty kúmis sóz tóresi»
( Qyzdar týraly maqal – mátelder , naqyl sózder aıtý )
Muǵalim: Qyz bala jáne onyń tárbıesi jónindegi maqal – mátelder bizdiń ómirimizde eleýli orny bar. Endi sol maqal – mátelderge qulaq túreıik. «Qyz ósse, eldiń kórki, gúl ósse, jerdiń kórki»
« Qyz - ómirdiń qyzǵaldaǵy»
« Qyzdy asyraı almaǵan kúń etedi, uldy asyraı almaǵan qul etedi.»
« Qyz qýyrshaq, ul – qulynshaq»
« Ulyń ósse, uly jaqsymen aýyldas bol,
Qyzyń ósse, qyzy jaqsymen aýyldas bol.»
« Qyz balaǵa qyryq úıden tyıym»
« Qyzym - úıde , qylyǵy – túzde»
« Qyz qylyǵymen ádemi»
« Qyzdyń jıǵan júgindeı»
«Qaryndasyn syılamaǵannyń qary synsyn.»
« Qyz minezdi jigit eken.»
Qyzdar degen qyzyl gúl ǵoı
Ósip turǵan baqtaǵy
Qyzdar degen ásem án ǵoı
Aıtylyp bolmaǵan áli dep.
Án : «Qazaq qyzy.» Oryndaıtyn: Muhanbetqalıev A.
Muǵalim: Hİ ǵ. Jazba eskertkishteriniń ishindegi qyzdar tárbıesine baılanysty derekterdiń tańdaýlylarynyń biri , ári uly murasy Júsip Balasaǵunnyń «Qutadǵý bilik» (Qutty bilik) degen eńbegi bar. Bul - ádeptilik, aqyl – oı , minez – qulyq, adamgershilik ozyq úlgileri kórkem tilmen baıandalǵan dıdaktıkalyq ereje men tolǵaýlar.
Aımańdaıly ul – qyz týsa aldyńda,
Úıińde ósir, bóten jerge qaldyrma.
Tárbıeshisi al izgilikti, kósheli.
Ul – qyz jaqsy, taza bolyp ósedi.
Ul –qyzyńa ádep úıret, bilim ber
Qos jalǵandy, birdeı kórip, kúlimder.
VI bólim .Sulýlyq syry.
Muǵalim: Qazaq qyzy dese , beti ashyq, biraq júzinde uıańdyq bar, shashy uzyn, basqan izi bilinbeıtin jan elesteıdi.Qulaǵymyzǵa sholpynyń syńǵyry keledi. (sholpy taqqan qyz jaılap júrip ótedi.)
Qazirgi qyzdarǵa tán uzyn shash joıylyp ketken joq, qaıta kóbeıip keledi. Meniń qyzdarym « Shashymyzdy qysqartpaımyz» dep ýádelesti. Burymdy búgin jyrlasaq onyń ásemdikke qatysy bolǵany da.
Burym menińshe ásemdik, ádemilik qataryna kiredi. Qyz boıyndaǵy alǵashqy kózge urar ásemdik osy. Endeshe jaqsy sózdi aıamaıyq.
Abaıdyń óleńi : « Bilekteı arqasynda órgen burym»
Oqıtyn : Baıqatov E
Bilekteı arqasynda órgen burym
Sholpysy syldyr qaǵyp júrse aqyryn
Kámshat bórik, aq tamaq, qara qasty
Sulý qyzdyń kórip pe eń mundaı túrin ?
Alasy az qara kózi aınadaıyn,
Júrekke ystyq tıip salǵan saıyn,
Úlbiregen aq etti, ashyq júzdi.
Tisi ádemi kórip pe eń qyzdyń jaıyn ?
Burań bel, boıy sulý, kishkene aıaq,
Bolady osyndaı qyz neken – saıaq
Pisken alma sekildi tátti qyzdy
Bolamyn da turamyn kórgendeı – aq
Egerde qolyń tıse bilegine.
Lúpildep qan soǵady júregińe
Betińdi taıap barsań tamaǵyna,
Shymyrlap bý enedi súıegińe.
Bı : « Aqsuńqarym» Oryndaıtyn: Baımuqanova Elvıra
Muǵalim: Sholpysynyń kúmis kúlkisin ǵana estirtip, sonysymen qazaq qyzy boıyndaǵy uıańdyqty, ádeptilikti, ınabattylyqty sezdirgen , sholpysynyń daýysy qatty estilse, seni ádepsiz qyz eken dep aıtady dep tálim – tárbıe berip otyrǵan. «Syldyrlaǵan sholpysy, syńǵyrlaǵan kúlkisi» dep aqyndar jyrǵa qosady.
Qandaı ándi, óleńdi alsań da burymǵa tańdanǵan. Aqyndar jalpy áıel halqynyń kórkin, órilgen qos burym arqyly tolyqtyrǵan, onsyz ásemdikke nusqan keldi degen. Óleńderde «Shashtaryn on kún tarap, bes kún órgen», «Qaraqat kózdi, súmbil shash», «Qara kóziń, qara shashyń tógilgen», « Tósekten súmbil shashyń salbyrasyn, shashyńa taqqan sholpyń syldyrasyn» dep bir sózben bolsyn shashqa maqtaý aıtylady. Endigi kezekte A. Baqtygereevanyń «Burym» óleńin bizge Azamat oqyp beredi.
Ashýlanyp qaıttyń nege, erke gúl,
Mektebińe ketip ediń erke bir.
Tortańdaısyń ata jaýyń sıaqty.
Bantıgińdi sheship ketken tentek ul.
Qyz balanyń burym degen sáni edi
Balalyqtyń oıyny bar ádemi
Qyz burymǵa maza bermeı júretin
Balalyqtyń oıyny bar ádemi
Burym – bulaq taýdan aqqan qulatqan
Burym – arman, qol jetpegen unatqan
Momaqan bop júrgen búgin ákeń de
Talaı qyzdy shashtan tartyp jylatqan.
Ashýlanba, ol bir oıyn talaıǵy
Adamdardan ár urpaqqa taraıdy.
Aqyldy bol, sol burymnyń bir taly
Tentekterdi quryqtaýǵa jaraıdy.
VIİİ bólim. «Sezim – adamdyq qasıet.
Qyzdarǵa arnalǵan uldardyń nazy bar soǵan qulaq túreıik. (Uldar Á. Nurshaıyqovtyń « Avtoportret» eńbegindegi «Qyzdarǵa keńes» aqyl –naqyl sózderin aıtyp shyǵady.
Qyzdar !
- Ádemi bolyńdar, ásem bolyńdar, sonymen birge aqyldy bolyńdar !
- Sulý bolyńdar, symbatty bolyńdar, sonymen birge sanaly bolyńdar !
- Inabatty bolyńdar, iltıpatty bolyńdar, sonymen birge uıymshyl bolyńdar !
- Uıqyshyl bolmańdar, umytshaq bolmańdar urysqaq bolmańdar !
(Dep uldar qyzdarǵa gúlderin tabys etedi, al qyzdar kesteli oramal beredi.)
Án aıtý men bı bıleý de ásemdikke jatady , endeshe kezekti bıge beremiz.
Váls: Qyzdar, qyzdar sulý qyzdar.
VIİİ bólim. Pikirtalas.
Qyzdar: « Qyzdardy syılaý degen ne ?»
Uldar: « Syılaý úshin qandaı bolýyń kerek ?»
VIİİ bólim. Qorytyndy.
Babalarym qyzdardy qadirlegen,
Qyz baladan bastalar ómir tereń
Aýyl kórki qyz bolyp, án aıtylyp,
Kún bolmaǵan sazdy kúı tógilmegen - dep búgingi tárbıe saǵatymyzda qyzdar tárbıesin qyz balalardyń ózderi sóz etkennen góri, uldarymyzdyń sóz etýin maqsat etkenmin. Óıtkeni, qyz bala tárbıesi barshanyń isi. Qyz bala men ul balanyń birin – biri jaqsy túsinýine, birin – biri syılaýyna, bir –birine qamqor bola bilýine, qyzdarymyzdy –qylyqty, uldarymyzdy – ulaǵatty etip tárbıeleýge septigi mol bolary sózsiz. Qyzdarǵa aıtarym « qazaq qyzy» degen qasterli de qasıetti atqa laıyq bolyńdar. Bilimdi de tárbıeli qyrdyń qyzǵaldaǵyndaı jaınap óse berińder.
You Might Also Like
-
M.Mámetova atyndaǵy gýmanıtarlyq koleji, ınformatıka páni
