InfoHub Logo

«Balanyń daralyǵy - danalyǵynyń bastaýy» dóńgelek stol

Maqsaty: muǵalimder men ata - analardyń balanyń boıyndaǵy talantyn, qabiletin anyqtaýyna, baıqaýyna yqpal etý.
Kútiletin nátıje: muǵalimder men ata - analar arasynda jaqyn qarym - qatynas qalyptasýy jáne balanyń boıyndaǵy talantyn, erekshe qasıetin, qabiletin ýaqytynda anyqtaı alýy.

Jospary:
1. Kirispe sóz. Psıholog.
2. «Men kimmin?» trenıńi.
3. «Bala – ómirdiń máni» oıyny.
4. «Siz myna shekteýlerdi balańyzǵa qanshalyqty jıi aıtasyz»
5. «Meniń eń qıyn oqýshym» jattyǵý.
6. Oı - túıin: «Sıqyrly júrek»
7. Qorytyndy.

Barysy:
1. Kirispe sóz. Psıholog.
«Tárbıeniń negizi bes jasqa deıin qalanady. Bes jasqa deıin júrgiziletin barlyq tárbıe isińiz – búkil tárbıe prosesiniń toqsan prosenti» - degen Júsip Balasaǵunı balalyq kezeńdegi tárbıeniń negizi otbasynda qalyptasady. Demek, balanyń keleshekte qandaı adam bolýy – eń aldymen ózi týyp ósken otbasynda alǵan tárbıege, ondaǵy qalyptasqan qarym - qatynasqa baılanysty. Qaı ata - ana bolmasyn óz perzentiniń ımandy da ınabatty, adamgershiligi mol, sanaly azamat bolyp ósýin qalamaıdy deısiń. Sondyqtan bala tárbıesiniń názik tustaryn bilý, árbir ata - ana úshin qajetti shart.

2. «Men kimmin?» trenıńi. Munda «Men kimmin?» degen suraqqa jaýap izdeı otyryp jaýap beredi. Iaǵnı ózin tanystyrady. Máselen, «Men kimmin? Men – Aıjanmyn. Men – sabyrly, qarapaıymmyn, kóriktimin, kishipeıilmin. Men – adammyn, tulǵamyn, pendemin.
Taldaý: «Men kimmin?» suraǵyna jaýap bergende qandaı sezimde boldyńyz?

3. «Bala – ómirdiń máni» oıyny. Ata - ana ómirinde balanyń orny erekshe. Balany ómirimizdiń máni, sáni dep jatady. Al, muǵalimder úshin oqýshy – onyń bedeli, abyroıy, maqtanyshy bolmaq. Sondyqtan osy nárseni eskere otyryp, «BALA» uǵymyn qalaı túsinemiz, bala týraly oılaǵanda, oıymyzǵa ne nárse keledi. Iaǵnı, «BALA» sózin paıdalana otyryp, myna paraqqa óz oıymyzdy túsiremiz.
Taldaý: - «BALA» sóziniń siz úshin máni qandaı?
- oılanǵan kezde oıyńyzǵa eń birinshi qandaı oı keldi?

4. Árbir bala úshin ata - anasynan artyq eshkim joq, olar eń aqyldy, kúshti, ádemi.. Ásirese, sábı shaqtaǵy ata - ananyń bala aldyndaǵy bedeli erekshe. Ata - ananyń ádilettiligi, aıtqan sózi men istegen isiniń durystyǵyna kámil senetindigin balalardyń «Mamam aıtty», «Papam osylaı iste degen» sıaqty sóz saptaýlarynan – aq baıqaýǵa bolady. Al, endi, kúndelikti ómirde balalarymyzben qarym - qatynasta qoldanyp júrgen sózderimizdi eske túsirip kórelik: qalaı maqtaımyz, qalaı erkeletip, qalaı eskertý jasaımyz, renjigende, aıtqanymyzdy oryndata almaǵanda ne aıtamyz? Bizdiń ıaǵnı, úlkenderdiń sanasyna bul ustanymdar qaıdan keledi? Oılanyp qarasaq, bizdiń ómirimizdegi jaqsylyq, kemshilikterimizge baǵyt - baǵdar berý kóp jaǵdaıda ata - anamyzdan beriledi. Sondyqtan ata - analar tárbıeleýdegi ózimizdiń sóz saptaýymyz ben úlgi - ónegeniń balaǵa qanshalyqty áser beretinin árqashan este ustaǵanymyz jón.
«Siz myna shekteýlerdi balańyzǵa qanshalyqty jıi aıtasyz»:
- Barshy meniń qolym bos emes!
- Qarashy, taǵy búldirdiń!
- Durys emes!
- Seniń birdeńeni úırenetin kúniń bola ma?
- Sen meni jyndandyrasyń?
- Ákeń (nemese shesheń) ekeýińniń mensiz kúnderiń qarań qalar!
Bul bizderge tanys sózder. Mundaı sózder balanyń sanasyna sińip qalady. Al keıin eseıe kele balańyz tuıyqtalyp, sizben sóıleskisi kelmese, óz - ózine senimsiz, ynjyq bolsa, ákesine (nemese sheshesine) degen qurmet senimin joısa tań qalmańyz! Sondyqtan balanyń ár isi, qylyǵyna túsinistikpen qarap, ózin - ózi baǵalaýǵa, óz qatelikterinen qorytyndy shyǵarýǵa úıretken jón.

5. Qazirgi tańda «Qıyn oqýshy» máselesi aldyńǵy orynda turǵan máselelerdiń biri. «Qıyn oqýshy» degen ne? «Qıyn oqýshyny» jaqsy etý úshin ata - men muǵalim birige jumys jasasa, nátıje bolady dep oılaısyz ba? «Qıyn oqýshy» qaıdan shyǵady? «Sizder ata - anasyzdar muǵalimge kómek berer me edińiz? Máselen, qandaı?» degen suraqtarǵa jaýap izdesek.
«Meniń eń qıyn oqýshym» jattyǵý.
Maqsaty: muǵalimder men ata - analar ózara qıyn balamen jumys isteý jóninde qarym - qatynasta tájirıbe almasý.
Top múshelerin sheńber boıymen ózderiniń tájirıbesinde kezdesken bir qıyn oqýshy jaıly onyń túr álpetin, ózin sabaqta qalaı ustaıtyndyǵy, onyń úlgerimi, soǵan baılanysty qandaı qıyn sıtýasıalar bolǵan jáne t. s. s. jaıttardy baıandap berý tapsyrylady. Muǵalim oǵan áser etý úshin qandaı amaldar qoldanǵanyn sýretteýi kerek. Ata - analar ol balaǵa áser etýdiń effektıvti tásilderin tabýǵa kómek beredi.

6. Oı - túıin: «Sıqyrly júrek»
Nusqaý: Bala tárbıeleýdegi júrek jylýyn myna plakatqa júrek sýretin salyp, barlyǵymyz bir - birden júrekten shyqqan sóz bolsyn, sýret bolsa da beınelep kórsetsek. Jaqsy sózder arqyly meırimdi júrekke aınalý qajet.
7. Qorytyndy: - Halqymyzdan qalǵan: «El bolamyn deseń, besigińdi túze», degen naqyl sózi bar. Bala tili óziniń januıa múshelerimen aralasýynan bastalady. Sondyqtan úlkenderdiń sóılesý tili balaǵa úlgi bolarlyqtaı bolý kerek, ol kóbinese ata - anaǵa, olardyń bilimine, balany mádenı tárbıelep ósirýine baılanysty bolmaq.
Ana – úıdiń berekesi,
Bala – úıdiń merekesi.
Áke - ómirdiń báıteregi,
Bala - sonyń jemisi.