Ata-anany qadirleý – paryz
Taqyryby: Ata-anany qadirleý – paryz
Maqsaty: oqýshylardyń boıynda ata-anaǵa degen erekshe jyly sezim qalyptastyrý, ata-ananyń bala ómirindegi rolin túsindirý, ata-anany qurmetteı, syılaı bilýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: oqýshylardyń ata-anasymen túsken sýretterinen slaıdtar, áke, ana týraly maqal-mátelder, sıtatalar: «Adam jemiske, ata-ana jemis aǵashyna uqsaıdy», «Ata-ananyń qadirin bilmegen –halyq qadirin bilmes».
Tárbıe saǵatynyń barysy:
1. Muǵalimniń kirispe sózi. Ata-ana - árbir adamnyń qaıtyp soǵar qazyǵy. Oǵan degen súıispenshilik tek júrekten shyǵý qajet. Ásirese, tirshiliktiń qaınar kózi, mahabbattyń shýaq kúni, meıirimniń káýsar bulaǵy – Ana esimine qatyssyz dúnıede eshteńe joq. Halqymyzdyń baıyrǵy uǵymynda balanyń ata-ana aldyndaǵy paryzyn óteýi «Ana sútin aqtaý» dep atalady.
«Ákege baǵyný – táńirge baǵyný» dep ákeni odan beter dáriptegen. Endeshe búgingi tárbıe saǵatymyzda adam ómiriniń máni men sulýlyǵy, adamnyń keleshegine senimdiligi – balanyń ata-anasyn ardaq tutyp, óziniń perzenttik paryzyn bir sátke de esinen shyǵarmaýyna arnalady.
2. A. Baqtygereevanyń «Ana jaıynda ańyzy» mánerlep oqylady.
...Ananyń kezi bar ma kekti bolǵan.
Oqysta júrek túsip ketti qoldan.
Umtylsa topyraqta jatqan júrek:
«Qulynym, baıqasańshy», - depti oǵan...
- Ata-ananyń qandaı qasıeti baıqalady? Ata-ana tek ańyzda ǵana osyndaı ma? Óz ata-anań týraly ne aıtar ediń?
3. Oı tolǵaý.
A. «Balamnyń tabanyna kirgen shóńge meniń mańdaıyma kirsin» - degendi qalaı túsinesińder?
Á. «Anańdy Mekkege úsh ret aparyp kelseń de ana sútin aqtaı almaısyń» - degendi qalaı túsinesiń?
4. Muǵalimniń sózi.
Jahandaný qazaq qoǵamyn qurdymǵa batyryp bara jatqandaı. Búginde kóptegen jastar ata-analaryn qarttar úıine tapsyrýdy úrdiske aınaldyrǵan. Bul –óte úlken qasiret. Kúndelikti ómirde ata-anasyn renjitip, olarǵa qatty sóılep, qol kóterip jatatyndar da kezdesedi. Bul nelikten? Oǵan tańdanyp qaraǵansha keleshekte osynaý aqjaýlyqty analarymyz ben ardaqty ákelerimizdiń, atalarymyzdyń osy jalǵan dúnıeniń tozaǵyna túspeýiniń qamyna kirisýimiz qajet. Sharıǵat boıynsha ata-ananyń razylyǵy – Allanyń razylyǵy. Al ata-ananyń ashýy men yzasy, ıaǵnı qarǵysy Jaratqan Allanyń qaharyna teń. Ata-ananyń seni qarǵadym dep aıtýy mindet emes. Olardyń kóńilin qaldyrýdyń ózi – perzenttiń qarǵysqa ushyraýy degen sóz.
5. Oqýshy.
«Jannat analardyń aıaǵynyń astynda» degen sózdi bilmeıtin adam joq. Biraq eshbir adam bul sózdiń maǵynasyna tereń kóz júgirte bermeıdi. Ata-anańa qandaı jaqsylyq jasań da kózi tirisinde jasaý kerek. Ata-anań qartaıǵan shaǵynda olarǵa «túh» deýshi bolma, renjite kórme jáne olarǵa jaqsy sóz aıt. Ekeýine de zor meıirmen, kishi peıilmen bas ıińder. Kishkentaıyńda seni mápelep ósirgenindeı sen olarǵa raqym et.
6. Kórinis.
Bir kúni ardaqty paıǵambarymyzdyń aldyna bir áıel kelip:
- Sizdiń jaqyn sahabańyz ári syrlasyńyz bolǵan Alqama qatty qınalyp, ólim tóseginde jatyr, - dep habar beredi. Paıǵambarymyz Ábý Bákir sadyq pen Bilál azanshyny jiberip, Alqamadan habar alýdy buıyrdy. Ábý Bákir kelip, Alqamamen suhbattasqanda, Alqama sóılep, óziniń jaıynan habardar etedi. Alaıda tilin kálımaǵa keltirip: «Lá ıláha ıllallah» dep aıta almady.Buǵan tańyrqaǵan paıǵambarymyz ózi kelip kóredi. Bar jaıdan qanyq bolǵan soń sahabalaryna qarap:
- Bul Alqamanyń anasy bar ma? – dep suraıdy. Sahabalar:
- Ákesi erterekte dúnıe salǵan, anasy bolýy kerek, - desedi.
- Ol anaǵa habar berińizder. Eger kele alsa, meniń quzyryma kelsin, kele almasa, ózim baraıyn, - deıdi. Habardy alǵan Alqamanyń anasy:
- Paıǵambarymyzdyń aldyna ózim baramyn, - deıdi. Syrtta kóleńkede aýyryp jatqan balasynyń janynan ótip baryp, tike Paıǵambardyń aldyna kelip sálem beredi. Paıǵambarymyz odan:
- Sizdiń balańyz Alqama qandaı bala edi? –dep suraq qoıady.
- Balam jaqsy, sizdiń mańaıyńyzda qyzmet atqarady, - deıdi. Sonda Paıǵambarymyz:
- Joq, sizben mámlesi qandaı edi? – degende:
- meniń balamnan kóńilim qalǵany qashan, bul balany balam dep umytqaly kóp ýaqyt boldy, - deıdi de, kóz jasyn tyıa almaıdy. Sebebin suraǵanda:
- Balamnyń sábı kezinde ákesi dúnıe saldy. Jesirliktiń taýqymetin tarttym. Kúıeýge de shyqpadym. Osy jalǵyz balama ógeı ákesi kózin tigip, qabaq shytyp qarasa, júregim bul jaǵdaıǵa shydaı almaıtynyna sendim. Balam ósip, azamat boldy. Úı boldy. Biraq sol kúnnen bastap bar tátti tamaqty áıeline tasydy., bar jyly sózdi áıeline arnady. Osy jaǵdaılardy kórip, bir úıde tura almaıtynymdy bilgen soń, júgimdi jınap, ketýge daıarlandym. Sonda balam: «anashym, siz meni baǵyp-qaqqan edińiz, endi qaıda barasyz?» dep suraýǵa da shamasy kelmeı, baratyn úıime júgimdi kóterip, aparyp berdi. Mine, sol sátten beri analyq meıirim - mahabbatym bul balama teris boldy. Paıǵambarymyz:
- Balańyz jalǵan dúnıemen qosh aıtysqaly jatyr. Rızalyǵyńyzdy bildirińiz, - deıdi.
- Razy emespin,- dep ana qaıtalaıdy. Sol sátte paıǵambarymyz sahabalaryna:
- Otyn jıyńdar da, úlken alaý jaǵyńdar! Anasyn narıza etken balanyń otta janýyn anasy men barshalaryńyz kórińizder! – dep buıyrady. Sonda Alqamanyń anasy:
- Eı, Rasýlalla Paıǵambar, balam janǵansha, sol otta men janaıyn, balama razymyn, razymyn,- dep birneshe ret qaıtalaıdy. Sol sátte Alqama «Lá ıláha ıllallah» dep jan tapsyrady. Paıǵambar:
- Dúnıeniń azǵan otyna balańyzdyń túsýin qalamadyńyz, razylyq bermegenińizde balańyz máńgilik tozaq otyna túser edi, - deıdi.
Mine, osydan-aq dúnıedegi eń qymbat jan ana men áke ekenin ańǵarýǵa bolady.
7. Oqýshy.
Ata-anasyna meıirimi joq, qadirlemeıtin perzentti ımansyz dep aıtsa da artyq bolmaıdy. «Ata-analaryńa meıirimdi bolyńdar, sonda perzentterińnen meıir kóresińder» degen sóz bar.
Birde bir jigit paıǵambarymyzǵa mynadaı ótinishpen kelipti:
Ákem qartaıǵannyń saldarynan jaısyz bolyp ketti. Úıime kelip, qolyna ne ilinse sony alyp kete beredi, - depti. Muny estigen Rasýlalla balanyń ákesin óziniń quzyryna shaqyrtty. Aldyna kelgen qarıanyń ústindegi kıimi ábden tozǵan, ózi beıshara halge túsken eken.
- Ulyńnyń sózi ras pa? – dep odan suraıdy.
Ol:
- Iá, durys. Men ulymdy baqtym, qaqtym, ósirdim. Azamat bolsyn dep jalǵyz ózim tárbıeledim. Anasy erte dúnıe salǵan edi. Ózim jemegendi ulyma jegizdim, ózim kımegendi ulyma kıgizdim. Qartaıǵan kezimde baǵady ǵoı degen zor úmitim de bolǵan. Biraq ulym anasyz óskennen be, meıirim - shapaǵaty joq bolyp shyqty. Maǵan qaraılamaıdy, sondyqtan óz kúnimdi ózim amaldap júrmin. Ulymnyń úıine bara qalsam, qolyma ilingen zatty ala ketemin. Ol zatty satyp, aqshasyna tamaq jep kúneltemin. Bul isim durys pa, qate me, bilmeımin, - dep egilip jylaıdy. Paıǵambarymyz ashýǵa býlyǵyp ulyna qarap:
- Tarqan dúnıeń, satyp alǵan zattaryń, tipti seniń óziń de ákeńniń jeke múlkin deısiń! Eger tapqan tabysyń ákeńdi baǵýǵa jetpese, ákeń seniń ózińdi satyp jiberýge quqy bar. Sen tapqan tabysyńdy ózimniń ǵana múlkim dep, buǵan basqanyń qatysy joq dep oılama! Barlyq dúnıeńe ákeń ıe! – dep qatty aıtady. Halyq danalyǵynda: «Áke-shesheń jyndy bolsa, baılap baq» demeı me? Paıǵambardan: «Eń aldymen jaqsylyqty kimge isteımiz?» - degende, ol:
- Anańa! – dedi
- Odan keıin she?
- Anańa!
- Al odan keıin she?
- Anańa!
- Al odan keıin she?
- Ákeńe!
/ oqýshylardyń pikiri /
8. Muǵalimniń qorytyndy sózi.
–Jańaǵy jigit ákesin úıinen qýyp jiberse, búginde kóptegen jastar ata-analaryn qarttar úıine ótkizýdi úrdiske aınaldyrǵan. Bul – óte úlken qasiret. Buǵan jol bermeıik. Ana degen álemniń jan dúnıesi, bastaýy men taýsylmaıtyn jalǵasy.
Anam maǵan:
Úlkendi syıla,- degen.
Sol sóz maǵan izgilik quıǵan eren.
Úlkenderden aýysqan kishilikti,
Úlkenderdiń ózine syıǵa berem, - degen Muqaǵalı Maqataevtyń óleń joldarymen tárbıe saǵatyn qorytyndylaımyz
Qyzylorda oblysy, Aral aýdany
№2 Aral kásiptik lıseı
orys tili jáne ádebıeti páni muǵalimi
Matnıazova Gýlnar Kadırjanovna
Maqsaty: oqýshylardyń boıynda ata-anaǵa degen erekshe jyly sezim qalyptastyrý, ata-ananyń bala ómirindegi rolin túsindirý, ata-anany qurmetteı, syılaı bilýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: oqýshylardyń ata-anasymen túsken sýretterinen slaıdtar, áke, ana týraly maqal-mátelder, sıtatalar: «Adam jemiske, ata-ana jemis aǵashyna uqsaıdy», «Ata-ananyń qadirin bilmegen –halyq qadirin bilmes».
Tárbıe saǵatynyń barysy:
1. Muǵalimniń kirispe sózi. Ata-ana - árbir adamnyń qaıtyp soǵar qazyǵy. Oǵan degen súıispenshilik tek júrekten shyǵý qajet. Ásirese, tirshiliktiń qaınar kózi, mahabbattyń shýaq kúni, meıirimniń káýsar bulaǵy – Ana esimine qatyssyz dúnıede eshteńe joq. Halqymyzdyń baıyrǵy uǵymynda balanyń ata-ana aldyndaǵy paryzyn óteýi «Ana sútin aqtaý» dep atalady.
«Ákege baǵyný – táńirge baǵyný» dep ákeni odan beter dáriptegen. Endeshe búgingi tárbıe saǵatymyzda adam ómiriniń máni men sulýlyǵy, adamnyń keleshegine senimdiligi – balanyń ata-anasyn ardaq tutyp, óziniń perzenttik paryzyn bir sátke de esinen shyǵarmaýyna arnalady.
2. A. Baqtygereevanyń «Ana jaıynda ańyzy» mánerlep oqylady.
...Ananyń kezi bar ma kekti bolǵan.
Oqysta júrek túsip ketti qoldan.
Umtylsa topyraqta jatqan júrek:
«Qulynym, baıqasańshy», - depti oǵan...
- Ata-ananyń qandaı qasıeti baıqalady? Ata-ana tek ańyzda ǵana osyndaı ma? Óz ata-anań týraly ne aıtar ediń?
3. Oı tolǵaý.
A. «Balamnyń tabanyna kirgen shóńge meniń mańdaıyma kirsin» - degendi qalaı túsinesińder?
Á. «Anańdy Mekkege úsh ret aparyp kelseń de ana sútin aqtaı almaısyń» - degendi qalaı túsinesiń?
4. Muǵalimniń sózi.
Jahandaný qazaq qoǵamyn qurdymǵa batyryp bara jatqandaı. Búginde kóptegen jastar ata-analaryn qarttar úıine tapsyrýdy úrdiske aınaldyrǵan. Bul –óte úlken qasiret. Kúndelikti ómirde ata-anasyn renjitip, olarǵa qatty sóılep, qol kóterip jatatyndar da kezdesedi. Bul nelikten? Oǵan tańdanyp qaraǵansha keleshekte osynaý aqjaýlyqty analarymyz ben ardaqty ákelerimizdiń, atalarymyzdyń osy jalǵan dúnıeniń tozaǵyna túspeýiniń qamyna kirisýimiz qajet. Sharıǵat boıynsha ata-ananyń razylyǵy – Allanyń razylyǵy. Al ata-ananyń ashýy men yzasy, ıaǵnı qarǵysy Jaratqan Allanyń qaharyna teń. Ata-ananyń seni qarǵadym dep aıtýy mindet emes. Olardyń kóńilin qaldyrýdyń ózi – perzenttiń qarǵysqa ushyraýy degen sóz.
5. Oqýshy.
«Jannat analardyń aıaǵynyń astynda» degen sózdi bilmeıtin adam joq. Biraq eshbir adam bul sózdiń maǵynasyna tereń kóz júgirte bermeıdi. Ata-anańa qandaı jaqsylyq jasań da kózi tirisinde jasaý kerek. Ata-anań qartaıǵan shaǵynda olarǵa «túh» deýshi bolma, renjite kórme jáne olarǵa jaqsy sóz aıt. Ekeýine de zor meıirmen, kishi peıilmen bas ıińder. Kishkentaıyńda seni mápelep ósirgenindeı sen olarǵa raqym et.
6. Kórinis.
Bir kúni ardaqty paıǵambarymyzdyń aldyna bir áıel kelip:
- Sizdiń jaqyn sahabańyz ári syrlasyńyz bolǵan Alqama qatty qınalyp, ólim tóseginde jatyr, - dep habar beredi. Paıǵambarymyz Ábý Bákir sadyq pen Bilál azanshyny jiberip, Alqamadan habar alýdy buıyrdy. Ábý Bákir kelip, Alqamamen suhbattasqanda, Alqama sóılep, óziniń jaıynan habardar etedi. Alaıda tilin kálımaǵa keltirip: «Lá ıláha ıllallah» dep aıta almady.Buǵan tańyrqaǵan paıǵambarymyz ózi kelip kóredi. Bar jaıdan qanyq bolǵan soń sahabalaryna qarap:
- Bul Alqamanyń anasy bar ma? – dep suraıdy. Sahabalar:
- Ákesi erterekte dúnıe salǵan, anasy bolýy kerek, - desedi.
- Ol anaǵa habar berińizder. Eger kele alsa, meniń quzyryma kelsin, kele almasa, ózim baraıyn, - deıdi. Habardy alǵan Alqamanyń anasy:
- Paıǵambarymyzdyń aldyna ózim baramyn, - deıdi. Syrtta kóleńkede aýyryp jatqan balasynyń janynan ótip baryp, tike Paıǵambardyń aldyna kelip sálem beredi. Paıǵambarymyz odan:
- Sizdiń balańyz Alqama qandaı bala edi? –dep suraq qoıady.
- Balam jaqsy, sizdiń mańaıyńyzda qyzmet atqarady, - deıdi. Sonda Paıǵambarymyz:
- Joq, sizben mámlesi qandaı edi? – degende:
- meniń balamnan kóńilim qalǵany qashan, bul balany balam dep umytqaly kóp ýaqyt boldy, - deıdi de, kóz jasyn tyıa almaıdy. Sebebin suraǵanda:
- Balamnyń sábı kezinde ákesi dúnıe saldy. Jesirliktiń taýqymetin tarttym. Kúıeýge de shyqpadym. Osy jalǵyz balama ógeı ákesi kózin tigip, qabaq shytyp qarasa, júregim bul jaǵdaıǵa shydaı almaıtynyna sendim. Balam ósip, azamat boldy. Úı boldy. Biraq sol kúnnen bastap bar tátti tamaqty áıeline tasydy., bar jyly sózdi áıeline arnady. Osy jaǵdaılardy kórip, bir úıde tura almaıtynymdy bilgen soń, júgimdi jınap, ketýge daıarlandym. Sonda balam: «anashym, siz meni baǵyp-qaqqan edińiz, endi qaıda barasyz?» dep suraýǵa da shamasy kelmeı, baratyn úıime júgimdi kóterip, aparyp berdi. Mine, sol sátten beri analyq meıirim - mahabbatym bul balama teris boldy. Paıǵambarymyz:
- Balańyz jalǵan dúnıemen qosh aıtysqaly jatyr. Rızalyǵyńyzdy bildirińiz, - deıdi.
- Razy emespin,- dep ana qaıtalaıdy. Sol sátte paıǵambarymyz sahabalaryna:
- Otyn jıyńdar da, úlken alaý jaǵyńdar! Anasyn narıza etken balanyń otta janýyn anasy men barshalaryńyz kórińizder! – dep buıyrady. Sonda Alqamanyń anasy:
- Eı, Rasýlalla Paıǵambar, balam janǵansha, sol otta men janaıyn, balama razymyn, razymyn,- dep birneshe ret qaıtalaıdy. Sol sátte Alqama «Lá ıláha ıllallah» dep jan tapsyrady. Paıǵambar:
- Dúnıeniń azǵan otyna balańyzdyń túsýin qalamadyńyz, razylyq bermegenińizde balańyz máńgilik tozaq otyna túser edi, - deıdi.
Mine, osydan-aq dúnıedegi eń qymbat jan ana men áke ekenin ańǵarýǵa bolady.
7. Oqýshy.
Ata-anasyna meıirimi joq, qadirlemeıtin perzentti ımansyz dep aıtsa da artyq bolmaıdy. «Ata-analaryńa meıirimdi bolyńdar, sonda perzentterińnen meıir kóresińder» degen sóz bar.
Birde bir jigit paıǵambarymyzǵa mynadaı ótinishpen kelipti:
Ákem qartaıǵannyń saldarynan jaısyz bolyp ketti. Úıime kelip, qolyna ne ilinse sony alyp kete beredi, - depti. Muny estigen Rasýlalla balanyń ákesin óziniń quzyryna shaqyrtty. Aldyna kelgen qarıanyń ústindegi kıimi ábden tozǵan, ózi beıshara halge túsken eken.
- Ulyńnyń sózi ras pa? – dep odan suraıdy.
Ol:
- Iá, durys. Men ulymdy baqtym, qaqtym, ósirdim. Azamat bolsyn dep jalǵyz ózim tárbıeledim. Anasy erte dúnıe salǵan edi. Ózim jemegendi ulyma jegizdim, ózim kımegendi ulyma kıgizdim. Qartaıǵan kezimde baǵady ǵoı degen zor úmitim de bolǵan. Biraq ulym anasyz óskennen be, meıirim - shapaǵaty joq bolyp shyqty. Maǵan qaraılamaıdy, sondyqtan óz kúnimdi ózim amaldap júrmin. Ulymnyń úıine bara qalsam, qolyma ilingen zatty ala ketemin. Ol zatty satyp, aqshasyna tamaq jep kúneltemin. Bul isim durys pa, qate me, bilmeımin, - dep egilip jylaıdy. Paıǵambarymyz ashýǵa býlyǵyp ulyna qarap:
- Tarqan dúnıeń, satyp alǵan zattaryń, tipti seniń óziń de ákeńniń jeke múlkin deısiń! Eger tapqan tabysyń ákeńdi baǵýǵa jetpese, ákeń seniń ózińdi satyp jiberýge quqy bar. Sen tapqan tabysyńdy ózimniń ǵana múlkim dep, buǵan basqanyń qatysy joq dep oılama! Barlyq dúnıeńe ákeń ıe! – dep qatty aıtady. Halyq danalyǵynda: «Áke-shesheń jyndy bolsa, baılap baq» demeı me? Paıǵambardan: «Eń aldymen jaqsylyqty kimge isteımiz?» - degende, ol:
- Anańa! – dedi
- Odan keıin she?
- Anańa!
- Al odan keıin she?
- Anańa!
- Al odan keıin she?
- Ákeńe!
/ oqýshylardyń pikiri /
8. Muǵalimniń qorytyndy sózi.
–Jańaǵy jigit ákesin úıinen qýyp jiberse, búginde kóptegen jastar ata-analaryn qarttar úıine ótkizýdi úrdiske aınaldyrǵan. Bul – óte úlken qasiret. Buǵan jol bermeıik. Ana degen álemniń jan dúnıesi, bastaýy men taýsylmaıtyn jalǵasy.
Anam maǵan:
Úlkendi syıla,- degen.
Sol sóz maǵan izgilik quıǵan eren.
Úlkenderden aýysqan kishilikti,
Úlkenderdiń ózine syıǵa berem, - degen Muqaǵalı Maqataevtyń óleń joldarymen tárbıe saǵatyn qorytyndylaımyz
Qyzylorda oblysy, Aral aýdany
№2 Aral kásiptik lıseı
orys tili jáne ádebıeti páni muǵalimi
Matnıazova Gýlnar Kadırjanovna
You Might Also Like
