Quqyqtyq saýattylyq - zaman talaby
(Eresekter toby)
Bilim salasy: «Áleýmettik orta»- qorshaǵan orta.
Oqý is - áreketiniń taqyryby: Quqyqtyq saýattylyq - zaman talaby
Oqý is áreketiniń maqsattary:
Bilimdilik: Ata zańymyz týraly maǵlumat berý, onyń atqaratyn róli týraly túsinik berý, óz quqyqtaryn qorǵaı bilýge úıretý, ata zańdy qurmetteı bilýge úıretý, adamgershilikke, eljandy
lyqqa, óz Otanyn súıýge, ata - anasyn jasynan qadirleýge tárbıeleý.
Damytýshylyq: balalardyń oılaý, tyńdaý, óz oılaryn erkin jetkize alý mádenıetin damytý, shyǵarmashylyq qabiletterin shyńdaý, zańdy bilýge jáne syılaıtyn tulǵany qalyptastyrý.
Inklúzıvti áleýmet strategıasy baǵytyn ustaný, óz – ózine senimdilikke, qaısarlyqqa tárbıeleý.
Tárbıelik: Zań aldyndaǵy jaýapkershilikke tárbıeleý, Qazaqstan rámizderin qurmetteýge, Qazaqstan Respýblıkasyn qorǵaýǵa, patrıottyq sezimge tárbıeleý. Dostyq, joldastyq qarym - qatynasqa tárbıeleý.
Oqý is áreketiniń kórnekiligi: Kórme uıymdastyrý, Qazaqstan rámizderi, Astana sýretteri, slaıd: «Atyraýdyń tarıhı eskertkishteri»
maqal - mátelder tizbegi.
Sózdik jumys: Ata zań, quqyq, konvensıa.
Uıymdastyrý kezeńi: «Shattyq sheńberinen» bastalady.
Qushaqtasyp, qane, biz.
Dos bolaıyq, bárimiz,
Armysyń altyn kúnim,
Armysyń dostarym,
Sizdermen kezdeskenime qýanyshtymyn.
Tárbıeshi: - balalar, 30 tamyz kúni konstıtýsıa kúni - ata zańymyzdyń qabyldanǵan kúni. Qaı memleket bolmasyn onyń ulty, rámizderi, zańy bolady. Adam dúnıege kelgennen keıin onyń ómirin, densaýlyǵyn, tynyshtyǵyn
Ata zańymyz qorǵaıdy. Bizde árbir bala bilim alýǵa, emdelýge quqyǵy bar.
Adamnyń quqyǵy degenimiz – adam múddesin iske asyryp zań arqyly qorǵalǵan tártiptik shara. Adam óz quqyqtaryn paıdalanyp qana qoımaı óz mindet - terin oryndaý qajet. Zańdarǵa baǵyný qajet, rámizderdi qurmetteý qajet.
Al, balalar Qazaqstan Respýblıkasynyń qandaı rámizderin bilemiz?
Balalar: - Tý, eltańba, ánuran. Endi rámizderdiń erekshelikterin áńgimeleıik. Uıymdastyrylǵan kórme boıynsha júrip, suraqtar qoıylady.
Týdyń túsi, pishini qandaı? Ondaǵy sýretter neni bildiredi?
Eltańbanyń pishini, túsi qandaı? Onda neler beınelengen?
Ánuran qandaı án? Qalaı atalady? Avtorlary kimder?
Balalar jeke - jeke shyǵyp sıpattama beredi.
Balalardyń jaýaptary tyńdalady. Tárbıeshi tolyqtyryp, naqty jaýaptaryn aıtýǵa yqpal etedi.
Bilim salasy: «Áleýmettik orta»- qorshaǵan orta.
Oqý is - áreketiniń taqyryby: Quqyqtyq saýattylyq - zaman talaby
Oqý is áreketiniń maqsattary:
Bilimdilik: Ata zańymyz týraly maǵlumat berý, onyń atqaratyn róli týraly túsinik berý, óz quqyqtaryn qorǵaı bilýge úıretý, ata zańdy qurmetteı bilýge úıretý, adamgershilikke, eljandy
lyqqa, óz Otanyn súıýge, ata - anasyn jasynan qadirleýge tárbıeleý.
Damytýshylyq: balalardyń oılaý, tyńdaý, óz oılaryn erkin jetkize alý mádenıetin damytý, shyǵarmashylyq qabiletterin shyńdaý, zańdy bilýge jáne syılaıtyn tulǵany qalyptastyrý.
Inklúzıvti áleýmet strategıasy baǵytyn ustaný, óz – ózine senimdilikke, qaısarlyqqa tárbıeleý.
Tárbıelik: Zań aldyndaǵy jaýapkershilikke tárbıeleý, Qazaqstan rámizderin qurmetteýge, Qazaqstan Respýblıkasyn qorǵaýǵa, patrıottyq sezimge tárbıeleý. Dostyq, joldastyq qarym - qatynasqa tárbıeleý.
Oqý is áreketiniń kórnekiligi: Kórme uıymdastyrý, Qazaqstan rámizderi, Astana sýretteri, slaıd: «Atyraýdyń tarıhı eskertkishteri»
maqal - mátelder tizbegi.
Sózdik jumys: Ata zań, quqyq, konvensıa.
Uıymdastyrý kezeńi: «Shattyq sheńberinen» bastalady.
Qushaqtasyp, qane, biz.
Dos bolaıyq, bárimiz,
Armysyń altyn kúnim,
Armysyń dostarym,
Sizdermen kezdeskenime qýanyshtymyn.
Tárbıeshi: - balalar, 30 tamyz kúni konstıtýsıa kúni - ata zańymyzdyń qabyldanǵan kúni. Qaı memleket bolmasyn onyń ulty, rámizderi, zańy bolady. Adam dúnıege kelgennen keıin onyń ómirin, densaýlyǵyn, tynyshtyǵyn
Ata zańymyz qorǵaıdy. Bizde árbir bala bilim alýǵa, emdelýge quqyǵy bar.
Adamnyń quqyǵy degenimiz – adam múddesin iske asyryp zań arqyly qorǵalǵan tártiptik shara. Adam óz quqyqtaryn paıdalanyp qana qoımaı óz mindet - terin oryndaý qajet. Zańdarǵa baǵyný qajet, rámizderdi qurmetteý qajet.
Al, balalar Qazaqstan Respýblıkasynyń qandaı rámizderin bilemiz?
Balalar: - Tý, eltańba, ánuran. Endi rámizderdiń erekshelikterin áńgimeleıik. Uıymdastyrylǵan kórme boıynsha júrip, suraqtar qoıylady.
Týdyń túsi, pishini qandaı? Ondaǵy sýretter neni bildiredi?
Eltańbanyń pishini, túsi qandaı? Onda neler beınelengen?
Ánuran qandaı án? Qalaı atalady? Avtorlary kimder?
Balalar jeke - jeke shyǵyp sıpattama beredi.
Balalardyń jaýaptary tyńdalady. Tárbıeshi tolyqtyryp, naqty jaýaptaryn aıtýǵa yqpal etedi.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
