InfoHub Logo

Baıandama
Taqyryby: Bala boıynda azamattylyq pen patrıotızmge qalyptastyrýda mektep pen otbasy qarym-qatynasy

Ádeptilik, ımandylyq, meıirimdilik, qaıyrymdylyq, izettilik, qonaqjaılylyq qundylyqtary qalyptasqan halqymyz osy asyl da abyroıly qasıetterin jas urpaqtyń aqyl - parasatyna azyq ete bilý úshin, árbir tárbıeshi, ustaz halyq pedagogıkasyn, san ǵasyrlarda qalyptasqan salt - dástúrlerdi, ádet-ǵuryptardy jan-jaqty tereń bilýmen qatar, óziniń boıyna adamdyq qundylyqtardy tereń sińirgen, rýhanı jany taza adam bolýy shart. Ol rýhanı adamgershilik taǵylymdardy órkenıetti ómirmen baılanystyra otyryp, bilim berýdiń barlyq kezeńderinde negizge alǵany jón. Sonda ǵana óziniń mindetin aıqyn sezine biletin, minez qulqy jetilgen sanaly adam qalyptasady.

Jetilgen minez-qulyq – bul úsh nárseniń: júrektiń, aqyldyń jáne qoldyń birligi men kelisimi. Eger bala óziniń júregin tyńdaýǵa úırense jáne tek qana júreginiń aıtqanyn isteıtin bolsa, onda ol ómirden óz ornyn tabady da, Jer ústindegi Adamnyń qyzmetin atqarady.

Bul maqsatqa naǵyz Muǵalimderdiń qatysýymen ǵana qol jetkizýge bolady. Balalardy súıetin jáne óziniń isine berilgen Muǵalim ǵana meıirban adamnyń qalyptasýyna baǵa jetpes kómek kórsetýge qabiletti.

Rýhanı tárbıe óziniń qýatyn álemniń árbir qubylysynan alýy múmkin. Olaı bolsa, kez kelgen oqý páni balalardyń adamgershiligin, jaqsy minez-qulqyn qalyptastyrý quraly bola alady.

Alaıda sońǵy kezde úlken men balanyń qarym-qatynasy, muǵalimniń oqýshyǵa degen qarym-qatynasy únemi baılanyspaı kelgeni eshkimge de qupıa emes. Balalardyń óziniń muǵalimine degen jaqsy kórýshilikten barynsha shalǵaı jatqan qorqynysh, jek-kórý, syılamaý sıaqty sezimderdi bastan keshiretini jıi kezdesedi. Munyń sebebi, muǵalim men oqýshylardyń jeke bastarynyń sapasy men oqý ádisteriniń sapasyna baılanysty bolýy múmkin.

Muǵalim árbir sabaqty jan-tánimen berile oqytýdy, bala janyna áser etetin qundylyqtardy qalyptastyrýdy ózi úshin saqtaý qajet. Úlken adam qaı jerde bolmasyn ózi rýhanı belsendilik tanytatyn bolsa, sol arqyly tárbıe bere alady.
Shyn máninde jalpy adamzattyq qundylyqtar uǵymyna enetin ómir qubylystarynyń bárin sabaqtardyń kez kelgeninde kórsetýge bolady.

Búgingi tańda úlkenderge balalardyń yntasy men nazaryn ózine aýdarýǵa qol jetkizý ońaıǵa túspeıdi. Balanyń rýhanı – adamgershilik taǵylymyna keri áser etýshi faktorlar: soǵys oıynshyqtary, jat qylyqty jarıalaıtyn fılmder, beınetaspalar jáne kompúterlik oıyndar bar.Sondyqtan mektepten tys kezdegi sabaqtardy uıymdastyrýda muǵalim barynsha tapqyrlyq tanytqany jón.

Otbasylyq tárbıe.

Júzege asyrylatyn mindetter.
1 A)Mektep pen otbasyǵa taldaý jasaý. Áleýmettik qorǵaýdy kerek etetinderdiń esebin alý.
Á) Ár otbasynda adaldyq pen meıirimdilik, jasy ár túrli otbasy músheleriniń rýhanı jaqyndyǵy men maqsat birligine negizdelgen tárbıeni paıdalaný.

2. A) Bala tárbıesinde aýyl turǵyndary men týystardyń jaýapkershiligin arttyrý.

Á) Bala ómiriniń kezeńzerin este qalarlyqtaı mereıli, maqsatty túrde atap ótý.

B) Aýyl aqsaqaly, aýyl aǵasy, bedeldi týystardyń balaǵa tárbıelik áserin, yqpalyn tıimdi paıdalaný.

3. A) Bala tárbıesine qoǵamdyq , áleýmettik sıpat berý.
Á) Ár otbasyn ımandylyq, adamgershilik tárbıesiniń oshaǵyna aınaldyrý.
4. A) Otaǵasy – shańyraq ıesi, qorǵany, asyraýshysy, aqylshy, áıeliniń piri.
Á) Anany qadirleý, sút aqysyn óteý taǵylymyn jańǵyrtý, jańa mazmun berý.
B) Jergilikti bılik oryndar arqyly únemi otbasy bedelin kóterip otyrý
Joǵarydaǵy mindetterdi júzege asyrý joldary men quraldary.
A) Jıyn, jınalystarda otbasylardaǵy ıgi isterdi, bastamalardy, tárbıelik taǵylymdy, t.b. únemi nasıhattaý.
Á) Bedeldi otaǵasy men ónegeli otbasy ómir joly men taǵylymyn marapattaý, kezdesýler ótkizý.
B)«Ulyn uıaǵa, qyzyn qıaǵa» qondyrǵan otbasylardy
úlgi - ónege etý.
V) Áleýmettik qorǵaýdy kerek etetin otbasylardy qamqorlyqqa alý.

G) Bala tárbıesine qatysty mekeme, uıymdardyń (mılısıa ınspektory, mektep basshylary, ata – ana komıteti, t.b.) esebin tyńdaý.

Ǵ) Ata – ana jurtshylyǵyna pedagogıkalyq bilim berý, aqparattandyrý isin jolǵa qoıý.

Álemdik qoǵamdastyq qarsy turýshylyqtyń, ıntoleranttylyqtyń birqatar sharttaryn atap kórsetken. Olar:

1. Zańdylyqtar bazasynyń bolýy
2. Bilimdilik deńgeıiniń kóterilýi
3.Aqparattarǵa erkin qol jetkizý
4.Máseleni jeke bas deńgeıinde uǵyný jáne basqalar
Sondyqtan, atalyp ótken sharttardyń ishinen toleranttylyq prınsıpterine negizdelgen bilimdilikke aıryqsha kóńil bólinýi qajet. Oqýshynyń tolerantty aqyl-esi óziniń ulttyq, halyqtyq mádenıetin ýaǵyzdaı alý úrdisinde jáne basqa da etnostar men halyqtardyń mádenıetiniń damý jáne júrý quqyǵyn moıyndaý úrdisinde qalyptasady.

Onyń keń kólemde bolýy balalardyń birtekti etnıkalyq ortada, memlekettik tilde oqytatyn mektepterde damyp jáne ósýine táýeldi. Bizdiń mektep rolinen alatyn bolsaq – ol kishi jastaǵy oqýshylardy memlekettik tilde tárbıelep, oqytý jáne «..óz mádenıetin tereń bilý – basqalarǵa qyzyǵýshylyq qarym-qatynastyń fýndamenti. Al kóptegen mádenıetpen tanysý – rýhanı baıý jáne damý negizi» delingen Qazaqstan Respýblıkasynyń etno mádenıetti bilimdilik konsepsıasyna negizdele otyryp, mekteptiń is-áreketiniń maqsaty anyqtaldy: etnopedagogıka jáne etnopsıhologıa moraldarynyń negizinde dúnıeni tanýǵa qabiletti adamgershiligi mol, rýhanı baı tulǵa qalyptastyrý.

Mekteptiń rýhanı – adamgershilik tárbıesiniń mindetteri: ózgeni túsine bilýdi, jaqsylyq jasaýdy, ózara qarym-qatynastardyń qoǵamdyq qabyldanǵan normalarynyń baǵyt- baǵdarlarynan adaspaý, daý-janjaldy jaǵdaıatty baǵalaý jolymen sheshý jáne odan etıkaly shyǵýdy izdeý bilikterin qalyptastyrý.
- beriletin baǵalar muǵalim qolyndaǵy qamshyǵa aınalmaı, balanyń damýyna, bilim men daǵdyǵa úırený yqpalyna áser etýi qajet .
Sonymen, rýhanı – adamgershilik tárbıesindegi mektep is-áreketiniń joǵaryda atalǵan maqsattary men mindetterin iske asyrylýy úshin mektepte «1-4 synyp oqýshylarynyń toleranttylyq mádenıetin tárbıeleý baǵdarlamasy» jasaldy. Ol baǵdarlama toleranttylyqqa oqytý baǵyttaryn qarastyrady, adamdarǵa qatysty shydamdylyqqa tárbıeleýge, mektep ómirine ǵana emes, odan tysqary ómirge de tabysty beıimdelýge baǵyttalǵan synyp saǵattarynyń, ujymdyq – shyǵarmashylyq isterdiń júıesin usynady.

1 synyp «Men jáne meniń otbasym»
Maqsat: Árbir balaǵa óz tulǵasynyń, sonymen qatar ár bir synyptas tulǵanyń qaıtalanbas ereksheligin sezinýge kómektesý.

2 synyp: «Sen jáne men, jáne biz ekeýmiz»
Maqsat: Synyp ujymynyń uıymshyldyq sezimin damytý jáne qalyptastyrý.

3 synyp «Birge bolǵan jaqsy»
Maqsat: Qandaı da bir ózgeshelikteri (ulty, dini, jynysy) bar balalar arasynda toleranttyq qarym-qatynas qalyptastyrý.

4 synyp: «Sóılesýge úırenip jatyrmyz»
Maqsat: Daýlasý kezinde ózin durys ustaı bilý, daý- janjaldy zorlyqsyz, kúshtemeı, ádildikpen toqtata bilý daǵdysyn qalyptastyrý.
Atalǵan baǵdarlamanyń oryndalýy mekteptiń tárbıelik aıasyn kórsetetin úsh baǵytta júrgiziledi:
Meniń ata-tegim
Men salaýatty ómir saltyn ustaımyn.
Meniń shyǵarmashylyǵym

Tárbıelik úrdisti uıymdastyrýda mynadaı tehnologıalar qoldanylady:
Atalǵan maqsattar men alynǵan mindetterdi iske asyrýda jetekshi roldi pedagogtar atqarady. Sondyqtan pedagogıkalyq tolerantylyqty tárbıeleý qajettigi paıda boldy.
Osyǵan baılanysty muǵalimder aldynda toleranttylyqtyń mynadaı prınsıpteriniń oryndalý qajettigi týyndady:
árbir oqýshynyń qatelikke jáne mektep Jarǵysynyń shekarasynda jeke bas minez-qulyqqa quqyǵyn moıyndaý;
balanyń jeke kózqarasy, prınsıpteri, adamdar men aınaladaǵy dúnıege qarym-qatynasy bolý quqyǵyn moıyndaý.

Adamgershilikti, ımandy, tárbıeli adam – kez kelgen memlekettiń baılyǵy, áleýmettik ómirdegi beıbitshilik pen mádenıettiliktiń kepili. Osy maqsatta úkimetimiz memlekettik ıdeologıalyq tujyrymdar jasady.
Patrıottyq tárbıe júıesinde myna baǵyttardy anyqtaýǵa bolady:

rýhanı adamgershilik
tarıhı - ólkelik -«Shejire»
azamattyq-patrıottyq tárbıe. Bul baǵyt quqyqtyq mádenıet, zańgerlik, saıası jáne quqyqtyq ózgerister , memleketpen qoǵamdaǵy ózgerister, zań oryndaý, qyzmet etý arqyly yqpal etedi.
áleýmettik –patrıottyq . Rýhanı adamgershilik jáne mádenı tarıhı baılanysqa baǵyttalyp, úlken kisiler syılastyq sezimderi.

áskerı –patrıottyq. Balalar boıyndaǵy úlken patrıottyq sezimdi, Otan súıispenshilikti , ony qorǵaýǵa, áskerı dástúrdi, áskerı tarıhty qalyptastyrý .
sporttyq-patrıotızmdi dene sporty jáne dene shynyqtyrý sabaqtary arqyly shydamdylyqqa, erlikke, tártiptilikke baǵyttalǵan.