InfoHub Logo

Aıaz bı ertegisi (5 synyp)
Sabaqtyń maqsaty: Bilimdilik - «Aıaz bı» ertegisi boıynsha alǵan bilimderin tekserý, qorytyndylaý;
Damytýshylyq – logıkalyq oıyn damytý, tapqyrlyq, izdenimpazdyq qasıetterge jeteleý, til baılyǵyn jetildirý;
Tárbıelik – adamgershilik, ınabattylyqqa, úlkendi syılaýǵa, sóz qadirin túsine bilýge tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: qorytyndy sabaq.
Sabaqtyń ádis-tásilderi: asosıasıa qurý, aralasqan jospar, suraq-jaýap.
Kórnekiligi: oqýshylardyń tanym qabiletteriniń damý deńgeıin anyqtaýǵa baǵyttalǵan tapsyrmalar, ınteraktıvti taqtada slaıdtar.
Sabaq barysy.
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
a) oqýshylardy topqa bólý (maqal-mátelder qurastyrý arqyly), top basshysyn taǵaıyndaý.
á) top erejelerin bekitý.
Sabaǵymyzdyń basyn bir-birimizge degen jyly lebizben, búgingi sabaqta bárimizge kúsh-qýat beretin sózdermen bastasaq dep otyrmyn. Berilgen áripterden bastalatyn sózder aıtýymyz qajet. Bul bizge aldyn-ala oı qozǵaý, shabyt berer sóz desek te bolady.
1 2 3 4 5 6 7 8
S Á T T İ L İ K!
1.Syılastyq, senimdilik, sózsheńdik. 2.Ádeptilik. 3.Tapqyrlyq, tákápparlyq. 4.Tózimdilik,tabandylyq. 5.İzettilik. 6.Laıyq. 7.İskerlik. 8.Kúshtilik, kóregendik, keńpeıildik, t.b.
– Balalar, búgingi sabaqta biz «Aıaz bı» ertegisin qorytyndylaımyz. Eń áýeli jaqsy men jaman degen sózderdiń maǵynasyn qalaı túsinetinderińdi bilgim keledi.
- Erteginiń bas keıipkeri jaman adam ba? Ol han bolýǵa laıyq pa?
- Oǵan «Aıaz bı» dep at qoıýda qandaı mán bar?
Tarıhı ańyzdarǵa qaraǵanda, Aıaz bı Aral teńizi jaǵasynda ómir súrgen. Onyń tarıhı adam ekendigin Aral teńizinen 200 shaqyrymdaı jerde tabylǵan «Aıaz» qalasynyń orny da dáleldeıdi. Ańyzdar boıynsha Aıaz áýeli hanǵa ýázir, keıin ózi han bolyp el basqarǵan. Aıaz bıge qatysty ańyzda atalatyn «Barsakelmes» degen jer Aral teńizinde ornalasqan.

Jangeldın orta mektebiniń
qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi
Bekenova Indıra Qonysbekqyzy