InfoHub Logo

Bala ómiriniń qaýipsizdigi mańyzdy
Otbasy tárbıesiniń negizgi maqsaty – deni saý, ulttyq sana - sezimi oıanǵan, rýhanı oılaý dárejesi bıik, mádenıetti, parasatty, ar - ojdany mol, eńbekqor, bilimdi azamatty tárbıeleý. Bala da jas terek sıaqty, qalaı tárbıeleseń, jastan qandaı tárbıe berseń, erteń eseıgende jas kezindegi alǵan tárbıesi ómirine negiz bolmaq. Ata - ana bala qaýipsizdigin saqtaýdy eń birinshi orynǵa qoıý kerek.

Kún saıyn elimizdiń qalalarynda, aýyldarynda avtokólikter sany ósken saıyn jol apattary da arta túsýde. Jol kólik oqıǵalary jónindegi derekterge zer salsaq, qalalyq jerlerde jaıaý júrginshilerdiń kinásinen bolatyn oqys oqıǵalar sany edáýir kóp. Onyń ishindegi jas balalardyń apatqa jıi ushyraıtyny: jastaı ómirmen qoshtasyp, orny tolmas ókinishke ákeletini nemese aýyr jaraqat alyp, keıbiri ómirlik múgedek bolyp qalýy múmkin. Onyń sebepteri: kóptegen oqýshylar jolda júrý erejesin saqtaı bilmeýinde. Olar kóbine ereje talabyn buzyp, asyǵystyq jasap, júgirip ótýge umtylady. Asyǵa jolǵa júgirip shyqqan balanyń qaýipke ushyraıtyny, ózine ǵana emes, ózgeniń de ómirine qater tóndiretini barshańyzǵa málim. Osyndaı oqıǵalardy boldyrmas úshin mektepte muǵalim, úıde ata - ana balaǵa únemi jolda júrý erejesin eskertip otyrýy mindetti. Ádette kez kelgen ata - ana balalardy mektepke shyǵaryp salarda «joldan júgirip ótýshi bolma, mashına qaǵyp ketedi» degen eskertýden asa almaıdy. Bul - árıne, jetkiliksiz.

Bastaýysh synyp oqýshysy úshin úıden mektepke deıingi jol qıyndyqtaryn bilýi tıis. Sol úshin ata - anasy balasyna jol - jónekeı kezdesetin qıyndyqtarǵa, jol belgilerine kóńil bólip, úıretkeni durys. Jol kólikpen qatynasatyn oqýshyǵa ata - anasy jol qıylystarynan ótýdi, kólik tolyq toqtaǵanda túsip, minýine bolatynyn, óz aıaldamasyn durys bilýin, bóten kólikke otyrmaýyn eskerip otyrǵany jón.

Bastaýysh synyp oqýshylarynyń kúndeliginiń alǵashqy betteri, ıaǵnı balanyń aty - jóni, mektebi, synyby, meken - jaıy, úı telefony, áke - sheshesiniń uıaly telefondary, mektep telefony tolyq jazylyp, balanyń fotosy japsyrylýy tıis. «Meniń mektepke barar jolym» kestesi anyq syzylyp, qandaı kóshelerden, qandaı qıylystan, qaı úılerdiń arasynan júretini qyzyl baǵytpen syzylyp kórsetilýi tıis. Bastaýysh synyp oqýshylarynyń ásirese 1 - 2 synyp oqýshylarynyń mektepke áke - shesheleri mindetti túrde ózderi ákelip - áketýi kerek.
Ata - ana balasyna mektepke, kóshege, dúkenge barada únemi mynany eskerip otyrýy kerek:
- Tanys emes, bóten adammen sóılespe;
- Mas jáne qaýipti adamnan alys júr;
- Bóten adammen podezge, podvalǵa, lıftige kirme;
- Seni artyńnan qýsa, kóp adamdar arasyna júgir.

Jalpy ata - ana balasynyń qaıda jáne kimmen oınap júrgenin bilýi kerek. Mektepke keshikpeı barýyn, úıge ýaqytysynda kelýin qadaǵalaǵany abzal.
Balanyń jaraqat alýy kóbinese mektep pen úı arasynda bolady. Kóshede uzaq oınap júrip qalǵan bala mindetti túrde qıyn jaǵdaıǵa tap bolýy múmkin (balalarmen oınap júrip eregisip, tóbelesip qalýy, bir - biriniń zattaryn tartyp alýy, bóten buzaqy balalardyń kózine túsýi jáne olardyń aqsha talap etýi, dúkennen jarylǵysh zattardy satyp alyp oınaýy, t. s. s.). Ata - ana balaǵa artyq aqsha bermeýi kerek. Úshkir zattar men gazdy balondar alyp júrmeýin qadaǵalaýy qajet.

Kóbinese ata - ana jumysta bolyp, bala úıde jalǵyz qalatyn kezder bolady. Balaǵa tehnıka qaýipsizdik erejelerin jáne mynany eskertip otyrýy kerek: úıde jalǵyz qalǵanda elektr júıesine jaqyndamaý, gaz plıtasyna tıispeý, terezeni ashpaý, bóten kisige esik ashpaý, t. s. s. Ata - anasynyń árbir eskertýin umytpaı, ereje talabyn buljytpaı oryndaǵan balalardyń ár túrli sátsizdikten aýlaq bolatyny shyndyq.

Qurmetti ata - ana, balalaryńyzdy jolda qaraýsyz qaldyrmańyz, jolda júrý erejesin saqtaýda balalaryńyzǵa úlgi bolyńyzdar. Egemendi elimizdiń bolashaǵy – balalar. Sondyqtan bala ómiriniń qaýipsizdigine nemquraıly qaramaıyq.
Bala ómiriniń qaýipsizdigi mańyzdy júkteý