InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Ahmet Áýezovtiń «Jas Muhtar» áńgimesi (slaıdymen)
Bilimdilik: M. Áýezovtiń ómiri, shyǵarmashylyǵy týraly tereńirek tanystyrý. Sanaly túsinip oqý, mánerlep oqý jáne durys oqý mashyǵyn jetildirý. Shyǵarmadaǵy negizgi oıdy taba bilýge úıretý.
Damytýshylyǵy: Damyta oqytýǵa negizdelgen shyǵarmashylyq qıalyn, júıeli oılaý qabiletin, sózdik qoryn molaıtyp, til baılyǵyn damytý.
Tárbıeligi: Dana jazýshynyń ulylyǵyn, kemengerligin dáripteý, oqýshylardyń óz elin, týǵan jerin, tabıǵatyn súıýge tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqta qoldanylatyn ádis - tásilder: STO strategıalary - oı qozǵaý, maǵynany ajyratý, kýbızm strategıasy, toptyq jumys,
Sabaqtyń uıymdastyrý formasy: toptyq
Pánaralyq baılanys: ádebıet, matematıka, qazaq tili.
Sabaqta qoldanylatyn kórnekilikter: kartochkalar, poster, sýretter.
Sabaqta qoldanylatyn qural - jabdyqtar: kompúter, proektor, elektrondy oqýlyq markerler.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý
 Sálemdesý;
 Psıhologıalyq trenıń;
 Topqa bóliný. (İ top, İİ top, İİİ top)
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
Muhtar Áýezov. « Jetim»
Mátindi bólimge bólý
1. Jalǵyz jaıaý
2. Qasymnyń ájesinen aırylyp qaraly kúıge túsýi.
3. Isa men Qadıshadan kórgen qorlyǵy.
4. Taý ishindegi qorqynysh.
5. Aǵashqa qatyp qalǵan bala.

• Negizgi keıipker kim?(qasym)
• Qasymnyń taǵdyry nege qıyn boldy?
• Áńgime nelikten jetim dep atalǵan?(panasyz)
• «Jetim» — dep kimderdi aıtamyz? Kóz aldaryna kimder elesteıdi?

JETİM
↓
panasyz
janashyry joq
jalǵyz
ata - anasy joq
turmysy joq
qorǵansyz

• Oqıǵa jelisi
Qasymnyń ómirden kórgen qıynshylyǵynan bastalady
• Nemen aıaqtalady
Qorqynyshtan júregi jarylǵan Qasymnyń ólimi.
• Shyǵarmanyń ıdeıasy
Jetim kórseń jebeı júr, demekshi jetim derge kómek berý
Baǵalaý: «Baǵdarsham»

Jańa sabaq
İ. Qyzyǵýshylyqty oıatý.
Rebýs.
- Muhtar es bilgeli Abaıdan úlken tárbıe aldy, úlgi – ónege aldy. Atam eskishe oqyp, hat tanyp, áripti jaza bastaǵan soń, Muhtarǵa, bárimizge Abaı óleńin, qara sózin úırete bastady - dep jazdy Ahmet Áýezov.
Bul áńgime Ahmet Áýezovtyń «Bala Muhtar» estelik kitabynan úzindi. Muhtardyń balalyq shaǵy týraly. Bul áńgimeni jazǵan Muhtardyń inisi Ahmet Áýezov.
- Sizderge úı tapsyrmasyna Ahmet Áýezov pen Muhtar Áýezov týraly qosymsha málimet daıyndap kelý tapsyrylǵan bolatyn.

Ahmet Áýezov (1897 - 1974), Muhtar Áýezovtiń teteles inisi, 15 kúndeı aıyrmashylyǵy bar. Áýezdiń úlken áıeli Dinásilden Muhtardyń ákesi Omarhan, kishi áıeli Saqyshtan Arynbek, Qasymbek, Aǵzam jáne Ahmet týǵan. Bular birge ósedi, atasy Áýezdiń tárbıesin birge keredi. Alǵash aýylda hat tanyǵan olar Qasymbektiń uıǵarymymen Semeıdegi 5 synyptyq orys mektebinde, odan soń oqytýshylar semınarıasynda oqıdy. Ahmet ár túrli qyzmetter atqarady. 20 - 30 - jyldardyń saıası aǵymyna baılanysty Qazaqstannyń ońtústik oblysyna qonys aýdarady da, ómiriniń sońyna deıin sonda turyp qalady. 1917 j. Abaıdyń Oıqudyqtaǵy aýylynda Áıgerimniń eki otaýyn biriktirip, Áýezovtiń rejıserlik, sýflerlik etýimen qoıylǵan «Eńlik - Kebek» pesasynda Eńliktiń rólin oınady. Keıin Ahmettiń«Áserdiń áseri bar» («Qyzyl tý», 1967, 24 qarasha), «Sulý da shyrqaý úndi jazýshy» («Komýnızm tańy», 1967, 9 jeltoqsan), «Bala Muhtar» («Jazýshy», 1967, 50 - bet) deıtin estelikteri jarıalandy.

İİ. Maǵynany taný.
Oı qozǵaý. (5 mın)
İ top: M. Áýezovtiń ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly qysqasha túsinik berý.
İİ top: Abaıdy álemge tanytqan Muhtar.
İİİ top: Uly adamdardyń estelikteri

İİİ. Muhtar Áýezov týraly derekti fılm.

- Muhtar Áýezov kim?
- Qaı jyldary aralyǵynda ómir súrgen.?
- Kimniń tárbıesinde bolǵan?
- Shyǵarmalary qandaı?

İÚ. Oqýlyqpen jumys. (5 mın)
Mátindi ishteı oqý.

Kýbızm strategıasy
Sýretteńiz.
1. Bala Muhtar nege «Qońyr qozy» atanǵan?
Zertteńiz.
1. Muhtardy kishkene kezinde kim dep ataǵan?
2. M. Áýezov bala kezinen bastap neni oqyp úırendi?
3. Atasynyń aty kim?
4. Atasy qandaı jyrlar men ertegilerdi aıtyp berdi?
Salystyryńyz.
1. Taqyryp kim týraly?
2. Mazmunyn kim áńgimeleıdi?
3. Keıipkerler kimder?
Qoldanyńyz
1. Estilgen nárseni umytpas úshin árbir oqýshy qandaı bolý kerek?
2. Mazmunyn áńgimeleý.
3. Muhtar Áýezovtiń shyǵarmalaryn ata?

V. Dáptermen jumys (3 mın)
1 - top. Muhtarǵa úıretken Abaıdyń qara sózin taýyp jazý.
2 - top. Muhtar tyńdaǵan jyrlardyń atyn taýyp jazý.
3 - top. Oqý - bilim týraly maqal - mátel jazý.

Sergitý sáti

Bekitý tapsyrmalary (5 mın)
Poster qorǵaý.
1 - top. Muhtarǵa minezdeme
Minezi jumsaq
Óte uqypty
Uly jazýshy
Jazýǵa óte saýatty.

2 - top. 5 joldy óleń (Muhtar)
Kim? Muhtar
Qandaı? Uqypty, saýatty
Ne istedi? Tárbıelendi, jazdy, oqydy
Sezimdi bildiretin sóılem
- Muhtar Abaıdan tárbıe aldy.
Sınonım jazýshy

3 - top. Jospar qurý.
A) Abaı aýylynda
Á) Atamnyń tapsyrmasy.
B) Estigendi umytpaý
V) Abaıdyń qara sózderi
G) Aýyz ádebıeti
D) Muhtardyń shyǵarmalary.
Úİ. Qorytyndylaý.