InfoHub Logo

...Taý bókterlep údere kóshken aýyl keshegi qyrǵyn tóbelestiń azasynan áli aryla almaı, kóńilsiz baıaý jyljyp barady. Qyzyldy-jasyldy alasha-kilemder jabylǵan kósh tizbeginen kórinim jer alda bir top aýyl aqsaqaldary, odan keıingi qyz-kelinshekter toby kópten kóp uzamaı jáı aıańmen keledi. Ánsheıinde ázil-kúlki, bir-birin óleńmen ilip-qaǵyp aıtysyp, ásirese, mundaı qysqy qonystan jazǵy jaılaýǵa bet alǵan kóshi-qon saparynda boı jazyp bir jasasyp qalatyn jastar toby da kóńilsizdeý. Orta tusta qaz moıyn qarakók at ústindegi Meret sulýdyń aqquba óńi qýqyl tartyp, moıyl kózderinde muń tunyp qalǵandaı jabyrqaýly. «Sý. Osynshama eldi zaryqtyryp, en dalaǵa sıǵyzbaı qyrylystyratyn da osy sý. Jasaǵan-aı, osynshama japan túzge, tym bolmasa, bir bulaǵyńdy qımadyń ba... Átteń, qyrshyn ketken Mataı». Qyz keshe ǵana soqqyǵa jyǵylyp mert bolǵan nemere aǵasyn esine alǵanda, kókiregi qars aıyrylyp, kúrsine bergen. Ákesi baı bolǵanmen, Álimniń qudireti onan asyp tústi: bulardy «Aqqudyqtyń» basynan túrip aıdap shyqty. Eki jaqtan da kisi ólimi: bulardan ekeý bolsa, Álim jaqtan úsheý...

Qyz bıik jartasty, shatqal quzdy nusqaǵanda, bireýler — «taýdyń jyltyr tasy bolar» — dep, ekinshi bireýler «Oıbaı, ol tegin bolmas, shaıtannyń oınaǵy da!» — dep ózderinshe ólshep-pishken.

— Men bilsem, sol sý bolýǵa tıis, — dedi Meret atyn taýǵa qaraı bura berip. — Qudaı kóz jasymyzdy kórgen de!

Attylar qaterli quzdarǵa etekten kóz salyp, aǵyp jatqan shynynda da bulaq sýy ekenin kórip edi. Biraq quz basynan qulaǵan sý etekke jete almaı, shatqal tastar arasyndaǵy qumǵa sińip ketip jatyr. Qyz janyndaǵy bozbalalardyń birin jiberip, ákesine habar saldy. «Kóshti kidirtsin», — degen ótinishin de qosa aıtty. Aqyldylyǵy men ádemiligi adaı eline tarap, talaıdy tamsandyrǵan, alys-jaqynnan at sabyltqan bozbalalardy mensinbeı kelgen Meret sulý eline jar salýǵa buıyrdy:

— Bulaqqa jol salǵan adam, kim de bolsa, meniń jarym bolady!

Talaı jigit mert ketedi. Aqyry Meret ózi bastap, qalyń eldi jabady. Shońǵal tastardy uzyn arqan baılap túıemen aýdartady, ár adamǵa bir qadam jer bólip berip qashatady. Kóp kúngi beınetpen bıik quzdy shatqalǵa kólikti adam júrip ótetindeı jol salynady. Shatqalǵa jol saldyrǵan sulý qyz:

— Armanym ediń! — dep bulaq sýynan sýsynyn qandyrǵanda, ólip ketken eken.

Bul meniń — Mustahı aǵaıdan estigen áńgimem. Mańqystaý ólkesiniń ár tasy ańyzǵa toly ǵoı. Solardyń biri osy «Meret ańyzy». Shatqal áli kúnge deıin «Meret saıy» dep, al bul kúnde kózi tartyla bastaǵan jylymshy bulaq «Meret bulaǵy» dep atalady. Shatqaldyń eteginde «Meret beıiti» atalatyn jalǵyz mola tur.

Iá, bul — keshegi kóne tarıhtan ańyz bolyp bizge jetken ómir shyndyǵy. Óıtkeni ǵasyrlar boıy tańdaıy keýip, shólirkegen Mańqystaý dalasyn meken etken kóshpeli el udaıy sý men qudyq úshin japa shegip, talaı bozdaq osy týrasyndaǵy aıtys-tartys, daý-janjaldyń qurbany bolǵanyn kóre qalǵan qarıalar áli kúnge deıin umytqan joq.

Bul aımaqta 40- tereńdikten qudyq qazyp shyǵý ekiniń biriniń qolynan kele bermegenge uqsaıdy. Sovettik dáýirde skvajınalardan fontandap atqan sýǵa qol jetti. Biri ilgeri órlegen saıyn ómir talaby da sonshalyq bıikteı beredi emes pe?!

Mańqystaý dalasyna jańa ómir keldi. «Kulypsyz abaqty» atanǵan osynaý alqapqa alpysynshy jyldar alapat dúbirmen keldi. Qoınaýynda baılyq tunǵan kazynaly túbektegi sýǵa muqtajdyq problemasyn sheshetin kez jetti.

Shevchenko, Ózen, Jetibaı qalalary men Erálıev, Aqsý, taǵy-taǵy ondaǵan burǵyshylar men barlaýshylar poselkelerin shyńyraýdan syzdyqtap shyqqan sýmen qamtamasyz etý tipti múmkin emes edi. Mine, Saýysqan qumynyń etegindegi sý kásipshiligi osylaısha ómirge keldi. «Saýysqan» — buıra jondary jeldi kúngi teńizdi elestetip, kólemi edáýir jerdi alyp jatqan qum shaǵyl Mańqystaý aımaǵynyń basqa óńirindeı maıly topyraq emes, aýnaı ketseń, ústińe jalǵyz túıiri de ilespeıtin sap-sary sýyldaq qum. Kez kelgen mashına júre almaıdy sýǵa batqandaı, aıaǵyn ala almaı turyp alady.

Buryn ýchaske bolyp kelgen Saýysqannan alǵashqy jyldary júzdegen shaqyrym qashyqtyqtaǵy poselkelerge aýyz sý mashınamen tasylatyn. 1968 jyly ádeıi sý óndiretin kásipshilik qurylyp, qum eteginde taǵy bir aq shańqan úıleri boı kótergen poselke paıda boldy. Onda qazir 24 sorǵysh skvajına qumnan súzilip shyqqan sýdy Saýysqan — Ózen qubyrymen Ózen qalasyna aıdaıdy. Ózen qalasy táýlik saıyn bes myń tekshe metr Saýysqan sýyn alyp otyr. Munda jumys isteıtinderdiń basym kópshiligi — jergilikti kadrlar. Kásipshilik meńgerýshisi aqsary óńdi, jasy otyzdar shamasyndaǵy jigit — Sársen Sısenbaev. Aqqubasha sulý kelinshek Tamara men onyń kúıeýi Stanıslav Gaskov — sonaý Irkýtskiden kelgen gıdrologtar.

— Alǵashqy kezde biraz úırene almaı júrdik, — dep kúledi Tamara. — Sibirdiń qalyń ormanynan keıin qumdy daladan bir-aq shyqqanmen, adamdary tamasha eken. Úırenisip kettik.

Erli-zaıypty Jibek, Janjigit Ádilbaevtar, mashınıst Móńke Montabaev — bári de eńbek ozattary, ujym qurmetine bólengen jandar. Bul jerdegi endigi problema -mádenı-turmystyq qamtý jaǵy ázirshe aqsap keledi. Mektep joq. Kıno, konsert degender jyl qusyndaı. Árıne, bulardyń bári sheshilmes problema emes, qyzyl qumdy qaq jarǵan alyp skvajınalarmen salystyrǵanda usaq-túıek nárseler. Al Saýysqan sýyn gıdrolog mamandar asa joǵary baǵalaıdy. Osy sıaqty tushshy sý kózi tabylyp otyrǵan «Túıesý» atty jerden de qazý jumystary qolǵa alynýda. Joǵary vóltty elektr lınıasy tartylyp bitti. Sý qubyry júrgizilip jatyr. Jaqyn kúnderde munda da sý kásipshiligi ornap, otyzdan astam skvajına iske qosylatyn bolady. Bul jumystardyń bárin uıymdastyrýshy — Ózendegi sýmen jabdyqtaý kontorynyń ujymy. Ujym aldynda halyqty tushshy sýmen qamtamasyz etý ǵana emes, sharýashylyqqa, turmys qajetine jumsalatyn tehnıkalyq sýmen jabdyqtaý mindeti de tur. Mańqystaýdyń joǵary parafındi munaıly qabattaryna ystyq sý aıdaýdyń mańyzy asa zor. Al bul tehnıkalyq sý sonaý 200 shaqyrym jerde kári Atyraýdyń jaǵasyndaǵy Shevchenko qalasyndaǵy energozavodtan arnaýly sý qubyrymen kelip, Ózen qalasyndaǵy stansıaǵa quıady. Bul stansıada 100 gradýsqa deıin qaınatylǵan tehnıkalyq sý munaı qabattaryna aıdalady.

Endi joǵaryda aıtylǵan Saýysqan sýy búkil Mańqystaý aımaǵynyń turǵyndaryn qamtamasyz etip otyr ma? Árıne joq. Ony túsiný úshin biz kári Kaspııdiń qoltyǵynda asqaq tulǵasymen birden kózge túsetin Shevchenko atom qondyrǵysyna sholý jasap ótýimiz kerek. Bul — bizdiń elimizdegi teńiz sýyn tushytatyn tuńǵysh alyp qondyrǵy. Ol táýligine ondaǵan myń tekshe metr teńiz sýyn tushytyp, Shevchenko, Ózen qalalaryn, Jetibaı poselkesin qamtamasyz etedi. Qondyrǵynyń ekinshi kezegi áli de salyný ústinde.

Shevchenko qalasynan Jetibaı men Ózenge tartatyn asfált jolmen qatarlasa jarysyp, dıametri bir metrlik Shevchenko — Jetibaı — Ózen sý qubyry tartylyp jatyr. Ózen qalasynyń shet jaǵyndaǵy árqaısysyna myń tekshe metr sý ketetin alyp úsh qazan — tushshy sý jınaıtyn nasos stansıasynyń rezervýarlary. Bulardan basqa eki rezervýar tehnıkalyq sýǵa arnalǵan. Ózen qalasyna táýligine 5-5,5 myń tekshe metr tushytylǵan teńiz sýy men Saýysqan sýy aralas berilip otyrady. Bul ýchaskede eńbek etip júrgenderdiń kóbi jastar: Saǵyn Rysaev, mashınıster Zoıa Boqaeva, Tatána Golák... Bulardyń bári de eńbek jolyn osy Ózende bastaǵandar.

Iá, Mańqystaý dalasynyń qudyqtan bastalatyn kóne hıkaıasy HH ǵasyrdyń ómir shyndyǵy — atom qondyrǵysyna ulasty. Aqpa-tókpe óleń-jyrdyń kári tarlany Sáttigul atamyz keshegi zamanda:

Sarań taǵdyr!
Qudyǵyn da qımaǵan qumdy aýylǵa.
Eı, dúnıe, joq-aý bir turlaýyń da...
Talaı janjal bastalyp qudyqtardan,
talaı jandar mert boldy-aý sý daýynda, —

dep ashyna jyrlasa, ózgergen ólkeniń búgingi talapker aqyny bylaı deıdi eken:

Dúbirletip japandy, tý qadadyq:
munaı-muhıt jónedi týlap aǵyp.
Erten, erteń osynaý shól dalada
aq tolqyndar jatady shýdalanyp!

Ras, Mańqystaý dalasy — ulan-baıtaq shóldi alqap. Oǵan áli de aq tolqyn darıalar ábden kerek-aq. Mańqystaýdyń jas talapkeriniń qanatty qıalyna biz de senemiz. Bas-aıaǵy onshaqty jylda tanymastaı ózgergen ólkede búgingi tańda istelip jatqan dúbirli ister bul qıaldy jaqyn merzimderde ómir shyndyǵyna aınaldyratynyna kúmán joq.

1968-1969

---