Ata - baba dástúri eldigimizdiń belgisi
Senarı:
Pedagogıkalyq ujymǵa arnalǵan saıys. «Ata - baba dástúri eldigimizdiń belgisi».
Atyraý qalalyq № 8 «Aqbota» shıpa - jaı tıpti balabaqshasynda balabaqsha ákimshiligi men kásipodaq uıymynyń uıymdastyrýymen ulystyń Uly kúni naýryz meıramyna arnalǵan « Ata - baba» dástúri eldigimizdiń belgisi» atty pedagogıkalyq ujymǵa arnalǵan merekelik saıys keń kólemdi túrde barlyq balabaqsha qyzmetkerleriniń qatysýymen ótti.
Maqsaty: Halyq pedagogıkasyn nasıhattaı otyryp, salt - dástúrlerdi jańǵyrtý, úırený, jastarǵa ulttyq tárbıe berý. Pedagogtardyń
shyǵarmashylyǵyn, kásibı sheberlikterin jetildirý. Pedagogıkalyq ujymda jaǵymdy klımat qalyptastyrý.
Ashyq shara mazmuny:
Júrgizýshi: (Qonaeva Gúlbaný).
Kóktemniń kórki gúl emes pe?
Gúlsiz tabıǵat tul emes pe?
Kóktemniń ánin jyrlaǵan,
Naýryzdyń toıyn toılaǵan
«Aqbota» balabaqshasy biz emes pe?
Qutty bolsyn, naýryz toıyń, merekeń!
Úıińde bolsyn tek qana qut – berekeń
Uıymdasqan, úlgili ujym bolaıyq,
Degendeı terezesi teń eken.
- Qurmetti qonaqtar, Naýryz toılaryńyz qutty bolsyn! Úılerińizde mereke bolsyn, ujymdaryńyzda qut, bereke bolsyn, «Birlik túbi - tirlik, «Bereke basy basshydan», degendeı alǵy sózdi balabaqsha dırektory -------------------------
Kásipodaq uıymynyń tóraıymy ---------------------------- beremiz.
Júrgizýshi: «Ata - baba dástúri – eldigimizdiń belgisi» atty saıysymyzdy bastaımyz.
Dástúrimizdi jańǵyrtyp úıreneıik,
Jamannan biz jıreneıik
Ósip keler jas urpaqty
Ádepten ozbaýǵa tárbıeleıik.
Saıysty bastamas buryn ádilqazylar alqasyn saılap alaıyq:
Ádilqazylar múshesi quramyna:
------------------------------------------
Saıyskerler barlyq toptan qatysady.
1 - top
2 - top
3 - top
Saıys 7 bólimnen turady:
1. Ulttyq kıimder sherýi.
2. Ózin tanystyrý.
3. Vıktorınalyq suraqtar (Kıiz úı qurylymynan, ulttyq buıymdar, oıý - órnek týraly)
4. Ulttyq dástúrden kórinis. (Túsindirmesi, 5 - 6 mın)
5. Kórkem - óner saıysy. (Án, bı, sahnalyq qoıylym.)
6. «Qara jorǵa» bıi saıysy. Barlyq saıyskerler qatysady.
7. Ulttyq taǵamdar kórmesi. (Úı tapsyrmasy)
1 - bólim. Ádemi kóılek kıemin
Qos etegi búrmeli
Kestelegen jıeginde
Keń dalanyń gúlderi,
Jarasady bórkime
Úkilerim úlpildep
El qaraǵan kórkime
Netken ásem shirkin - dep!!!
Saıyskerler ulttyq kıimder sherýin jasaıdy.
Pedagogıkalyq ujymǵa arnalǵan saıys. «Ata - baba dástúri eldigimizdiń belgisi».
Atyraý qalalyq № 8 «Aqbota» shıpa - jaı tıpti balabaqshasynda balabaqsha ákimshiligi men kásipodaq uıymynyń uıymdastyrýymen ulystyń Uly kúni naýryz meıramyna arnalǵan « Ata - baba» dástúri eldigimizdiń belgisi» atty pedagogıkalyq ujymǵa arnalǵan merekelik saıys keń kólemdi túrde barlyq balabaqsha qyzmetkerleriniń qatysýymen ótti.
Maqsaty: Halyq pedagogıkasyn nasıhattaı otyryp, salt - dástúrlerdi jańǵyrtý, úırený, jastarǵa ulttyq tárbıe berý. Pedagogtardyń
shyǵarmashylyǵyn, kásibı sheberlikterin jetildirý. Pedagogıkalyq ujymda jaǵymdy klımat qalyptastyrý.
Ashyq shara mazmuny:
Júrgizýshi: (Qonaeva Gúlbaný).
Kóktemniń kórki gúl emes pe?
Gúlsiz tabıǵat tul emes pe?
Kóktemniń ánin jyrlaǵan,
Naýryzdyń toıyn toılaǵan
«Aqbota» balabaqshasy biz emes pe?
Qutty bolsyn, naýryz toıyń, merekeń!
Úıińde bolsyn tek qana qut – berekeń
Uıymdasqan, úlgili ujym bolaıyq,
Degendeı terezesi teń eken.
- Qurmetti qonaqtar, Naýryz toılaryńyz qutty bolsyn! Úılerińizde mereke bolsyn, ujymdaryńyzda qut, bereke bolsyn, «Birlik túbi - tirlik, «Bereke basy basshydan», degendeı alǵy sózdi balabaqsha dırektory -------------------------
Kásipodaq uıymynyń tóraıymy ---------------------------- beremiz.
Júrgizýshi: «Ata - baba dástúri – eldigimizdiń belgisi» atty saıysymyzdy bastaımyz.
Dástúrimizdi jańǵyrtyp úıreneıik,
Jamannan biz jıreneıik
Ósip keler jas urpaqty
Ádepten ozbaýǵa tárbıeleıik.
Saıysty bastamas buryn ádilqazylar alqasyn saılap alaıyq:
Ádilqazylar múshesi quramyna:
------------------------------------------
Saıyskerler barlyq toptan qatysady.
1 - top
2 - top
3 - top
Saıys 7 bólimnen turady:
1. Ulttyq kıimder sherýi.
2. Ózin tanystyrý.
3. Vıktorınalyq suraqtar (Kıiz úı qurylymynan, ulttyq buıymdar, oıý - órnek týraly)
4. Ulttyq dástúrden kórinis. (Túsindirmesi, 5 - 6 mın)
5. Kórkem - óner saıysy. (Án, bı, sahnalyq qoıylym.)
6. «Qara jorǵa» bıi saıysy. Barlyq saıyskerler qatysady.
7. Ulttyq taǵamdar kórmesi. (Úı tapsyrmasy)
1 - bólim. Ádemi kóılek kıemin
Qos etegi búrmeli
Kestelegen jıeginde
Keń dalanyń gúlderi,
Jarasady bórkime
Úkilerim úlpildep
El qaraǵan kórkime
Netken ásem shirkin - dep!!!
Saıyskerler ulttyq kıimder sherýin jasaıdy.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
