InfoHub Logo

...Kósheler tunǵan jelkildep turǵan jas shybyq, —
uly Kobzardyń kókireginde ketken jaqsy úmit.
Jas qala tur teńizge tosyp keýdesin,
tóbesin kóktiń kók kúmbezimen bastyryp.
Barady ol asqak bolashaqtarǵa qaryshtap,
jastyq pen dostyq, ulylyǵyńdy máńgi pásh qylyp.

Atyraýdyń asaý tolqynyna baltyryn súıgizip, teńiz jaǵalaýynan bastap-aq qumdaýyt jazyqtyq, ushy-qıyrynda kóz toqtatar noqat joq tegis dalada asqaq qala tur. Siz kóz aldyńyzǵa elestetińizshi. Úp etken maıda samal soqsa da qumdy boran kóterilip, kóz ashtyrmas aq daýyldy japan túzde júrip kelesiz. Talyqsyp talmaýsyrasań da, álsiz únińe qulaq túrip, kóńil aýdarar, qol ushyn berer tiri jan bolsashy. Siz sol betińizben jel ótine bir qyryndaı túsip, alǵa umtylasyz. Aldyńyzdan qabat-qabat úıler kókjıekke suǵynyp asqaqtap turǵan súıkimdi jas qala kezdeser edi. Siz baıaǵynyń ǵajaıyp ertegilerindeı ǵalamat bir dúnıege enip ketkendeı tań qalar edińiz. Tańdanar edińiz de, bas kıimińiz túsip qalǵansha záýlim úılerdiń bıiktigine shalqaıa qaraı rahattana súısiner edińiz. Bul — kúni keshegi kári Atyraýdyń tolqyn shýyly ǵana meken etken qoınaýyndaǵy Shevchenko qalasy. Shevchenko óziniń sáýlet qurylysy jóninde elimizdiń ataqty qalalarymen teń túse alady. Ereksheligi — munda ádette qalanyń shet jaǵyn ala kózge oǵash kórinip, ádemilik ataýlyǵa áttegen-aı, degizetin eski úıler joq. Sebebi qala mań dala, japan túzge birden salyndy. Shevchenko qalasy Mańqystaý túbeginiń astanasy ispetti. Anaý Jańa Ózen qalasy, Jetibaı, Erálıev poselkeleri — keıinnen boı kóterip ómirge kelgen otaýlar. Oǵan deıin túbekti jan-jaqty zertteý jumystarynyń ortalyǵy osy Shevchenko qalasy edi. Eńbekshiler depýtattary qalalyq Sovetiniń predsedateli Ibash Janbolatovamen qala týraly áńgimelese qalsańyz, erekshe iltıpatpen kóńildene sóıleıdi.

— Jalpy, Mańqystaý túbegin «dostyq túbegi» dep atap ketti ǵoı. Al, bizdiń Shevchenko qalasy — sovet halyqtarynsh shynaıy dostyǵynyń aıqyn dáleli. Qalany salýǵa Moskva, Lenıngrad, Kıev qalalarynan kelgen mamandar da kómektesti. Qazir 90 myń turǵyn halqy bar, 42 ulttyń ókili eńbek etedi. Qalamyz Shevchenko — Maqat bolat jol magıstrali arqyly Otanymyzdyń ortalyq qalalarymen, Orta Azıa respýblıkalarymen Kaspıı teńizi arqyly Baký, Mahachkalamen baılanysady. Al, áýe jolynyń laınerleri Shevchenko aeroportynan start alyp shartarapqa samǵaýda.

Siz endi Shevchenkodan soltústik-shyǵysqa tartylǵan qaıqy bel qara jolmen Jańa Ózen qalasyna tartasyz. Bir kezde tamshy sýǵa zar bolǵan armanshyl babalar bul ańǵardy «Ózen» atapty. Bul qazir shynynda da jer asty qabattarynda jyldar boıy buıyǵyp jatqan munaı men tabıǵı gaz ózeniniń ólkesi bolyp otyr. Kún ótken saıyn keregesin keń jaıyp kele jatqan Jańa Ózen qalasy da Shevchenko qalasynyń qurylysy tárizdi sáýleti joǵary talǵammen salynýda. Qalanyń ońtústik jaǵy — qaptaǵan munarlar men kúni-túni alaýlap turǵan gaz shyraqtar. Bul — munaı men gaz óndirip jatqan kásipshilik ýchaskeleri. Aıqysh-uıqysh alyp trýbalardyń boıymen jer asty teńiziniń mıllıondaǵan tonnaly tolqyndary alys saparlarǵa jol tartady.

Ózen qalasyn ataqtylar men halyq qalaýlylarynyń, eline maqtanysh bolǵan azamat ul-qyzdardyń mekeni dese de bolǵandaı. Sosıalısik Eńbek Erleri Tóreǵalı Qadyrov pen Gennadıı Shevchenko, Ǵazız Ábdirazaqov, burǵylaý jumysynyń ataqty masterleri Aleksandr Anısımov, Qamqash Ibraeva, Merýert Janbolatova, Ánes Búrkitbaev — Ózenniń túlekteri. Bulardyń bári:

Keýdelerinde myń arman.
ózderi — turǵan ot tulǵa.
Shól dalalarda synalǵan
órender degen kóp munda.
Qarsy alyp daýyl, akpanyn,
júzderi jazǵy aq tańdaı.
Eline mahabbattaryn
ózen qyp quıyp jatqandaı.

Osynyń bárin kórgende qus qanat qıal sizdi ataǵy shartarapqa máshhúr bolǵan Mańqystaý túbeginiń erteńine samǵatady.

Munaı men gazdy qatar atqylaǵan anaý Jetibaı da — osy aımaqtyń Ózennen keıingi maqtanyshy. Salyq Rysqalıev, Ivan Tarabrın, Súıegen Salmanov, Joldas Toǵjanovtardy tárbıelep shyǵarǵan Jetibaı munaı-gaz óndirý basqarmasynyń búgingi eńbekkerleri de besjyldyqtyń sheshýshi jylynda ozattar tuǵyrynyń bıiginen kórinýde. Aǵa urpaqtyń eren eńbeginiń búgingi estafetasy berik qolda. Erli-zaıypty ınjenerler Mnaýra men Tólegen Hasanovtar, Mamaı Amanshıev, Tatána, Vladımır Glovalar, operatorlar Amangeldi Báldenov pen Andreı Asanov — bári de qazynaly túbek baılyǵyn Otan ıgiligine jaratý jolynda jan aıamaı eńbek etip júrgen jastar.

Kúni erteń Dońǵa munaı kásipshiligi tolyq paıdalanýǵa berilgeli otyr. Endeshe, bul — munaı darıasynyń aryndy tolqyny tasqyndaı túsedi degen sóz. Al Ózen men Teńgeden, Jetibaıdan atqylaǵan kógildir gaz Mańqystaý arqyly asatyn Orta Azıa — Ortalyq gaz qubyrymen Otan ıgiligine jóneltilýde.

Budan on-aq jyl buryn tezek pen sekseýildi otyn etken túbek turǵyndary bul kúnde kógildir otyndy paıdalanady. Buryn televızor túgili, kınony oqta-tekte bir kóretin el qazir Shevchenko telestýdıasy arqyly shartarapty kógildir ekrannan kóredi. Iá, ósý-órkendeý degen osy shyǵar.

---