InfoHub Logo

Búgingi tańda ata-ana men tárbıeshi arasyndaǵy ortaq másele-bala tárbıesi ekeni barshamyzǵa málim. Ata-ana úshin bala ómir jalǵasy, kózdiń nury,úmit kútken shyraǵy, keleshek qyzyq kórseter bolashaǵy desek, tárbıeshi úshin eńbeginiń nárli jemisi bolyp tabylady.

Qaı halyq bolmasyn úmitin eń aldymen urpaǵymen baılanystyrady. Mine,sondyqtanda: «Ana úıdiń berekesi, bala úıdiń merekesi», «Bala bolsań bolǵandaı bol,aınalańa qorǵandaı bol» degen qaǵıdany berik ustanǵan ata-babalarymyz óz urpaǵyn «Adam,azamat» degen atqa laıyq etip ósirýdi maqsat etken. Bala tárbıesiniń qaı salasynda bolsyn,ata-ananyń ónegesi úlken ról atqarady. Eger balanyń ata-anasy úıdi taza ustap, ózderin kúte bilse, jaqyndarmen sypaıy qarym-qatynasta bolsa, jaqsy kitap, kıno shyǵarmalar jaıly áńgimelep otyrsa balanyń estetıkalyq tanymyn kúsheıte túseri haq. Otbasy-bul balanyń ómir súrý ortasy qamqorlyqtyń turaqty kózi, tárbıeleý men qarapaıym bilimmen qarýlandyrý jáne sheshim qabyldaı bilýge úıretetin eń jaqyn adamdardyń meıirim shýaǵyn sezinetin oryn.

Otbasynda turaqty, jyly jaǵdaı qalyptasqan bolsa, ondaı ortada tárbıe alyp ósken bala da jaqsy jetistikterge jetip, óziniń damý áleýetine kóterile alady. Alaıda, zamanaýı otbasylary qoǵamdyq damýdyń sapaly jáne qarama-qaıshy jaǵdaıynda qalyptasady.

1. Qoǵamnyń qarqyndy jiktelýi (materıaldyq baılyǵynyń deńgeıi jáne áleýmettik mártebesi boıynsha)

2. Balalardyń psıhıkasyna keri áser tıgizetin ajyrasýlar sanynyń artýy.

3. Bir ata –anaǵa tárbıe beretin otbasylar sanynyń ósýi.

4. Buqaralyq aqparat quraldary men ınternet jahandyq jelisiniń qýatty ozbyrlyq yqpaly.

Sapalyq turǵydan alǵanda otbasyn nyǵaıtý jóninde keshendi baǵdarlamalar ázirlenip júzege asyrylýda. Al otbasyndaǵy qarama qaıshylyq  máselelerdi  shıelenistirýge ákelip soqtyratyn jaǵdaılar.

Otbasymen pedagogıkalyq yntymaqtastyq balanyń qanaǵattaný deńgeıimen tárbıeshi jumysynyń sapasyn arttyrady. Osynyń barlyǵy otbasymen qoǵamdyq mekemelerdiń birigip jumys jasaýynyń nátıjeli bolatyndyǵyna kóz jetkizedi. Ol úshin aldymen balanyń otbasylyq ortasy zerttelýi kerek.

Zertteý ádisteri: baqylaý, áńgimelesý jeke jáne toptyq, saýalnama iskerlik oıyn arqyly balalardyń otbasylyq ortasyna zertteý júrgiziledi.

Otbasylyq orta mynadaı parametrmen anyqtalady:

1. Áleýmettik mádenı orta, ata-analardyń jáne otbasynyń basqa músheleri, ata-analardyń bilimdilik deńgeıi, qoǵam ómirine, balabaqsha isterine qyzyǵýshylyǵy.

2. Tehnıkalyq-gıgıenalyq orta: turmys tirshilik jaǵdaılary, úı jaıdyń jabdyqtalýy,turmys saltynyń erekshelikteri.

3.  Demografıalyq orta: Otbasy qurylymy, onyń jasqa baılanysty quramy.

Otbasy tárbıesin uıymdastyrýǵa qoıylatyn jalpy talaptar

1. Balanyń jeke tulǵa retinde qalyptasýynyń fızıkalyq, psıhıkalyq, adamgershilik saýlyǵynyń negizderi.

2. Otbasy balany áleýmettendirýdiń qalyptasýynyń alǵashqy ınstıtýty.

3. Balanyń qoǵamda ómir súrý daıarlyǵyn retteý jáne baqylaý.

4. Ata-analardyń  balanyń densaýlyq jaǵdaılaryna dene bitiminiń damý deńgeıine otbasy múmkindigine sáıkes mektepke deıingi uıymdardy tańdaýǵa quqy bar.

Otbasy tirshiligin, dástúri men rýhanı baǵdaryn zertteý arqyly balanyń minez-qulyq jaǵdaılaryn anyqtaýǵa bolady. Otbasyndaǵy tárbıeleý jumystarymen tanysqannan keıin alynǵan aqparat  ata-analardy balabaqsha jumysyna qyzyqtyratyn ońtaıly jaǵdaıda qurylý kerek. Iaǵnı, ata-ana balabaqshada ózderiniń balalaryna degen qurmet pen mahabatty sezinýi kerek.

Ata-analarmen jumystyń túrleri:

Dástúrli

Dástúrden tys

1. Ata-analar jınalystary. -Jeke toptyq jáne balabaqshanyń jalpy konferensıalaryn uıymdastyrý. - Tárbıeshi-pedagogtyń jeke keńesi; - Balalardyń úıinde bolýy; - Ashyq esik kúnderi; - Otbasy jóninde málimetter dápterin toltyrý; - Ata-analarǵa arnalǵan aqparattar buryshy; - Ár túrli tárbıelik sharalarǵa, merekelik oıyn-saýyq erteńgilikterge qatysý; - Oqý-tárbıe úrdisin josparlaýǵa qatystyrý; - Saýalnama júrgizý,áńgimelesý.

2. Ata-analarmen trenıńter ótkizý. - Pikir saıystar júrgizý; - Psıhologıalyq demalys sátteri (razmınka); - Aýyzsha jýrnal; - Ata-analar keshter;. - Ata-analar oqýlary; - Ata-analar rıngi; - Ashyq sabaqtar. «Meniń januıam gazetin»shyǵarý.

 

Otbasy tárbıesin uıymdastyrýǵa qoıylatyn jalpy talaptar:

Otbasy balany áleýmettendirýdiń alǵashqy ınstıtýty retinde qalyptasýynyń fızıkalyq, psıhıkalyq adamgershilik saýlyǵynyń negizderin qalaıdy. Balanyń jetistikterin qajettiligin qalyptastyrady. Resmı jáne beıresmı ereje, ustanymdar normalar men belgiler keshenin anyqtaıdy. Balanyń qoǵamda ómir súrýge daıarlyǵyn retteıdi jáne baqylaıdy. Balanyń áleýmettik baılanystar týraly uǵymyn qalyptastyrady. Balanyń minez qulqynyń jalpy adamzattyń moraldyq jáne mádenı standarttaryna úıretedi. Ata-analardyń nemese zańdy ókilderdiń balanyń jeke qabiletterine, densaýlyq jaǵdaılaryna dene bitiminiń damý deńgeıine otbasy múmkindikterine sáıkes mektepke deıingi bilim berý uıymdaryn tańdaýǵa quqyǵy bar.

Otbasy tárbıesiniń mindetteri:

Balanyń dene jáne tanymdyq damýy  úshin maksımaldy qaýipsiz jaǵdaılarmen túrli múmkindikter jasaý. Balany emosıonaldyq qoldaýdy qamtamassyz etý. Balanyń jaqyn jáne basqa adamdarmen qarym-qatynas jasaýy, olarmen berik qarym-qatynas ornatýdaǵy jeke talaptaryn qanaǵattandyrý, tirshilik is áreketterinde qaýipsizdik týraly alǵashqy bilimin qalyptastyrý, ózine-ózi qyzmet etýge jáne jaqyndaryna kómektesýge baǵyttalǵan qoldanbaly daǵdylar men iskerlikke úıretý, tildik qatynastyq damýyn qamtamassyz etý, otbasy men qoǵamnyń dástúrlerimen qundylyqtaryna tárbıeleý, beıimimen qyzyǵýshylyǵyn damytý. Otbasy tárbıesin uıymdastyrý sharttary; otbasy bala tulǵasyn damytýda onyń alǵashqy qorshaǵan ortasyn qurady.

ATA- ANA TOPTARY:  Balalary úlgili otbasylar toby. Barlyq múmkindigi bar tek bala tárbıesine keri (ártúrli sebepterge saı)  áser etetin otbasylar.

Otbasyndaǵy qarym-qatynastar: Túrli sebepterden týyndaǵan otbasyndaǵy qaıshylyqty qarym-qatynas. Ortaq múddege negizdelgen biryńǵaı qarym-qatynas. Yntymaqtastyq qarym-qatynas (otbasy  músheleriniń ózara túsinistikpen kómekke baǵyttalǵan qarym- qatynasy).

Otbasy men balabaqshanyń ózara áreketiniń basty qyzmetteri:

- Aqparattyq;

- Tárbıelik-damytýshylyq;

- Qalyptastyrýshylyq;

- Qorǵaý-saýyqtyrýshylyq;

- Baqylaýshylyq;

- Turmystyq

Otbasy men balabaqsha yntymaqtastyǵyn ózara uıymdastyrý joldary;

Otbasynyń tárbıelik múmkindigi men  balabaqsha yntymaqtastyǵyn ózara uıymdastyrý joldary;

Otbasynyń tárbıelik múmkindigi men kúsh qýatyn aıqyndaý maqsatyndaǵy zertteý,adamgershilik baǵyttylyǵyna qaraı toptastyrý, birlesken áreketteriniń aǵymdyq jáne sońǵy nátıjelerin taldaý.

Kollaj: otbasy urany, otbasy famılıasy, úlken foto, emblema, otbasy jasy, otbasynyń týǵan kúni.

Partfolıo: otbasylyq merekelik kún tizbegi otbasyndaǵy ánderimen erejeleri, otbasylyq kýlınarıa, esimdermen famılıasynyń qupıasy, juldyznama.

Besmagambetova Raýshan Kadıhanovna

 

---