InfoHub Logo

Talas shaıqasy – alǵashqy odaqtas túrik jáne ıslam áskerleri men qytaı áskerleri arasynda bolyp ótken soǵys. Islam dinin áli qabyldamaǵan túrki halyqtary Orta Azıaǵa ıslam dinin alyp kelgen arabtarmen birigip, Qytaılarǵa qarsy soǵysqan. Bul Talas soǵysy, sebebi men nátıjesi turǵysynan óte joǵary mańyzǵa ıe boldy.  

Túrik qaǵanatyn qulatqan Qytaıdaǵy Tań áýleti (618-906) dáýirindegi Hıvang-CHjang (713-755), túrik handyqtarynyń qol astyndaǵy Tashkent (Shash) qalasyn alýdy josparlaıdy. Osy maqsatpen Tashkentke joryqqa attanǵan Gao Sán-chjı aradan kóp uzamaı Tashkenttiń bıleýshisi Bahadýr handy tutqynǵa alyp, Qytaı ımperatoryna jiberedi.   

Bahadýr han óltirilgennen keıin uly Týen, qarluqtardan bastap sol aımaqtaǵy búkil túrki taıpalaryn Qytaıǵa qarsy soǵysqa shaqyrady. Biraq Kóktúrik memleketiniń quldyraýynan soń bastary birige almaǵan túrikter, Qytaıǵa qarsy soǵysa almaıtyndaryna kózderi jetkendikten Abbasılerden kómek suraıdy. Zıad bın Salıh basshylyǵynda kelgen ıslam áskerleri túriktermen birigedi. Budan habar alǵan Qytaı áskeriniń qolbasshysy Gao Sán-chjı 100 myń áskermen Talas qalasyna kelip, odaqtas túrik jáne arab áskerlerimen soǵysady. 751 jyldyń shilde aıynda bastalǵan soǵys bes kún jalǵasady. Soǵystyń sońǵy kúninde Qytaı áskerine arttan kelgen qarluqtar aýyr soqqy beredi. Gao Sán-chjı az qalǵan áskerimen ólimnen áreń aman qalady. Soǵys nátıjesinde Qytaılardyń elý myń áskeri ólip, jıyrma myń áskeri tutqynǵa alynady.

Talas shaıqasynyń jeńispen aıaqtalýy túrik, qytaı, ıslam jáne álem mádenıetinde óte mańyzdy áserler qaldyrdy. Qytaılar Talas soǵysynda jeńiliske ushyraǵannan soń HH ǵasyrǵa deıin Tán-SHán  taýynyń batysyna óte almady. Osylaısha túrki elderi Qytaı qaýipinen qutyldy.

Qarluqtar Talas shaıqasynan 15 jyldan keıin 766 jyly Tán-SHán taýynyń batysynda jáne Shý ózeniniń jaǵasynda táýelsiz memleket qurdy. Túrki halyqtary men musylman arabtar arasynda erkin saýda jáne dostyq qarym-qatynastar bastaldy. Túrikter musylman arabtarmen tanysyp, ıslam dinin jaqynnan taný múmkindigine qaýyshty. Islam dininiń ústemdikteri, musylmandardyń kórkem minezi, adaldyq, ahlaq ustanymdarynan áserlengen túrkiler Islamdy kóńil razylyǵymen qabyldaýyna sebep boldy. Osylaısha HH ǵasyrdyń basyna deıin túrki halyqtary jappaı ıslam mádenıeti sheńberine endi.     

Túrikter arabtarǵa qaǵaz jasaýdy úıretti. Samarqandtaǵy sehtarda jibekten jasalǵan qaǵazdar Taıaý Shyǵys pen Jerorta teńizine taraldy. Musylman arabtar qol astyndaǵy aımaqtardan úırengen qaǵazdy óndirip, mádenıettiń búkil álemge qarqyndy túrde taralýyna qyzmet etti.  

Túrikter ıslam dinin qabyldaǵannan soń ıslam dinin búkil mal-múlikterimen, jan-tánimen qoldap, qamqor bolyp, ózderin bul uly dinge arnady. Tipti bul amanatty arabtardan alyp, «Ilahı kálımatýllah» baıraǵyn álemniń basqa elderinde  jelbiretti. Ortalyq Azıa ólkesi álemniń eń úlken ıslam memleketteri haline keldi. Myńdaǵan ǵalym, áýlıe jáne memleket qaıratkerleri jetilip, júz myńdaǵan kitaptar jazyldy.

---