- 16 qaz. 2015 00:00
- 258
Azyqtaǵy aıla
Adam densaýlyǵyna keri áser etetini aıtylyp júrgen jáne chıps, balmuzdaq, shujyq jáne basqa da kóptegen daıyn azyqtarda qoldanylatyn, halyq tilinde «Qytaı tuzy», dep bilinetin glýtamat natrıa tuzy, alsgeımer, parkınson aýrýlaryna shaldyqtyrady. Qazirgi jahandanǵan tamaq ónerkásipteriniń kóbiniń maqsaty, adam densaýlyǵyn oılamaı, tezirek damyp, kóbirek paıda kórý.
Glýtamat natrıa tuzynyń mańyzdy ereksheligi, tamaqtyń dámin kúsheıtip, adamnyń kóbirek jeýge degen qalaýyn arttyrady. Glýtamat natrıa tuzy chıps, kreker, shujyq, sosıska, gambýrg, doshırak sekildi daıyn sorpalarǵa qosylady. Glýtamat natrıa tuzy nelikten azyqtarǵa qosylady? Osy jóninde de sholý jasap óteıik.
Ári azyqtyń talǵamyn arttyrady, dámi joq azyqtarǵa dám beredi, ári taýardyń kóp satylýy men kóp tutynylýyna jol ashady. Negizinde shujyq, sosıskalardyń kópshiliginiń ishinde et boolmaıdy. Soıa sıaqty dándi-daqyldar jáne dámdi etý úshin glýtamat natrıa qosylady. Adamnyń jegen saıyn, jeýge degen qalaýyn arttyrady. Sondaı-aq tamaq ónerkásipteri de bos turmaıdy. Bul qospalardyń zıandy ekenin aıtqan kezimizde: «Bul qospalardyń zıandy ekenin kóp adamdar bile tura jeıdi» - dep, ózimizdi kinálaıdy.
Qazirgi tańda sany kóbeıip bara jatqan qaterli isik aýrýyn tek temekiden dep bilmeý kerek. Quramynda ár túrli zıandy qospalar bar azyqtar da qaterli isik aýrýynyń paıda bolýyna jol ashýy múmkin. Temeki shegetinderiń sany azáúda, biraq sonda da qaterli isik aýrýy jyldam túrde jaıylyp barady. Azyq-túlikterdiń quramynda glýtamat natrıa sekildi zıandy dámdeýishter bar, osylardan aryný qajet.