InfoHub Logo

Táńir adamzat balasyn áý basta jaratqannan beri onyń boıyna jaqsyly jamandy qasıetterdi teń dárejede berip, tańdaý quqyǵyn adamnyń ózine bergen. Bul týraly kóp jerde aıtylyp ta, jazylyp ta júr. Shyndyǵynda barshamyzdyń «izgilik», «adaldyq» uǵymdaryn aıryqsha qasterlep, ańsaıtynymyz bar. Sol sebepti de dál sol qundylyqtarǵa negizdelgen «sóz óneri» dep atalyp ketken ádebıettiń barsha ónerlerdiń ishinde bıik turatyndyǵyn bilemiz. Ádebıet – qoǵamǵa kesapattardy aldyn-ala eskertip qana qoımaı, adam balasynyń júregine izgilik dánin sebetin qasıetke ıe. Sondyqtan da onyń arnasy keń jáne sol álemdi quraıtyn jeke álemderdiń adamzattyń ıgiligi úshin atqarǵan eńbekteri orasan zor. Bul jerde ádebıet áleminiń ishindegi álem dep otyrǵanymyz – ulttyń, adamzattyń janashyryna aınalǵan ádebıet ókilderi. Solardyń biri ádebıetti «sóz óneri» dep atap ketken, ultymyzdyń uly ustazy, rýhanı kósemi – Ahmet Baıtursynuly. Ahań ólsheýsiz eńbegi úshin ýaqytynda marapat alǵan joq. Degenimen ýaqyt óz ádilettiligin tanytyp «ulttyń uly ustazy» degen ataýdy Ahmet Baıtursynulyna menshiktedi. Dál osy ataý Ahańnan basqa eshkimge aıtylmaıdy. «Ulttyń uly ustazy» dese esimizge birden Ahmet Baıtursynulynyń túsetini matematıkadaǵy aksıoma sekildi dáleldeýdi qajet etpeıtin qubylysqa aınaldy. Onyń da óz syry bar. Máselen, aýmalytókpeli zamandarda «jurtym» dep jylap, «ultym» dep udaıy eńbek etken qaıratkerlerdiń biri ári biregeıi – dál sol Ahań boldy. Al adam boıyndaǵy izgilik sıpaty eń áýeli halqyna, jurtyna degen qarym-qatynasynan baıqalatynyn eskersek, Ahmettiń óz dáýirinde atqarǵan eńbekterinen bólek gýmanısik sıpaty óz aldyna jańa qyr, jańa bolmys bolyp shyǵa keledi. Ahmet Baıtursynuly «Qalam qaıratkerleriniń jaıynan» degen maqalasynda: «Qul bolǵan halyqtan týyp, quldyqtan qorlyq zorlyǵyn kórip otyryp, qazaq qalam qaıratkerleri qalamyn ultynyń aýyryn jeńildetý, aýyryn azaıtý jolyna jumsamasqa múmkin emes: kemshilik kórgen jurttan týyp, kemshilikten qutqarýdy maqsat etip, ylǵı sol jolda jumys qylǵan qazaq qalam qaıratkerleri jurtshyl, ultshyl, ıaǵnı halqyna jany ashıtyn, halqynyń jany aýyrǵanda jany birge kúızeletin, baýyrmal bolmasqa taǵy múmkin emes», - dep jazady [1.130]. Bul bizdiń sózimizge arqaý bolyp otyrǵan Ahmet Baıtursynulynyń qalamger retinde tek óz halqyn ǵana emes barsha adamzatty izgilikke shaqyryp turǵandyǵyn ańǵarýǵa bolady. Hakim Abaı óziniń qara sózinde «Óziń úshin qyzmet etseń ottaǵan haıýannyń biri bolasyń, adamzattyń ıgiligi úshin qyzmet etseń Allanyń súıgen quly bolasyń» degendeı, Ahmet Baıtursynuly rasynda óziniń ulty úshin, adamzattyń ıgiligi úshin eńbek etken alyp tulǵa. «Máselen tuńǵysh qazaq lıngvısi óziniń aldyna júıeli programma qoıǵanǵa uqsaıdy: ol áýeli qazaqsha saýat ashtyrýdy maqsat etken, bul úshin «Oqý quralyn» jazǵan; odan soń qazaq tiliniń gramatıkalyq qurylymyn ana tilinde taldap berý maqsatyn qoıǵan. Bul úshin «Til quralyn» jazǵan; úshinshi – tildi durys jumsaı bilý tártibin kórsetýdi kózdegen, bul úshin «Til jumsardy» jazǵan, tórtinshi – saýat ashtyrý, tildi oqytý metodıkasyn jasaýdy mindetine alǵan, bul úshin «Baıanshyny» jazǵan. Mine, bular Ahmet Baıtursynovtyń qazaq tiliniń gramatıkasyn zertteýdegi jáne oqý-aǵartý maıdanyndaǵy istegen isteri men eńbekteri» [1.133]. Onyń bir ózi atqarǵan eńbekteri eshteńege aıyrbastaǵysyz. Áli kúnge deıin ózektiligin joǵaltpaı, halyqtyń rýhanı arnasyn keńeıtip otyr. Quddy bir áý basta izgilikten bastaý alǵan eńbekterdiń máńgilikpen para-par tylsym kúshi bar ispetti. NEGİZGİ BÓLİM Ahmet Baıtursynulynyń taǵylymdy muralary Búgingi kúnde Ahmet Baıtursynulynyń óshpes murasyn tek qarapaıym halyq qana emes, ádebıettiń alyp ókilderi, álem jurtshylyǵy moıyndap otyr desek artyq aıtpaǵandyǵymyz. «Jańa jazý, jańa álippe. Tuńǵysh emle. Tuńǵysh fonetıka. Tuńǵysh gramatıka. Tuńǵysh sıntaksıs. Tuńǵysh termınologıa men ádisteme. Til asharlar. Til tanytqyshtar. Til jumsarlar. Ulttyq til bilimine túpkilikti temir qazyq bolar máńgilik úlester. Keıde kúlli bir ulttyń talaı urpaǵynyń qolynan kele bermeıtin keleli isterdi bir-aq adamnyń tyndyrǵany tańdanbasqa bolmaıtyn jáıt», - dep jazady Ábish Kekilbaev [2.89]. Bul úzindi bizdiń aldyǵa tartyp otyrǵan oıymyzdyń aıqyn dáleli. Mundaı mysaldardyń san túri bar. Alaıda onyń atyn atap, túsin tústep dáleldep jatýdyń qajeti joq. Ahmet áleminen «bostandyq» pen «bilim» uǵymdarynyń ıisi ańqıdy. Tarıhtyń taqtasynda qazaq halqy quldyqqa kez bolǵanda, Ahmet Baıtursynulynyń bostandyqqa qaraı jol silteýshilerdiń aldyńǵy qatardan tabylǵandyǵy belgili. Al bostandyqqa bilimniń tikeleı yqpaly bar ekendigi aqıqat. Adamnyń bilimdi bolýy úshin saýatty bolýy aıtpasa da belgili, birden baspaldaqtyń altynshy nemese toǵyzynsha basqyshyna qadam jasaýy múmkin emes sekildi, áripti bilmegen adamnyń bilimdi bolýy da aqylǵa syımaıtyn nárse. Osy tusta Ahańnyń qazaqtyń dybysyna, sózine arnap álippe men árip, til jáne oqý quraldaryn shyǵaryp, qazaqtyń tilin talaıǵa úıretkendigi - qarýsyz maıdandaǵy erlikti ispen para-par. «Naqtyraq aıtqanda, Ahmet Baıtursynov «ulttyń saqtalýyna da, joǵalýyna da sebep bolatyn nárseniń eń qýattysy – til» bolatynyn asqan suńǵylalyqpen sezip, ana tilimizdi damytýǵa zor úles qosqan qaıratker boldy» [1.134]. Rasynda, halqymyzdyń ishki rýhty qýatyn oıatýǵa, tilin, ádebıetin damytýǵa, sol jolda qoǵamdyq sanasyn qalyptastyrýǵa yqpal etken Ahmet Baıtursynulynyń ómirine aınalǵan eńbek joly ár qazaqqa úlgi bolary, úlgi bolyp kele jatqandyǵy haq. «Alma alma aǵashynan alysqa túspeıdi» demekshi ulttyń uly ustazyna aınalǵan Ahmet Baıtursynuly es bilgeli ákesiniń zulymdyqpen kúresip kele jatqandyǵyna kýá bolǵandyǵy málim. Nátıjesinde qazaqtyń qamyn jeıtin bir azamattyń ulttyń órkendeýine qosqan eleýli eńbegi qazaq halqynyń baǵyna aınaldy. Óıtkeni ol únemi qıyndyqtyń astarynan múmkindik taba bilgen adam. Qazaq mektepterindegi kemshilikterdi baıqap, tek synǵa alyp, qol qýsyryp otyrmastan ony túzetý jolynda kúresken. Balaǵa eń áýeli óz ana tilin úıretip, sodan keıin orys tili syndy ózge tilderdi meńgerý qajettigin utymdy ustanymyna aınaldyryp, bilim berý salasynda sol tásildi paıdalanýdy túsindirgen. Bilim jarysynyń adamzat balasy úshin qanshalyqty tıimdi bolatyndyǵyn da eskerýsiz qaldyrmaǵan. «

Bilimdi jurttardyń bilim jarysyna kelsek, onyń maǵynasy da, kózdegen maqsaty da basqa. Ol birneshe ulys el jıylyp, bir-eki kún el dýyldap, et jep, qymyz iship ketý úshin ǵana jasalmaıdy, bútin ult, ıa dúnıadaǵy bútin jurt hám kópke qalarlyq is úshin isteledi. Dúnıada kún kórip, tirshilik etýdiń aýyryn jeńiltý úshin, jeńilin raqatqa aınaldyrý úshin isteledi. Neshe túrli ǵylym, óner bári de tirshiliktiń aýyrlyǵyn azaıtý úshin, raqatyn molaıtý úshin shyǵarǵan nárseler. Ǵylym, óner artylǵan saıyn dúnıada beınet kemimekshi. Osyǵan aqyly jetip, esi engen jurttar ǵylym men ónerdi birden-birge asyrýǵa tyrysady. Asyrý úshin ár túrli ister isteıdi. Sol isterdiń biri – bilim jarysy», - dep jazady Ahmet Baıtursynuly [3.134]. Ahmet Baıtursynulynyń gýmanısik sıpatyn asha túsetin taǵy bir nárse bar. Ol – qaıratkerdiń mysaldary. Halyqtyń sanasyn oıatý, áleýmettik oıǵa yqpal etý maqsatynda Ivan Andreevıch Krylovtyń aýdarmalaryn aýdarǵan Ahmet Baıtursynulynyń «Qyryq mysal» atty jınaǵy Peterbýrg qalasynda 1909 jyly jaryqqa shyqqany belgili. Ondaǵy izgilik uǵymynyń sıpaty keń. Shyndyǵynda izgilik dep tek bir ǵana qasıetti ıa bolmasa tek jaqsylyq jasaýdy aıta almaıtynymyzdy eskersek, tákapparlyqtan alshaq bolý, birlik pen yntymaqtyń jaǵynda bolý, ózimshildikten áste aýlaq bolý syndy is-áreketter men qasıetter biz aıtyp otyrǵan izgiliktiń quramdas bólikteri ispetti. Ony eshkim joqqa shyǵar almasy haq. Osy negizde Ahmet Baıtursynulynyń mysaldaryn izgilik jarshysy dep tolyqqandy aıta alamyz. Máselen, qaıratkerdiń «Eginniń bastary» atty shyǵarmasy bylaı aıaqtalady: «Bıdaıdyń basyn kótergeni daqylynyń joqtyǵy, jigittiń keýdesin kótergeni aqylynyń joqtyǵy» degen halyq danalyǵyna sáıkes keletin bul mysaldyń oqyrmanǵa bereri mol. Sonymen qatar adamdardy qarapaıym bolýǵa úndeıtin mysaldyń qysqalyǵy men mazmundylyǵy oqyrmandy baýrap alary haq. Al aqynnyń «Aqqý, shortan hám shaıan» atty mysaly birlik pen yntymaqty dáriptep, aýdarma emes quddy halyqtyń tól dúnıesi ispetti qundy týyndy. Mysal retinde onyń bir ǵana úzindisin negizge alyp jatsaq jetkilikti: Júk aldy shaıan, shortan, aqqý bir kún, Jegilip tartty úsheýi dúrkin-dúrkin. Tartady aqqý kókke, shaıan keıin Julqıdy sýǵa qaraı shortan shirkin [5]. Birligi joqtyń tirligi joqtyǵyn aıtqan aqynnyń «Qasqyr men tyrna», «Aına men maımyl», «At pen esek» syndy ózge de mysaldary tárbıelik máni bar týyndylar. Artynan dál osylaı óshpes mura qaldyrǵan Ahmet Baıtursynulynyń qazaq ádebıetinde ǵana emes, ulty úshin eleýsiz eńbek etken qaıratker, gýmanısik kózqarasy myqty tulǵa retinde elimizdiń tarıhynda da alar orny erekshe. Sondyqtan onyń muralaryn oqyp, keıingi urpaqqa nasıhattasaq Ahmet Baıtursynulynyń izgilik murattary oryndaldy degen sóz. Jıyrmasynshy jyldyń jıyrmasynshy jyldary kúrdeli problemalarǵa qalam tarta bastaǵan ádebıet teorıasy salasynda da Ahmet Baıtursynulynyń qosqan úlesi boldy. Óıtkeni ulttyq ádebıet tarıhyn zerttep, tangý jolyndaǵy kúres jolynda jalpy óner týraly, tól ádebıetimizdiń tereń tarıhy men teorıasy týraly eń alǵash jazylǵan eńbek Ahmet Baıtursynulyna tıesili. Iaǵnı, ol - «Ádebıet tanytqysh» bolatyn. Ǵylymı dáldikpen, tereń bilimmen jazylǵan atalmysh eńbek 1926 jyly jaryq kórgenimen ulttyq ádebıetimizdiń ósýin kórsetetin ǵylymı máni táýelsizdik jyldaryna deıin baǵalanbaı keldi. Onyń negizgi sebebi – eńbek jaryq kórgen soń, ol kópshilikke tarap úlgermesten eki-úsh jylda avtordyń ustalyp ketýi edi. Ár túrli aýmaly-tókpeli, qıyn-qystaý kezeńderdiń qyspaǵyn bastan ótkergen bul eńbektiń dál osy kezeńge deıin joǵalyp ketpeı jetkeni – ulttyq ádebıetimiz úshin de, ult damýyna onyń qosar úlesi úshin de qýantady. Óıtkeni, «Ádebıet tanytqysh» osy sala úzdikterinen úzdik baǵa alyp úlgergen týyndy. Tilshi-ǵalym Rábıǵa Syzdyqova: «Baıtursynovtyń «Ádebıet tanytqyshy» atty kólemdi eńbegi – ádebıettaný ǵylymy men qazaq ádebıeti tarıhyna arnplǵan tuńǵysh zertteý jumysy... Munda avtor kóptegen jaıttardy ózi sheship, kóptegen uǵymdarǵa termındik ataýlar usynady» dese [6,5], akademık R.Nurǵalı: «Qazaqtyń ulttyq ádebıettanýynyń ǵylymı negizi, metodologıalyq arnalary, basty-basty termınderi men kategorıalary túp-túgel osy kitapta qalyptastyrylǵan», - dep jazady [7]. Shyndyǵynda, «Ádebıet tanytqysh» tek álemdik ádebıet teorıasynda ǵylymı máni men mańyzy qalyptasqan túsinikterge tek qazaqsha balama taýyp, dálelder men naqty mysaldardy aldyǵa tartqan eńbek qana emes. Ǵylymı zertteýdiń alǵashqysy retinde tek ádebı-teorıalyq bilimniń júıeli túrde qalyptasýyna yqpalyn kórsetip, septigin tıgizip qana qoımaı, qazaq ádebıettaný ǵylymynyń dúnıege keláne sebepker bola alǵan eńbek. «Ádebıet tanytqysh» - ádebıettiń búkil bolmysyn boıyna jıǵan, júıeliligi bir tóbe, ádebıet teorıasyna ulttyq sıpat darytýy bir tóbe bola bilgen, avtordyń eń dámdi jemesi. Eńbektegi termınder júıesi bizge bir nárseni ańǵartady. Ol – avtordyń kemeńgerligi ári ǵalymdyǵy. Bul týrasynda Sh.Jalmahanov pen J.Smaǵulov syndy ǵalymdar: «termınderdiń jasalý jolyna lıngvısıkalyq turǵydan qaraǵanda 67 termın dara tulǵada, 223 termın kúrdeli tulǵaly (2 sózden 7 sózge deıin) bolyp keledi. Belgili bir sóz óner qurylysyna berilgen ataý, termın sol qubylystyǵ adam, qoǵam ómiriniń rýhanı-áleýmettik tabıǵatynan týyndap jatqandyqtan da (ataý termınderdiń maǵynalaryna qubylysty telý emes) oıǵa oralymdy, kóńilge qonymdy bolyp shyqqan», - dep kórsetedi [8.72]. Sol sebepten de sóz óneriniń álipbıine aınalǵan «Ahmet Baıtursynulynyń «Ádebıet tanytqyshy» - ádebıettaný ǵylymynyń úlken kórsetkishi bolýmen qatar, teorıalyq oı-júıesine myqtap túren salǵan, qazaqtyń parasatty tolǵamyn, oıshyldyǵyn estetıkalyq tanym-biliginiń moldyǵyn tanytqan kezeńdik týyndy», - dep profesor Tursynbek Kákishev durys baǵalaǵan [9.142]. Akademık Zeınolla Qabdolov aıtqandaı: «Ahań joqta bizdegi ádebıet teorıasy basy joq keýde sekildi edi» [6.6]. Ahmet Baıtursynulynyń qazaq ádebıettaný ǵylymynyń júıeli qalyptastyrý jolyndaǵy etken eńbekterin eń áýeli «Ádebıet tanytqysh» arqyly tanıtyn bolsaq, Ahańnyń shyǵyarmashylyǵyndaǵy súbeli salalarynyń birine aınalǵan – poezıany da eskerýsiz qaldyra almaımyz. Ol – negizinen ýaqyt suramynan týyndaǵan izdenistiń, eńbektiń jemisi. Shyn máninde Ahańnyń ózgelerden ózgesheleý joly bar. Ony – aqynnyń tuńǵysh jınaǵynyń kileń aýdarmalardan turýy edi. Bul sol dáýirdegi qazaq poezıasyna kelgen jańashyldyqtyń bir legi edi demeske bolmas. Onyń Krylovtan aýdarǵan mysaldarynyń máni men mańyzy týrasynda joǵaryda aıtyp ketken bolatynbyz. Al Ahań poezıasynyń arnaly baǵyty, qazaq

 ádebıetinde alar orny jaıly kezinde Mirjaqyp Dýlatov bylaı degen edi: «Ol qarapaıym da túsinikti qazaq tilinde azattyq týraly, ult týraly, ezilgen, artta qalǵan qazaq ulty týraly jyrlady; óner-bilimge, eńbekke, ǵasyrlyq uıqydan oıanýǵa úndeı otyra, árbir qazaqtyń azamattyq sanasyn oıatýǵa umtyldy. İshki sulýlyǵy men mazmuny jaǵynan, jınaqylyǵy men jeliligi jaǵynan Ahmet Baıtursynuly jyrlary qazaq ádebıetinde birinshi oryn alady» [10.84]. Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıini retinde Ahmet Baıtursynulynyń tek poezıasy týraly sóz bolǵanda ony óleń ólkesine «azattyq rýh» alyp keldi dep tolyqqandy aıta alamyz. Sóz basynda adam boıyndaǵy jaqsy ıakı jaman qasıetter týraly jaıdan jaı sóz qozǵamadyq. Shyndyǵynda adamzat balasynyń izgilikke qaraı umtylysy nemese keraǵar tirlikterge aralasyp ketýi aınalasyna, onyń kórgen- bilgenine, oqyǵan túıgenine, sondaıaq túpki sanasyna baılanysty. Baıqampazdyqpen zer salsaq, bútin bir Alashtyń joǵyn joqtaýshysyna aınalǵan Ahmet Baıtursynulynyń shyǵarmashylyǵyn qaı qyrynan alyp qarasaq ta gýmanısik sıpatqa ıe. Bul eń áýeli tekten berilgen túpki sanaǵa baılanysty desek, keıingisi dana Abaı aıtqan júrek isine, Shákárim qajy aıtqan «aqjúrektilikke» baılanysty. Iá, biz qazaq qashan da babalar salǵan sara joldy tilge tıek etip, maqtanamyz. Bul eshqandaı ábestigi de, tipti zıany da joq is. Alaıda, babalar sózin sanaǵa toqyp, ony ispen júzege asyrsaq, tipti, nur ústine nur bolmaı ma? Ahmetteı alyptardyń gýmanısik sıpatyn aıǵaqtaǵandaı jipke tizip aıttyq. Alaıda, ol bizdiń dáleldeýimizdi qajet etpesi haq. «Pedagogıka» sóziniń túp tórkini «balany aldyǵa jeteleýshi» bolsa, bizdiń maqsat ta sol – teńiz túbinde laǵyl marjandaı jarqyrap jatqan mol muralarymyz ben qazynalarymyzdy qashan da aýzymyzdan tastamaı, barsha adamzattyń sol formýla boıynsha nátıje shyǵarýyna yqpal etý. Olaı deýimizge basty sebep – kún demeı, tún demeı Alash úshin qyzmet etken Ahańdaı taý tulǵalardyń basty maqsat-muraty qazaqty erkindikte ómir súrip, bilim-ǵylymnan jyraqtamaı kózi ashyq, kókiregi oıaý, túpki sanasy ozyq halyqtardyń qatarynda bolýy edi. Onyń aldyńǵy shebinde «adamdyq» uǵymy da atoılap tur. Adam ataýynyń basty mán maǵynasy da dál osy «adamdyq», «adamgershilik» uǵymymen astasyp jatqany haq.

Qoryta kelgende, XX ǵasyrda qazaqtyń óner men ǵylymnyń san-salasyn meńgergen, ámbebep tulǵamyz Ahmet Baıtursynulynyń qaı salada bolmasyn alyp kelgen tyń ıdeıalary men jańashyldyq baǵytqa negizdelgen isteri qazaq jurtynyń jurt bolyp jutylmaýyna, ult bolyp utylmaýyna kepildik bola alatyny belgili. Óıtkeni qazirgi beıbit ári tynysh kezeńde bilim salasynyń qaı-qaısynda bolmasyn Ahańnyń aty atalmaı ketpeıdi. Ónerdiń bıik qazynasy turpatyndaǵy ádebıette bolsyn, tól tarıhymyzda bolsyn, ulttyǵymyzdyń aıshyqty belgisine aıngalǵan til salasynda bolmasyn, «tárbıe tal besikten» dep tárbıege den qoıǵan halqymyzdytárbıe bastaýy dep biletin pedagogıka salasynda bolmasyn Ahmet Baıtursynulynyń eńbegi ólsheýsiz. Ahmet Baıtursynuly eń áýeli qazaqtyń sanasy oıanǵanyn, sonymen qatar qazaqy rýhtyń muqalmaýyn qalady. Sondyqtan da onyń oı-sana bıigin osy turǵydan baǵalaýymyz tıis. Óıtkeni Ahańnyń ózi aıtqandaı: «Balam degen jurt bolmasa, jurtym degen bala qaıdan shyqsyn». Ahań salǵan sara joldyń muragerimin degen ár azamat baǵasyn tapqan eńbekten shabyt alýy tıis, jurty úshin jumyla tirlik etýi tıis. Sol sebepti Ahańdaı qaıratkerdiń óshpes muralaryn baǵalaı bilgenimiz abzal. Ony baǵalaýymyzdyń bıik kórsetkishi retinde bilimniń saltanat qurǵan dáýirinde bilimge qulash-qulash qanat sermeýimiz ben adamzattyń ıgiligi úshin eńbek ete otyra, ultymyzǵa degen mahabbatymyzben qyzmet etýimizdi aıta alamyn. Óıtkeni qazirgi tańda ulttyq sanamyzdy oıatyp, rýhanı baı bolýymyz asa mańyzdy bolyp tabylady. Olaı deýimizdiń basty sebebi: qazir bilim men básekeniń zamany ekeni aıtpasa da túsinikti nárse. Al sol básekege qabilettilik túptep kelgende Ahańdaı asyldarymyzdyń baı murasymen boıymyzǵa darıdy. Urpaqtar sabaqtastyǵyn saqtaı otyra Ahmet Baıtursynulynyń gýmanısik sıpat alǵan týyndylary qashan da bizdiń qasterli qazynamyz bolyp qala bermek. Ol jazylmaǵan dala zańyndaı ár qazaqqa belgili ári bederli dúnıe.

Jetekshisi: F.Qozybaqova, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti tarıh jáne arheologıa, etnologıa fakúltetiniń Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń profesory  Daıyndaǵan: Tengalov Nurlan, Ál Farabı at

---