- 05 naý. 2024 02:50
- 149
Balabaqshadaǵy bı álemi
Bilim berý salasy: Shyǵarmashylyq
Uıymdastyrylǵan oqý is - áreketi: Bı óneri
Taqyryby: «Balabaqshadaǵy bı álemi»
Maqsaty: balalardyń estetıkalyq qabiletterin damytý, dene qozǵalystarynyń úılesimdiligin, ıkemdiligin qalyptastyrý.
Kórneki quraldar: sýretter, slaıd taqta, atrıbýttar.
Motıvasıalyq - qozǵaýshylyq
Balalardy mýzyka áýenimen bı zalynda qarsy alý.
Balalarmen amandasý (shapalaqtaý)
Rıtmıkalyq jattyǵýlar:
- bas, moıyn jattyǵýlary;
- qol, ıyq, jattyǵýlary;
- bilek, saýsaq
- aıaq, aıaqtyń basyna arnalǵan
jattyǵýlar;
Uıymdastyrýshylyq - izdenistik
1. Oıyn jattyǵýlary:
«Kóńildi qoıandar»
Sharty: Balalar sheńberge turyp mýzyka áýenimen qımyldar jasap bıleıdi.
2. Bı jattyǵýlary:
«Qazaq bıiniń qımyldary» (sýretter slaıd taqtadan kórsetiledi).
- moldas, negizgi moldas qımyly;
- qoshqar múıiz, kerege kóz qımyly;
- syılyq, sándený qımyly;
- aına, bilezik qımyly;
- dombyra, kıiz úı qımyly;
- búrkit qanat, qamshy ustaý qımyly;
3. Shaǵyn bı qoıylymy:
«Gúl usyný» bıi
1 - bólshek: 16 takt. Qyzdar ishki sheńberde, uldar syrtqy sheńberde otyrady. Áýen bastalǵanda aldymen úsh qyz oryndarynan turady, sodan soń úsh qyz turady. Odan keıin uldar turady.
2 - bólshek: 8 takt. Uldar men qyzdar qarama - qarsy júrip sheńber aınalady.
3 - bólshek: 8 takt. Sheńberden shyǵyp jup-jubymen eki qatarǵa bólinedi.
4 - bólshek: 8 takt. Ár bala óz jubymen qarama-qarsy qoldaryn aıqastyryp aınalady, keri baǵytta qaıtalaıdy.
5 - bólshek: 8 takt. Uldar qozǵalyp bılep turady, qyzdar qoldaryn tómennen joǵary qaraı qozǵaltady.
6 - bólshek: 8 takt. Sońynda uldar qoldaryndaǵy gúlderin qyzdarǵa usynady.
Refleksıalyq - túzetýshilik
Jetekshi bı sabaǵyn aıaqtap, balalardy madaqtap, marapattaıdy.
Balalarmen qoshtasady.
Kútiletin nátıje:
Bilýi kerek: Úıretilgen bı jattyǵýlaryn, oıyn jattyǵýlaryn, shaǵyn bı qoıylymyn.
Bolýy kerek: Bıge yńǵaıly kıimderi.
Qolynan kelýi kerek: Úıretilgen bı jattyǵýlaryn jasaı alý, bıdi bıleı alý.
Mańǵystaý oblysy, Túpqaraǵan aýdany,
Fort - Shevchenko qalasy, Baýtın aýyly
"Aqbota"balabaqshasynyń horeograf mamany
Jaǵalbaeva Nursulý Samatovna
Tolyq nusqasyn júkteý
Uıymdastyrylǵan oqý is - áreketi: Bı óneri
Taqyryby: «Balabaqshadaǵy bı álemi»
Maqsaty: balalardyń estetıkalyq qabiletterin damytý, dene qozǵalystarynyń úılesimdiligin, ıkemdiligin qalyptastyrý.
Kórneki quraldar: sýretter, slaıd taqta, atrıbýttar.
Motıvasıalyq - qozǵaýshylyq
Balalardy mýzyka áýenimen bı zalynda qarsy alý.
Balalarmen amandasý (shapalaqtaý)
Rıtmıkalyq jattyǵýlar:
- bas, moıyn jattyǵýlary;
- qol, ıyq, jattyǵýlary;
- bilek, saýsaq
- aıaq, aıaqtyń basyna arnalǵan
jattyǵýlar;
Uıymdastyrýshylyq - izdenistik
1. Oıyn jattyǵýlary:
«Kóńildi qoıandar»
Sharty: Balalar sheńberge turyp mýzyka áýenimen qımyldar jasap bıleıdi.
2. Bı jattyǵýlary:
«Qazaq bıiniń qımyldary» (sýretter slaıd taqtadan kórsetiledi).
- moldas, negizgi moldas qımyly;
- qoshqar múıiz, kerege kóz qımyly;
- syılyq, sándený qımyly;
- aına, bilezik qımyly;
- dombyra, kıiz úı qımyly;
- búrkit qanat, qamshy ustaý qımyly;
3. Shaǵyn bı qoıylymy:
«Gúl usyný» bıi
1 - bólshek: 16 takt. Qyzdar ishki sheńberde, uldar syrtqy sheńberde otyrady. Áýen bastalǵanda aldymen úsh qyz oryndarynan turady, sodan soń úsh qyz turady. Odan keıin uldar turady.
2 - bólshek: 8 takt. Uldar men qyzdar qarama - qarsy júrip sheńber aınalady.
3 - bólshek: 8 takt. Sheńberden shyǵyp jup-jubymen eki qatarǵa bólinedi.
4 - bólshek: 8 takt. Ár bala óz jubymen qarama-qarsy qoldaryn aıqastyryp aınalady, keri baǵytta qaıtalaıdy.
5 - bólshek: 8 takt. Uldar qozǵalyp bılep turady, qyzdar qoldaryn tómennen joǵary qaraı qozǵaltady.
6 - bólshek: 8 takt. Sońynda uldar qoldaryndaǵy gúlderin qyzdarǵa usynady.
Refleksıalyq - túzetýshilik
Jetekshi bı sabaǵyn aıaqtap, balalardy madaqtap, marapattaıdy.
Balalarmen qoshtasady.
Kútiletin nátıje:
Bilýi kerek: Úıretilgen bı jattyǵýlaryn, oıyn jattyǵýlaryn, shaǵyn bı qoıylymyn.
Bolýy kerek: Bıge yńǵaıly kıimderi.
Qolynan kelýi kerek: Úıretilgen bı jattyǵýlaryn jasaı alý, bıdi bıleı alý.
Mańǵystaý oblysy, Túpqaraǵan aýdany,
Fort - Shevchenko qalasy, Baýtın aýyly
"Aqbota"balabaqshasynyń horeograf mamany
Jaǵalbaeva Nursulý Samatovna
Tolyq nusqasyn júkteý