InfoHub Logo

Bala tárbıesindegi ata-ananyń ozbyrlyq jasap, óziniki teris, balaniki durys bola tursa da, «aıttym bitti, kestim úzildi» dep úlkendigin buldap, ádiletke qıanat jasaý balanyń durys tárbıe alýyna kóp nuqsan keltiredi, júıkesine iz qaldyratyndaı salmaq túsiredi. Shekten tys qatal ustaý balanyń jigerin jasytyp qana qoımaıdy, bilmekke qumarlyǵyn muqaltyp, qıalyn tejeıdi. Tipti, balanyń ata-anaǵa, ómirge kózqarasyn buzýy da yqtımal.

Balalary áke-sheshesine qıylyp, olar da «qyzym», «ulym» dep meıirlenip, jubyn jazbaı jarasyp-aq turady. Qandaı jarsymdy! Soǵan qaramastan qandaı kishipeıil, izetti de qarapaıym. Inabatty uldyń ónegeli minezderin kórgende bul otbasyndaǵy tárbıeniń izderin kórgendeı súısinemin. Áke neǵurlym balasynyń qasynda kóbirek bolsa, paıdaly ónerge baýlysa, jaqsy, ónegeli ortalarmen úıir etse, bala soǵurlym jaqsyǵa qaraı beıimdele beredi.

Mýzykaǵa, án-kúıge, sýret salýǵa áýestik, kitap oqýǵa sportpen shuǵyldanýǵa qushtarlyq t.b ónerdiń bárimen de balanyń qabiletine qaraı ata-ana tanystyryp, dostastyrýy paryz. Jaqsy ákeler sondaı alýan ónermen tabystyra júrip, ózi de balasynyń jan dúnıesin, kóńil kúıin, qabilet-qasıetterin jaqsy sezetin boldy.

Balamen ómir jaıly kórgen kıno, oqyǵan kitaptar, adamdar, dostar jaıly áńgimelesip, syr alysý-áke men balanyń dostyǵyn nyǵaıtyp, bir-birine degen súıispenshiligin shyndaı túsedi. Ondaı jaǵdaıda áke men balanyń arsynda eshqandaı qyrǵı qabaqtyq, salqyn kózqaras jasyryn, jumbaq nárseler bolmaıdy.

Eńbek - tárbıe quraly demekshi ata-anamen balalardyń jaqsy qarym-qatynasy úı tirligindede qalyptasady. Adamnyń maǵynaly ómir súrip, ónimdi eńbek etýine, kónil-kúıiniń oıdaǵydaı bolýyna aldymen onyń úı-ishi, otbasy jaǵdaıyńyń aıyryqsha róli bar. Sebebi, adamnyń kúndelikti tirshiligi úshin úıindegi bereke-birliktiń, ónimdi eńbektiń, shat-shadymen turmystyń orny bólek. Úıdegi, dálirek aıtqanda otbasy músheleriniń arasyndaǵy eńbek bólisi jáı qaraǵanda usaq másele sıaqty kóringenimen, kúndelikti tirlikte adamnyń densaýlyǵyna, kóńil-kúıine, qarym-qatynasyna, jas urpaqty eńbekke, jaýapkershilikke baýlýda zor áseri bar, arnaıy sóz etýge turarlyq másele.

Kópshilik otbasynda úı sharýasy áıeli jumystan kelgenshe qozǵalmaı jatady. Al, áıel bolsa jolshybaı magazınen azyq-túlik satyp ala kelip, tamaq ázirlegenshe taǵy da birshama ýaqyt ótedi. Qarap otyrýǵa uıalýdyń ornyna qarny ashqan úı ıesi áıelinen tamaq qashan ázir bolady dep apshysyn qýyrady, keshikkeni úshin jazǵyrady. Bir-birine ókpe-renish aıtady, munyń arty keıde urys keriske de aınalady. Al, mundaı qubylystardyń balalarǵa qanshalyqty aýyr áser etetini, tipti keıde bala janyn jaralaıtyny eskerilmeıdi. Mundaı otbasynyń balalary jalqaý, ómirge ıkemsiz bolyp ósedi. Osynaý otbasynda úı tirligin bólisý, bir-birine kómektesý daǵdysy joqtyǵy aıqyn.

Balany jasynan tirshilikke beıim etip ósirý tárbıedegi bir utymdy qubylys. «Úırengeniń ózińe jaqsy, istegeniń maǵan jaqsy» degen halyq máteli de osyǵan oraı aıtylǵany beker emes. Ómirden eshnárse úırenbeı, ázirge mázir bolyp óskenderdiń ózi keıin maǵan eshnárse istetpegen, úıretpegen áke-sheshem dep qıyndyq basyna túskende ata-anadan kóredi. Shamasy keletin nársege balany jasynan jumsap onyń oryndalýyn qadaǵalap otyrý arqyly bilmegenin úıretip, tilalǵysh, eńbek súıgish, tártipti etip ósirgen qandaı ǵanıbet!

Kóptegen otbasynda úı sharýasyn úı-ishindegileri tegis bólisip atqarady. Mysaly, keıbir otbasynda demalys kúni úı-ishindegi úlkendi-kishili adamdar, bala-shaǵa bári qatysatyn senbilik uıymdastyrylady. Balalardyń biri shań súrtse, ekinshisi sý tasıdy, úshinshisi úıdegi nárselerdi dalaǵa shyǵaryp, qaǵyp-silkedi. Qalǵandary shamasyna qaraı kir jýady nemese aıaq kıimderin tazartyp, jınastyrady. Mundaı senbiliktiń ýaqyty aldyn-ala eskertiledi. Árkimniń isteıtiń jumysy bólinedi, kıetin halattary nemese aldaryna taǵatyn aljapqyshtary, bastaryna tartatyn oramal, aıaqtaryna kıetin aıaq kıimderine deıin ázirlenip qoıylady. Úıdegi eńbekke otbasy músheleriniń tegis baýlıdy.

---