InfoHub Logo

«Bala kóńildiń gúli, kózdiń nury...» esse
Bala degen - baldaı tátti balapan
Sende oǵan jyly kózben qarasań
Ómirdiń ol kún shýaǵy taraǵan
«Bala kóńildiń gúli, kózdiń nury» - degen jaqsy sóz bar qazaqta. Qazaq atamyz bala dese ishken asyn jerge qoıyp, baryn aldyna tosyp, eshkimnen kem qalmaı ósýine barlyq jaqsy áreketterdi jasaǵan. Tipti «balamnyń tabanyna kirgen shóńge meniń mańdaıyma kirsin» - dep balasyna esh jamandyqty jýytpaı, qanattyǵa qaqtyrmaı, tumsyqtyǵa shoqtyrmaı ósirgen. Balanyn kókke kóterip, tórge shyǵaryp, erekshe qurmettegen sol babalarymyz, bala tárbıesine kóp kóńil bólgen. Jastaıynan jaqsy ádetterge baýlyp, óse kele mańyzdy sharýalarǵa aralastyryp, ónegeli tárbıe berýge tyrysqan. Balanyń tıtteıinen tátti qylyqtaryn qyzyqtap, jaqsylyqtaryna qýanyp, mereılerin asyrǵan.
Bala qýanyshy qashan da júrekti de jandy da jylytady. Júzge ereksiz kúlki men shatyq syılaıdy. Al óz qýanyshymen basqalardy qýantatyn bala baqyty ár adamdy tolǵandyrýy kerek emes pe? Balalyq shaq eń taza, kirshiksiz, qısynsyz kezeń. «Baqyt degen – meniń bala kúnderim» dep Muqaǵalı Maqataev jyrlaǵandaı, balalyq árkimniń jadynda qyzyqtarmen, shat - shadyman oıyn, rıasyz kúlkimen este qalady. Oıyn balasy úshin oıynynan artyq qyzyq joq.
Bala degen ómir sáni qalasań! - óz mamandyǵym týraly sóz qozǵasam, osy bir óleń shýmaǵy kelip til ushyma kúrmeledi. Bul sózdi men jaı ǵana aıta salmaımyn, óıtkeni bulaı aıtýym - maǵan úlken jaýapkershilik júkteıdi. Balabaqshada bala tárbıelep, tárbıeshi bolý jaı ǵana mamandyq emes. Ol - adam baǵdarshysy. Men balalardy ata - analardyń kóńilinen shyǵyp, durys baǵyt baǵdar bersem - bul meniń ómirimniń eń shynaıy, ári ǵajaıyp máni. Men keleshek urpaqtyń sáýletshisimin. Men muny maqtanysh sezimmen aıta alamyn. Meniń tárbıelenýshilerim egemen eldiń, táýelsiz Qazaqstannyń tolyqqandy azamaty bolyp shyqsa, odan artyq mende arman bolmas edi. Osyndaıda, «Ustaz - ulyq emes, uly qyzmet»- degen B. Momyshulynyń keremet dana sózderin esime alamyn. Basty kásibı ustanymym retinde maqsatymdy altyn qazyqqa baılap kelemin. «Adamǵa eń birinshi bilim emes, tárbıe berý kerek, tárbıesiz berilgen bilim - adamzattyń qas jaýy»- degen Ábý - Nasyr Ál Farabı. Bizder balalardy mektepke deıingi jasta irgetasyn qalaı myqty etip qalasaq, keleshekte olardyń bolashaǵynyń barlyǵy osy irgetastan táýeldi bolar. Sondyqtan, ár - bir tárbıeshiniń moınynda qansha sábıdiń bolashaq ómiri jaýapty. Sol sebepti tárbıeshiler balany tárbıeleýde eń aldymen olardyń ata - analarymen tyǵyz qarym qatynasta bolýy kerek. Balany tárbıeleý men damytý maqsatynda otbasy men balabaqsha yntymaqtastyǵyn júzege asyrǵan jón bolar. Sonymen qatar, osy mekemede ár bir balanyń jeke basynyń beıimdiligin, qyzyǵýshylyqtary men qajettilikterin damytý negiz bolyp tabylady.
Aldymyzdaǵy ár - bir bala qaıtalanbas bir álem desek sol álemge tereń úńilip, balanyń basqaǵa uqsamaıtyn erekshe qasıetterin taný, onyń júregine jan dúnıesine jol taba bilý bizderdiń boryshymyz. Balany jaqsy kórý, onyń ómir súrý ortasyn kóńildi, qyzyqty etip uıymdastyrý, balanyń boıynan balalyq shaǵyn zerdeli kózben kórý - bul da bizdiń mindetimiz. «Balalyq shaǵy - patshanyń taǵy» - degen ata - babamyz aıtqandaı balalardyń balalyq shaǵyn óz jastaryna saı uıymdastyryp, júzege asyrý bizdiń negizgi mindetterimiz.
Mektepke deıingi jastaǵy balalar eresektermen qarym - qatynas jasaýǵa óte yqylasty bolady, ár túrli suraqtar qoıyp, sol suraqtaryna jaýaptar talap etip belsendilik tanytady. Olar «osynda jáne qazir» ustanymy boıynsha áreket etedi, sol sebepti olarǵa tózimdilikpen jáne shydamdylyqpen al, bastysy olarǵa degen óz jyly sezimderimizdi aıamaı, kóńilderin aýlaý da, bizderdiń mindetimiz. Al, osynyń barlyǵyn mindetsinbeı, shyn kóńilmen jasaǵan kúnde, jetekshi is - áreket bolyp tabylady. Balany shyn kóńilińizben jaqsy kórińiz, olarǵa kóp kóńil bólip, áńgimelesýge, ertegiler aıtýǵa asyǵyńyz, jalyqpańyzdar.
Balalardyń boıynan kemshilik emes, jetistik izdeńiz, jaqsy isterin der kezinde baǵalap, qolpashtap, yntalandyrýdy da umytpańyz. Bala júregi názik, kóńili pák ekenin esten shyǵarmańyz. Bala - ózindik álemi bar ǵajaıyp jeke tulǵa. Oǵan sizdiń kóz qarasyńyz, jyly júregińiz, ystyq yqylasyńyz óte qajet, - «Bala kóńildiń gúli, kózdiń nury». Tárbıe sapasy - tárbıeshi qyzmetiniń jemisi. Osy bir «Balalar áleminiń teńizine» bir boılasam, eshqashan mamandyǵymdy ózgertkim kelmeıdi. Óıtkeni, bala - pák, bala - tap - taza móldir bulaqtyń bastaýy sıaqty. Kózin ashyp, tunyǵyna qaný úshin tárbıeshi de jyly júrek, aıaly alaqan jáne tárbıeshige tán eń birinshi qasıet - balany qurmetteý sezimi bolý kerektigin túsindim. Fransýz aǵartýshysy Jan - Jak Rýsso «Bala týǵanda aq qaǵazdaı tap taza bolady, onyń ústine shımaıda qalaı salsań, qaǵaz betine solaı túsedi, bala tárbıesi de solaı sıaqty, óziń qalaı tárbıeleseń ol solaı tárbıelenedi» - degen naqyl sóz osy balabaqsha jasyndaǵy balalarǵa arnalyp aıtylǵandaı.
Qorytyndylaı kele balabaqsha tárbıeshisi eń ozyq pedagog, psıholog jáne asqan daryn ıesi bolý kerektigine kóz jetkizdim. Kishkentaı bala zeıinin damytyp, jeke tulǵaǵa aınaldyrý ár tárbıeshiniń basty mindeti. Sondyqtan bala júregine jylýlyq uıalatyp, qabiletimen darynyn ashý ár tárbıeshiniń aldyna qoıylǵan eń basty mindeti dep túsinemin.
«Áke – asqar taý, ana – baýyryndaǵy bulaq, bala – jaǵasyndaǵy quraq» dep dana halqymyz aıtqandaı, bala tárbıesinde ata - ananyń róli mańyzdy. Al, balanyń otbasyn, elin súıip ósýine jáne jaqsy azamat bolyp qalyptasýyna qoǵam bolyp yqpal etsek – bul bolashaǵymyzǵa jasalǵan izgi is.

Qaraǵandy oblysy, Sátbaev qalasy
 «№7 «Alpamys» bóbekjaı balabaqshasy» KMQK
Tárbıeshi Asanova Saýle Týrsýnovna