InfoHub Logo

Týǵan dala!
Jaıqalǵan tósiń egin,
Myńǵyrǵan mal — qoınaýda ósireriń.
Eńbegimen eline maqtan bolǵan
Jyldastarym qyrdaǵy osy meniń!

Orta boıly, aqquba júzinen ylǵı oı men parasat lebi esip turatyn ádemi kisi syrtyn brezentpen qaptaǵan «ÝAZ» mashınasynan túskende, kóship jatqan úıdiń úlken-kishisi eleń etti.

Oblystyq partıa komıtetiniń hatshysy Járdem Salyquly Keıkın edi. Oby aımaqta týyp-óspese de, Mańqystaýdyń oı-shuqyryn bes saýsaǵyndaı biledi. Kaspıı teńiziniń jaǵalaýynan bastalyp, Ústirt qyratyna deıin sozylyp jatqan Mańqystaý — maldy dala. Ár saıynan maldy aýyldy kezdestiresiń. Sondyqtan bul jerdiń bas-aıaǵyn bilmeýge bolmaıdy. Jazǵy jaılaýǵa Soltústik jáne Ońtústik Ústirt pen Sam qumyna kóshetin malshylar qysqy qystaqqa teńiz bettegi saıǵa, tegistikke qulaıdy. Jazǵy jaıylym, qysqy mekenniń jaı-kúıin bilý úshin kóbine vertoletpen aralaýǵa týra keledi. Ótken jetide ǵana Sam, Soltústik Ústirtti aralap qaıtqan beti edi. Búgin «Qyzylózen» túıe zavodynda bolyp, óndirister mańyndaǵy malshylarǵa barýdy uıǵarǵan. Kóbi qystaqqa kóship ketken. «Beısembaı» jaılaýynda otyrǵan túıeshi Ýálı Begendıkovtiń úı-ishi de júkterin mashınaǵa tıep jatyr eken. Ózi ertemen túıe aıdap ketipti. «Beısembaı» — Ózen men Jetibaıdyń aralyǵyndaǵy jer. Jaılaý deıtin jaılaý da emes. Óndiristegi munaıshylardy jaz boıy shubatpen qamtamasyz etý úshin otyrǵan. Bul jerde sýdy mashınamen ǵana tasyp beredi. Maldy da solaı sýarady. Mańqystaýdaǵy eń basty problema- sý. Shevchenkodaǵy atom qondyrǵysy Shevchenko, Ózen qalalaryn, óndiristik júıesin tushshy jáne tehnıkalyq sý men qamtamasyz etedi. Al anaý Beıneý, Mańqystaý aýdandaryna qarasty baıtaq jatqan maldy dala áli sýǵa zárý. Onda qudyq sýy ǵana paıdalanylady. Baıaǵy zamandaǵydaı shyńyraý qudyqtardy aılap-aptalap qolmen qazbaıdy, burǵymen qazylǵan skvajınalar qudyq bop qalady. Bul aımaqta búkil jaıylymnyń 40 prosenti ǵana sýly, qalǵany ıesiz shól. Al bul shól dalany meıirin qandyryp sýarmaıynsha, ony nýlandyrý, ondaǵy mal basyn kóbeıtý týraly oılaý múmkin emes. Aýyl sharýashylyǵyna táýligine 15100 sharshymetr sý qajettigi Mańqystaý jerinde úsh sý qubyryn júrgizý qajettigi josparda bar. Olar: Opornaıa — Qaraqum, Aqjigit — Túleı, Aqjigit — Sam sý qubyrlary. Eger osy terıtorıalarda bul qubyrlar júrgizilse, jaıylymdy tyńaıtyp, nýlandyrýǵa, súıtip Beıneý aýdanynyń ózinde jańadan tórt sovhoz qurýǵa múmkindik týar edi. Biraq bunyń bári endi ǵana qolǵa alynbaq ister...

Qazir bir kezde júrgizilip, keıin umyt qalǵan Beıneý — Sam sý qubyryn jóndeý jumystary qolǵa alyndy. Sol sıaqty qar sýyn bógep, qoıma jasaý múmkindigi bar. Qarataýdyń boıyndaǵy Qarasaı, Yrǵyzbaı atalatyn qoınaýlarda ertede jasalǵan tórt bóget bar. Kóktemde taýdan aqqan qar men jańbyr sýy osy bógetterde toqtalyp, jaz boıy malǵa sýsyn bolady. Tipti sol mańdarda ekpeli shóp egý múmkindigi de bar. Bıyl osy Qarataý boıynda úlken sý qoımasynyń qurylysy bastaldy. Eger bul qurylys tezirek aıaqtalsa, malshylarǵa úlken tynys bolary sózsiz.

Mańqystaýdaǵy taǵy bir sý kezi — jerasty sýy. Jerasty sýy negizinen úsh jerde: birinshisi — «Ulyalaq» keńistigindegi tereńdigi sý kózi. Bul — Kýıbyshev atyndaǵy sovhozdyń terıtorıasy. Munda ótken kúzde on skvajına qazyldy. Bıylǵy kóktemde kem degende jerge ekpeli shóp salý múmkindigi týdy.

Sý qoryna qaraǵanda áli de jerdi kógaldandyrýǵa bolar edi. Ol úshin skvajınalar sanyn ek-úsh ese kóbeıtý kerek.

Ekinshi jerasty sý kózi — Soltústik Aqtaý artezıan baseıni. Sý qory, mamandardyń esepteýi boıynsha, 2,5 myń sharshy metr, tereńdigi 800 metrge jýyq. Sý qoryn anyqtaý jumysy áli de júrip jatyr. «Ulyalaq» sýyna qaraǵanda, munyń sýy ashshylaý, biraq malǵa, jer sýlandyrýǵa jaraıdy. Bul basseıinde de ótken jyly 10 skvajına qazylyp bitti.

Bıyl 50 gektarǵa egin salýǵa bolady. Al bolashaqta bul jerdegi egistiktiń kólemi 1,5 myń gektarǵa keńeıtiledi.

Úshinshi sý kózi Sam kumynda. Bul sý ári tushshy, ári taıaz. Biraq áli ıgerý jobasy jasalynǵan joq.

Eger osy jerasty sý qorlary tolyq paıdalanylyp, sý qubyrlarynyń qurylysy aıaqtalsa, mynaý boz dalany ný kógalǵa aınaldyrýǵa bolar edi. Tabıǵı jaıylymdardy jaqsartýǵa da bolar edi. Sonda mynaý dala jasyl jelek jamylady. Mańqystaý — óndiristi aımaq qana emes, myńǵyrǵan malǵa saıa bolar ólke. Tek sol ólkeni saıaǵa aınaldyrý úshin basa kóńil bólý kerek, tynymsyz eńbektený kerek. Sońǵy kezde kózden de, kóńilden de tasa bop júrgen jylqy jaryqtyqtyń naǵyz mekeni osy Mańqystaý. Sonaý 50 jyldary jylqy sharýashylyǵynyń gúrildep turǵan kezinde jylqyny anaý Naryn qumynan jaz jaılaýǵa osy Mańqystaýǵa ákeletin. Kez-kelgen úı bıe baılap sary qymyzdy sapyryp ishken sol jyldardan keıin jylqy sany kenet quldyrap tómendep ketti. Oǵan durys mán de berilmedi. Elegen de eshkim bolmady. Ógeı shesheniń balasyndaı ekinshi satyda qaralyp kelgen jylqy men túıe sharýashylyǵyn oblys qurylǵannan beri jedel órkendetý máselesi qoıylyp — otyr. Onyń da naqty sharalary belgilengen. Mal basyn kóbeıtýdiń basty sharasy — tuqymdy asyldandyrý, sol negizde ónimdi kóbeıtý. Alǵashqy sharýashylyq jyly birsypyra qıyndyqtarǵa da jolyqtyrdy, múmkindikterdi de kórsetti.

Alda oılandyrar ister kóp, áli qolǵa alyp úlgerilmeı jatqan sharýashylyq salalary da jeterlik. Eń aldymen jeke sharýashylyqtardy bylaı qoıǵanda aýdandardy oblys ortalyǵymen baılanystyratyn asfált joldar salý máselesi. Sondaı-aq malshy aýyldyń mádenıetin kóterý tóńireginde de kútip turǵan is kóp. Mal qystaqtary nashar, tastan qorshaı salǵan ashyq qoralar. Tipti malshylardyń úı-jaıynyń ózi keı jerlerde qynjylarlyq dárejede. Kompleksti mal qoralaryn salý kóńilde ǵana. Osy máselelermen tikeleı aınalysatyn oblystyq aýyl sharýashylyǵy tresin qursa, biraz isterge uıtqy bolar edi. Malshylardy mádenı jáne saýda salasynda qamtý taǵy da tómen dárejede. Kıno, oıyn-saýyq degenderdi aılap emes, jyldap kórmeıtin malshy mekender bar. Avtolavkalarmen qamtý týraly sóz aıtpaǵanda, múmkindigi bar malshylar sovhoz, aýdan ortalyqtaryna kelip, dúken aralap qona jatqannyń ózinde úndi shaıy, shyny aıaq, kese, kópshik, kilem tárizdi qajetterin taba almaıdy. Jańa oblys, ári astanadan jeri shalǵaı. Biraq kómek pen múmkindikterdi týǵyzý qajet-aq.

Aqpa-tókpe jyraýlar men jez barmaq kúıshilerge meken bolǵan Mańqystaýda halyq talanttary da kóp-aq. Tek sol ónerlilerdi talpyndyryp, halyqqa tanytýǵa múmkindik týǵyzýdy qolǵa alý kerek. Tvorchestvo jastary arasynda jumys júrgizse, aqyn-jazýshylarǵa kóńil bólinse, bul ólke erteń-aq jańa zamannyń jarshylar mekenine aınalǵaly tur-aý. Erteńine úńilip búgingi el qamyn oılaǵan azamatty — buralań joldarmen bara jatqan hatshyny osynyń bári tolǵandyrady. Óz aldyna jańa ǵana shańyraq kótergen jas otaýdyń kem-ketigi, qıynshylyǵy bolary haq. Biraq onyn, ishinde alaýlaǵan ómir bar. Ómir bar jerde órken bar, bolashaq bar. Endeshe jas otaýdaı órken jaıǵan osynaý aımaqtyń áli de ańyzǵa aınalar erteńine senbeske bolmaıdy.

---