InfoHub Logo

Sabaq taqyryby: Aıtys sheberi – Jambyl

Sabaqtyń maqsaty:
bilimdilik – a) aıtysker aqyn Jambyldyń ómir joly, aıtys aqyny retinde tanylýy, aıtystaryndaǵy sol kezdegi áleýmettik máseleniń kóterilýi,
á) Jambyldyń aıtystaǵy aqyndyq sheberligi týraly maǵlumat berý;
damytýshylyq – a) oqýshylardyń ádebı dúnıetanymyn keńeıtý, aqyn týraly qosymsha derekter keltirý arqyly pánge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý,
á) ózindik pikir aıtý daǵdylaryn damytý; tárbıelik – aqyn boıyndaǵy izgi qasıetterden úlgi alýǵa, adamnyń jan dúnıesin tanı bilýge, kórkem ádebıetti súıip oqýǵa, óleńdi taldatý arqyly elin, jerin qurmetteýge tárbıeleý.

Sabaqtyń tıpi: jańa sabaq, tanymdyq sabaq.
Sabaq ádisi: baıandaý, mánerlep oqý, suraq - jaýap, salystyrý, áńgimeleý, taldaý, izdený, zertteý.
Sabaqtyń kórnekiligi: ilestirme qaǵazdar, test tapsyrmasy, aqyn ómiri týraly býklet, tirek syzbalar, naqyl sózder, foto slaıdtar, kórkem ádebıetter.
Pánaralyq baılanys: til, halyqtyq pedagogıka, tarıh.

Sabaqtyń barysy.
İ. Uıymdastyrý.
Psıhologıalyq daıyndyq júrgiziledi.
Synyp úsh topqa bólingen. Ár top jetekshisi óz toptarynyń sabaqqa ázirligin tekserip shyǵady.
Sabaq taqyryby men maqsaty habarlanady.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
Aqyn, jazýshy, İlıas Jansúgirovtyń ómiri men shyǵarmashylyǵy jóninde jazyp kelgen «İlıas Jansúgirov – qazaq óneriniń jyrshysy» atty taqyrypta shyǵarmalary oqylady. Oqýshylarǵa eki nusqada test jumysy taratylyp oryndalady.

İİİ. Oı ashar.
Jańa sabaqqa ázirlik.
1. Jambyldyń «Zildi buıryq» óleńi mánerlep jatqa oqylady. Óleńniń mazmuny 1916 jylǵy Ult - azattyq kúreske baılanysty jazylǵandyǵy aıtylady.
2. Aıtys óneri, onyń damý kezeńi, aıtys aqyndary, Jambyldyń aıtystary týraly oılary ortaǵa salynady.

IV. Maǵynany taný.
Jańa sabaq.
Taqtada ilingen kórnekilikter arqyly sabaq túsindiriledi.
1. Ómiri týraly málimet. Halyqtyń muń - múddesin qorǵaǵan, qazaq halqynyń baqytty bolashaǵyn armandaǵan buqarashyl baǵyttaǵy Abaı, Mahambet, Súıinbaı, Shernıaz sekildi aqyndar mektebiniń iri ókilderiniń biri – jyr alyby Jambyl.
qaýsyryp jatqan uly tulǵa!
Qazaq halyq poezıasynyń áıgili tulǵasy 1846 jyly aqpan aıynda Jambyl oblysyndaǵy Jambyl taýynyń bókterinde dúnıege kelgen...
2. Shyǵarmashylyǵy. Jambyl shyǵarmashylyǵyn tórt topqa bólip qaraýǵa bolady. Ózi kedeılikti kóp kórgen aqyn aldymen baılardy, halyqtyń qoly jete almaǵan baılyqty synaıdy. Ondaı kórinister «Sát saılanarda», «Máńke», «Shaltabaıǵa» t. b. óleńderinde jıi kezdesedi.
Maly kóp baı jylaıdy qar jaýǵanda,
Bárin tastar nıeti malǵa aýǵanda.
Jerden altyn tapqandaı kedeıler júr,
Áıeli shelek toly sút saýǵanda.
Taǵy bir óleń - jyrlary soǵysta júrgen maıdangerlerge qýat berip, erlikke úndeıdi.
3. Aıtystyń asqan sheberi. Jambyldyń dańqy aldymen aıtys óneri arqyly shyqqan. Óz tusynda nebir bulbul, nebir dúldúl aqyndarmen aıtysyp tize búktirgen. Alǵashqy aıtystary oıyn - toılarda ótedi. Jambyl jastyqtyń saltyn saqtap, Aıkúmis, Burym, Sara sıaqty qyzdarmen aıtysady:
Syrtyń bir sulý jan eken,
Sypaıy kózge kóringen.
Syr mineziń bar eken,
Sóılesýge eringen.
Qamqa kamzol kıingen,
Qas qabaǵyń kerilgen.