InfoHub Logo

​Qazaq halqynyń fılosofıalyq oılary, sanadaǵy tanym-túsinik qazaqtardyń kóshpeli dáýirinen bastaý alǵan. Qazaq halqynyń fılosofıasy tikeleı tabıǵatpen úndesedi. Keń jazyq dala, erkindik sanadaǵy túsiniktiń keń bolýyna áser etti. Qazaq fılosofıasy óziniń qalyptasý barysynda tórt kezeńnen ótti: Qazaq halqynyń handyq dáýirge deıingi kezeńi; Jyraýlar shyǵarmashylyǵy handyq dáýir fılosofıasy; Zar zaman kezeńi; Aǵartýshylyq kezeń.

Fılosofıalyq oılardyń týýy ańyz-áńgime dúnıetanymynyń tanylýyna alyp keldi. Aýyzdan aýyzǵa taraǵan túrli ańyzdar qazirgi kúnge deıin saqtalǵan. Urpaqtan-urpaqqa úzdiksiz jetip otyrǵan ult sanasyndaǵy oılardyń basym kópshiligi osy zamanǵa deıin jetken. Qazaq halqynyń fılosofıalyq oılary turmys-tirshiliktegi qundylyqpen úılesim tabady. Iaǵnı, adamdardyń ózara qarym-qatynasy, ómir súrý mádenıeti, qoǵam men adam arasyndaǵy baılanys syndy mańyzdy túsiniktiń qalyptasýyna áser etti.

​Degenmen zamannyń aǵymyna qaraı fılosofıalyq oılar ózgeriske ushyraıdy. Tipti keıbiri burys dep tanylyp, jańa túsiniktiń qalyptasýyna alyp keledi. Urpaqtar almasýy kezinde óship ketken, ósip ketken de túsinikter bar. Mysaly, Abaı Qunanbaıuly keıbir maqal-mátelderdegi pálsapalyq oıdy burys dep sanaıdy. Abaıdyń fılosofıalyq oılar jıyntyǵy 45 qara sóziniń bes jáne altynshy qara sózin taldap kórelik. Qazaqtar «Qudaı, jas baladaı qaıǵysyz qyla kór» dep aıtady deıdi Abaı Qunanbaıuly. Ózi jas baladan góri esti kisi bolyp, qaıǵyly kisi bolǵansyǵany. «Tústik ómiriń bolsa, kúndik mal jı», «Ózińde joq bolsa, ákeń de jat», «Mal - adamnyń baýyr eti» degen maqaldary arqyly qazaq tynyshtyq úshin, ǵylym úshin, bilim úshin, ádilet úshin qam jemeıdi eken, mal úshin qam jeıdi eken dep synǵa alady. Bul jerdegi fılosofıa adamnyń ne úshin ómir súrý keregin tanýyn kórsetedi. Mal jınaý úshin ómir esti adamnyń atqarar qyzmeti emes deıdi. Bul túsinik tehnologıa zamany bolǵan bizdiń ǵasyrǵa asa qajet oı.

​Qazaq halqynyń tereń maǵyna beretin nanym – senimi, fılosofıalyq oıy jetkilikti. Qazirgi ýaqytta saqtalmaǵany úshin synǵa ushyraǵan oıǵa toqtalsaq. Uly Otan soǵysy kezin sýrettegen Tahaýı Ahtanovtyń sońǵy shyǵarmasy «Shyraǵyń sónbesin» dúıim jurttyń júrek tórinen oryn alǵan týyndy. Soǵystyń zulmaty, qasiret maıdanymen osyndaı dúnıetanym ushtastyra biledi. Bul sózdiń fılosofıasy – qandaı qaıǵy kelse de kózińniń nury bolar urpaǵyń, ıaǵnı shyraǵyń sónbesin deıdi. Sonymen qatar qaıtys bolǵan adamnyń jetisi nemese qyrqy ótkenge deıin shyraq jaǵylatyn. Odan keıin bul shyraq óshedi. Shyraqty, otty óshirýge dál osyndaı fılosofıalyq mán bergen. Qazirgi kezde ózge memleketterge elikteý ne bolmasa qaıtalaý arqyly mereıtoıda shyraq óshirý ádetke aınalyp ketti. Tipti mán – maǵynasyna úńilmeıtin boldy. Bul isimizdi synǵa alyp jatqandar kóp. Egemen Qazaqstan gazetinde bul týraly «Qalaly jerde balasynyń týǵan kúninde torttyń ústine shyraǵdan jaǵyp ákelip, ony balaǵa óshirtkizedi. «Otyń óshpesin», «Shyraǵyń sónbesin» deıtin qazaq halqy úshin bul jaman yrym. Biraq, ony oılap jatqan ata-ana joq. Sebebi, qazaqtyń salt-dástúrin qalada ósken ata-ananyń ózi de bilmeıdi» dep qynjylady. Iaǵnı, qazaq halqynyń asa mańyzdy fılosofıalyq mánge ıe áreketiniń búgingi kúni oryndalmaı jatqanyn kóremiz.

​Qazaq halqy bala tárbıesine erekshe mán berip, fılosofıalyq túsinikpen qaraǵan. Bul turǵydan alǵanda qazirgi kezde qoldanystan shyǵyp bara jatqan nanym – senimdi aıtýǵa bolady. Mysaly,
«Quran sózin qaıtala, bilmese jurt aıta ma?

Áli bala jatpaǵan, bos besikti shaıqama.

Ǵıbrat sóz uqqanǵa, úıge kirip, shyqqanda.

Ólip-óship tańdanyp, nárestege suqtanba» deý arqyly balany jaman dúnıelerden qorǵaýdy nazarǵa alǵan. Bala dúnıe esigin ashpas buryn ol týraly maǵlumattar ózge adamdarǵa aıtylmaıtyn. Qazir bala ananyń qursaǵynda bolǵanda onyń ul ne qyz ekenin dúıim jurtpen birge anyqtaıdy. Balasy bul fánı dúnıege kelgennen keıin ol balanyń qalaýynsyz ǵalamtor arqyly elge tanytady. Tipti ol balanyń tańdaý quqyǵy eskerilmeı, jeke paraqsha ashylyp, kásip úshin qoldanysqa enip ketti. Joǵaryda keltirilgen «ólip-óship tańdanyp, nárestege suqtanba» sózi 21 ǵasyrda múldem eskerilmeıdi deýge bolady. Qazaqtar «kóz tıedi» dep ásirese búldirshinder úshin alańdaǵan. Kópshilikke kórsetpeý, eldiń nazaryn aýdaratyndaı áreketter jasamaýdy kózdeıtin. Balalardyń búginde erte jastan áleýmettik jelide boı kórsete bastaýy «kóz tıedi, sóz tıedi» deıtin fılosofıalyq túsinikti shetke ysyryp tastaǵandaı kórinedi.

Jaman yrym etedi, yrym – qyrym ketedi. Qazaq halqy salt – dástúrge erekshe kóńil bólip, tárbıe quraly retinde qoldanady. Ýaqyttyń enshisimen óziniń qundylyǵyn ıa bolmasa mańyzyn joıyp jiberetin túsinikter bolady. Bul qaı zamanda da bolǵan, áli de jalǵasyn tabady. Deı turǵanmen, zaman ótse de óz qajettiligin, artyqshylyǵyn joımaıtyn, otbasy, qoǵam, qarym – qatynas ınstıtýty úshin qajet qundylyqtar barshylyq. Olardyń jańǵyryp, zaman talabyna saı etip kórinis tabýy tikeleı bizge baılanysty. Qazaq halqynyń fılosofıalyq oılary erlik, bostandyq, qarapaıym túsiniktermen ushtasqan. Qazaq halqynyń fılosofıasy tabıǵattaǵy adamnyń rólin kórsetetin sekildi. Óziniń daralyǵymen, tabıǵattyn ózge jaratylys ıelerinen artyq turatynyn dáleldeıdi.

ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti magıstranty Ábdirahman Nuraı Aıýbqyzy
ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti profesory Janataev Danat

---