- 05 naý. 2024 03:31
- 293
Bárin bilgim keledi, Qortyndy sabaq
Qortyndy sabaq
Taqyryby: «Bárin bilgim keledi»
Maqsaty: Balalardyń alǵan bilimderin pysyqtaý, oılaý qabiletterin damytý, tilderin jetildirý, bilip – úırenýge degen qushtarlyqtaryn arttyrý. Adamgershilikke, uıymshyldyqqa tárbıeleý.
Kórnekti quraldar: Ǵajaıyp alań, tapsyrmalar, sýretter.
Sabaq túri: oıyn « Ǵajaıyp alań».
Sózdik jumys: ǵajaıyp alań, tyıym sózder.
Shattyq sheńber:
Biz kóńildi balamyz,
Oınap asyr salamyz.
Ashyq aspan astynda
Kúndeı nurly bolamyz.
Búgin bizdiń is - áreketimiz oıyn túrinde ótedi. «Ǵajaıyp alań» - oıyn alańy, telearnada júrgiziletin, keń taraǵan oıynnyń biri. Áripterdiń ornyna, biz berilgen tapsyrmalardy oryndaımyz. Oıynǵa daıynbyz ba? Endeshe, iske sát!
1. Balalar búgingi bizdiń ashyq oqý is - áreketimiz erekshe bolmaq. Kúndegi oqý is - áreketimizden ereksheligi sizder búgin saıysqa túsesizder. Ol úshin eki topqa bólinip otyrmyz.
İ top: «Alǵyrlar»
İİ top: «Tapqyrlar»
Endi toptarymyz aty jáne uranymen tanystyryp ótsin.
2. Olaı bolsa búgingi saıysymyzdyń jeńimpazyn anyqtaý úshin berilgen tapsymalarǵa durys jaýap bergen topqa upaılar berilip otyrady.
Óte jaqsy jaýap berse - qyzyl dóńgelek.
Jaqsy jaýap berse - Kók tórtburysh.
Ortasha jaýap berse - sary úshburysh.
3. Ǵajaıyp sát. Bilim hanshaıym kiredi. Qolynda kóptegen tapsyrmalary bar.
Hanshaıymnyń birinshi tapsyrmasy sharlardy jarý arqyly ishinen shyqqan suraqqa jaýap beredi.
İ - bólim. «Kim tapqyr»
1 - tapsyrma.
Daýysty, daýyssyz dybys degenimiz ne? İİ. Ótken sabaqty qaıtalaý
Tárbıeshi: - balalar biz saýat ashýdan neni úırendik?
Oqýshylar: - oqýdy jazýdy.
Tárbıeshi: - dybys degenimiz ne?
Oqýshy: dybysty estımiz, biraq kórmeımiz.
Tárbıeshi: - árip degenimiz ne?
Oqýshy: áripti jazamyz, kóremiz, oqımyz.
Tárbıeshi: - dybystar neshege bólinedi?
Oqýshy: dybystar ekige bólinedi, daýysty jáne daýyssyz dybys.
Tárbıeshi: daýysty dybys degenimiz ne?
Oqýshy: Ókpeden shyqqan aýa kedergige ushyramaı shyqqan dybys.
Tárbıeshi: Daýyssyz dybys degenimiz ne?
• Oqýshy: ókpeden shyqqan aýa kedergige ushyrap shyǵatyn dybys.
Tárbıeshi: - áripterden ne quralady?
Oqýshy: - sóz.
Tárbıeshi: - sózden ne quralady?
Oqýshy: - Sóılem.
Tárbıeshi: - sóılem qandaı árippen jazylady?
Oqýshy: - bas árippen.
Tárbıeshi: - Óte jaqsy.
• 2 - tapsyrma.
«Joǵalǵan árip» oıyny
she.. e, e.. eý, e. gin,
Sergitý sáti.
Sharshaǵanda yrǵalyp
Gúlge uqsap dem alam
Qolymyzdy qozǵaltyp
Gúldeı bolyp jaıqalam.
Berilgen sózdi býynǵa bólý, dybystyq taldaý jasaý.
Jumbaq: Bilimnen mol syı – asy.
Baldyrǵandardyń uıasy. (Mektep)
Bárin bilgim keledi, Qortyndy sabaq. júkteý
Taqyryby: «Bárin bilgim keledi»
Maqsaty: Balalardyń alǵan bilimderin pysyqtaý, oılaý qabiletterin damytý, tilderin jetildirý, bilip – úırenýge degen qushtarlyqtaryn arttyrý. Adamgershilikke, uıymshyldyqqa tárbıeleý.
Kórnekti quraldar: Ǵajaıyp alań, tapsyrmalar, sýretter.
Sabaq túri: oıyn « Ǵajaıyp alań».
Sózdik jumys: ǵajaıyp alań, tyıym sózder.
Shattyq sheńber:
Biz kóńildi balamyz,
Oınap asyr salamyz.
Ashyq aspan astynda
Kúndeı nurly bolamyz.
Búgin bizdiń is - áreketimiz oıyn túrinde ótedi. «Ǵajaıyp alań» - oıyn alańy, telearnada júrgiziletin, keń taraǵan oıynnyń biri. Áripterdiń ornyna, biz berilgen tapsyrmalardy oryndaımyz. Oıynǵa daıynbyz ba? Endeshe, iske sát!
1. Balalar búgingi bizdiń ashyq oqý is - áreketimiz erekshe bolmaq. Kúndegi oqý is - áreketimizden ereksheligi sizder búgin saıysqa túsesizder. Ol úshin eki topqa bólinip otyrmyz.
İ top: «Alǵyrlar»
İİ top: «Tapqyrlar»
Endi toptarymyz aty jáne uranymen tanystyryp ótsin.
2. Olaı bolsa búgingi saıysymyzdyń jeńimpazyn anyqtaý úshin berilgen tapsymalarǵa durys jaýap bergen topqa upaılar berilip otyrady.
Óte jaqsy jaýap berse - qyzyl dóńgelek.
Jaqsy jaýap berse - Kók tórtburysh.
Ortasha jaýap berse - sary úshburysh.
3. Ǵajaıyp sát. Bilim hanshaıym kiredi. Qolynda kóptegen tapsyrmalary bar.
Hanshaıymnyń birinshi tapsyrmasy sharlardy jarý arqyly ishinen shyqqan suraqqa jaýap beredi.
İ - bólim. «Kim tapqyr»
1 - tapsyrma.
Daýysty, daýyssyz dybys degenimiz ne? İİ. Ótken sabaqty qaıtalaý
Tárbıeshi: - balalar biz saýat ashýdan neni úırendik?
Oqýshylar: - oqýdy jazýdy.
Tárbıeshi: - dybys degenimiz ne?
Oqýshy: dybysty estımiz, biraq kórmeımiz.
Tárbıeshi: - árip degenimiz ne?
Oqýshy: áripti jazamyz, kóremiz, oqımyz.
Tárbıeshi: - dybystar neshege bólinedi?
Oqýshy: dybystar ekige bólinedi, daýysty jáne daýyssyz dybys.
Tárbıeshi: daýysty dybys degenimiz ne?
Oqýshy: Ókpeden shyqqan aýa kedergige ushyramaı shyqqan dybys.
Tárbıeshi: Daýyssyz dybys degenimiz ne?
• Oqýshy: ókpeden shyqqan aýa kedergige ushyrap shyǵatyn dybys.
Tárbıeshi: - áripterden ne quralady?
Oqýshy: - sóz.
Tárbıeshi: - sózden ne quralady?
Oqýshy: - Sóılem.
Tárbıeshi: - sóılem qandaı árippen jazylady?
Oqýshy: - bas árippen.
Tárbıeshi: - Óte jaqsy.
• 2 - tapsyrma.
«Joǵalǵan árip» oıyny
she.. e, e.. eý, e. gin,
Sergitý sáti.
Sharshaǵanda yrǵalyp
Gúlge uqsap dem alam
Qolymyzdy qozǵaltyp
Gúldeı bolyp jaıqalam.
Berilgen sózdi býynǵa bólý, dybystyq taldaý jasaý.
Jumbaq: Bilimnen mol syı – asy.
Baldyrǵandardyń uıasy. (Mektep)
Bárin bilgim keledi, Qortyndy sabaq. júkteý