- 05 naý. 2024 00:52
- 227
Aınalaıyn, aq Anam!
(Ortańǵy toptarǵa arnalǵan senarı)
Taqyryby: «Aınalaıyn, aq Anam!»
Erteńgiliktiń maqsaty: Bilimdilik: Balalarǵa kóktem týraly maǵlumat berý, 8 naýryz búkil dúnıejúzilik meıram ekenin túsindirý, otbasyndaǵy ananyń ornyn, anaǵa degen qurmet erekshe ekenin uǵyndyrý, ana men balanyń arasyn daǵy baılanysty barlyq janrlar boıynsha kórsetý, teatr qoıylymy, ma qal - mátel, óleń, án aıtý.
Damytýshylyq: Kóktem mezgiliniń qubylystaryn, anaǵa qalaı kómektesetin
deri týraly óz oılaryn jetkizý arqyly baılanystyryp sóıleýge talpyndy
rý, sózdik qoryn jetildirý, oıyn arqyly oı - órisin damytý, qolaıly orta
uıymdastyrý arqyly qyzyǵýshylyǵyn, belsendiligin arttyrý, kóńil - kúıler
in kóterý, teatr qoıylymyn uıymdastyra otyryp, ınklúzıvti áleýmet strategıasy boıynsha jasqanshaq, uıalshaq balany ortaǵa tartý, iltıpatpen yqpal etý.
Tárbıelik: Otbasyna, týystaryna meıirimdilik, qamqorlyq, kishipeıildilik, adamgershilik qundylyqtaryna tárbıeleý, dostyqqa, uıymshyldyqqa tárbıeleý, estetıkalyq talǵamyn kóterý, ádemilikti sezine bilýge úıretý.
Kerekti quraldar: Teatr dekorasıasy, úıshik, aǵashtar, «Ydys - aıaqtar» damytýshy oıyn ortasy, keıipker kostúmderi, gúlder túrli - tústi.
«Jeti laq» ertegisi qoıylymy.
Rolderde: Eshki ana --------------------
Qasqyr ----------------------------
Jeti laq: -----------------------------------------------
Balalar sazdy áýenmen zalǵa kiredi. Jarty sheńber bolyp turady.
Júrgizýshi: Ana desem, sezim bıler tym ystyq,
Jarasymdy adamdarǵa týystyq,
Bar adamǵa berse ananyń meıirin,
Ornar edi bar álemde tynyshtyq.
Ana desem sheshek atyp janary,
Ómirimniń bastaý alar janary
Ana degen tirshilikte pana bolyp,
Árbir úıde juldyz bop janady.
Qutty bolsyn, 8 - naýryz merekeńiz
Úıińizde bolsyn baqyt berekeńiz!
Taqpaqtar ana týraly:
Nazerke: Ananyń biz gúlimiz,
Ana – bizdiń kúnimiz,
Ulandardy qýantyp,
Uzaq ómir súrińiz!
Nýrıslam:
Merekesi búgin
Altyn anamnyń,
Syılaıynshy gúlin,
Jarqyn dalamnyń.
Kúlimdegen kózi,
Kúnniń nuryndaı,
Ulym degen sózi,
Aqyn jyryndaı.
Aınel: Bári de ana bir ózińnen bastalady,
Sen dep jazdy alǵashqy ándi,
Qýandym da, óziń bar dep shattandym,
Janaryńnan kórdim alǵashqy aspandy,
Erkelesem bir ózińe erkelep,
Bir ózińmen shattanam.
Rasýl: Aınalaıyn anashym - álemdegi jan asyl,
Bolsa maǵan ne kerek, bárin izdep tabasyń,
Aınalaıyn anashym - asqar taýdaı panasyń,
Kún kózindeı kúlimdep, qushaǵyńa alasyń.
Erqanat: Jyl basy - Naýryz mereke,
Aq nurǵa ásem boıandy,
Analar toıy bereke,
Tirshilik jańa oıandy.
Taqyryby: «Aınalaıyn, aq Anam!»
Erteńgiliktiń maqsaty: Bilimdilik: Balalarǵa kóktem týraly maǵlumat berý, 8 naýryz búkil dúnıejúzilik meıram ekenin túsindirý, otbasyndaǵy ananyń ornyn, anaǵa degen qurmet erekshe ekenin uǵyndyrý, ana men balanyń arasyn daǵy baılanysty barlyq janrlar boıynsha kórsetý, teatr qoıylymy, ma qal - mátel, óleń, án aıtý.
Damytýshylyq: Kóktem mezgiliniń qubylystaryn, anaǵa qalaı kómektesetin
deri týraly óz oılaryn jetkizý arqyly baılanystyryp sóıleýge talpyndy
rý, sózdik qoryn jetildirý, oıyn arqyly oı - órisin damytý, qolaıly orta
uıymdastyrý arqyly qyzyǵýshylyǵyn, belsendiligin arttyrý, kóńil - kúıler
in kóterý, teatr qoıylymyn uıymdastyra otyryp, ınklúzıvti áleýmet strategıasy boıynsha jasqanshaq, uıalshaq balany ortaǵa tartý, iltıpatpen yqpal etý.
Tárbıelik: Otbasyna, týystaryna meıirimdilik, qamqorlyq, kishipeıildilik, adamgershilik qundylyqtaryna tárbıeleý, dostyqqa, uıymshyldyqqa tárbıeleý, estetıkalyq talǵamyn kóterý, ádemilikti sezine bilýge úıretý.
Kerekti quraldar: Teatr dekorasıasy, úıshik, aǵashtar, «Ydys - aıaqtar» damytýshy oıyn ortasy, keıipker kostúmderi, gúlder túrli - tústi.
«Jeti laq» ertegisi qoıylymy.
Rolderde: Eshki ana --------------------
Qasqyr ----------------------------
Jeti laq: -----------------------------------------------
Balalar sazdy áýenmen zalǵa kiredi. Jarty sheńber bolyp turady.
Júrgizýshi: Ana desem, sezim bıler tym ystyq,
Jarasymdy adamdarǵa týystyq,
Bar adamǵa berse ananyń meıirin,
Ornar edi bar álemde tynyshtyq.
Ana desem sheshek atyp janary,
Ómirimniń bastaý alar janary
Ana degen tirshilikte pana bolyp,
Árbir úıde juldyz bop janady.
Qutty bolsyn, 8 - naýryz merekeńiz
Úıińizde bolsyn baqyt berekeńiz!
Taqpaqtar ana týraly:
Nazerke: Ananyń biz gúlimiz,
Ana – bizdiń kúnimiz,
Ulandardy qýantyp,
Uzaq ómir súrińiz!
Nýrıslam:
Merekesi búgin
Altyn anamnyń,
Syılaıynshy gúlin,
Jarqyn dalamnyń.
Kúlimdegen kózi,
Kúnniń nuryndaı,
Ulym degen sózi,
Aqyn jyryndaı.
Aınel: Bári de ana bir ózińnen bastalady,
Sen dep jazdy alǵashqy ándi,
Qýandym da, óziń bar dep shattandym,
Janaryńnan kórdim alǵashqy aspandy,
Erkelesem bir ózińe erkelep,
Bir ózińmen shattanam.
Rasýl: Aınalaıyn anashym - álemdegi jan asyl,
Bolsa maǵan ne kerek, bárin izdep tabasyń,
Aınalaıyn anashym - asqar taýdaı panasyń,
Kún kózindeı kúlimdep, qushaǵyńa alasyń.
Erqanat: Jyl basy - Naýryz mereke,
Aq nurǵa ásem boıandy,
Analar toıy bereke,
Tirshilik jańa oıandy.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.