Ǵylymı joba, Qazaqtyń tekti aqyn - ana kelini
Taqyryby: Qazaqtyń tekti aqyn - ana kelini
Seksıa: «Qazaqstandyq 100 jańa esim»
MAZMUNY
I. KİRİSPE.............................................................................................. 1 - 2
1. 1. Ómirbaıany........................................................................................... 3
II. NEGİZGİ BÓLİM................................................................................... 3 - 5
2. 1. Otbasy – baqyt mekeni
2. 2. Óleń - sózdiń patshasy, sóz sarasy....................................................... 4 - 5
İİİ. QORYTYNDY........................................................................................ 8 - 9
3. 1. Aqyndyq óner – táńirdiń tartýy
USYNYS................................................................................................. 9
PAIDALANYLǴAN ÁDEBIETTER.................................................... 10
Anotasıa
Ǵylymı jobanyń taqyryby: «Qazaqtyń tekti aqyn - ana kelini»
Ǵylymı jobanyń maqsaty: Qazirgi urpaqqa tarıhta eleýsiz qalǵan analardy dáripteý.
Ǵylymı jobanyń mindetteri:
1. Názıra Qydyrbaıqyzynyń eńbekterin zertteý maqsatynda analardyń balalaryna degen meıirimin kórsetý.
2. Urpaqtarynyń osyndaı tárbıe negizinde qazirde bir - bir otbasynyń uıytqysy bolǵanyn kórsetý.
Ǵylymı jobanyń zertteý nysany: №27 orta mektep
Ǵylymı jobanyń zertteý ádisteri: 1. baqylaý
2. zertteý
3. taldaý
Ǵylymı jobanyń nátıjesi men qorytyndysy:
Men bul ǵylymı jobada zertteý barysynda mynadaı nátıjeni baıqadym:
1. Ananyń boıyndaǵy qasıetterdiń urpaqtaryna darýy.
Men egemendi Qazaq elimniń Jas Ulanymyn. Men osyndaı Qazaq eliniń jas urpaǵy bolǵanymdy maqtanysh etemin. Bizder, Jas Ulandar, elimizdiń erteńgi bolashaǵymyz. Men sol sebepti tarıhy tereńde jatqan táýelsiz elimniń tarıhyn, árbir tulǵasyn qasterlep, qadirleımin.
«Ult maqtanyshy bizdiń burynǵy ótken batyr babalarymyz, danagóı bılerimiz ben jyraýlarymyz ǵana bolmaýǵa tıis. Men búgingi zamandastarymyzdyń jetistikteriniń tarıhyna da nazar aýdarýdy usynamyn. Bul ıdeıany «Qazaqstandaǵy 100 jańa esim» jobasy arqyly iske asyrǵan jón.» - dep elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaev 2017 jyldyń sáýir aıynda jaryq kórgen «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda aıtqan bolatyn. Bul degenimiz elimizde eńbekteri eleýsiz qalǵan tulǵalardy anyqtap, 100 jańa esimniń qataryna qosý degen sóz. Aınalamyzda qanshama eńbekteri eleýsiz qalǵan «erekshe tulǵalar» bar. Solardyń biri – óz boılaryndaǵy talanttaryn asha almaı, bar jigerlerin óz eline adal urpaq tárbıelep, meıirimdi jar bolýǵa jumsaǵan analar. Men osyndaı ónerge beıimi bar analardyń ómir joldaryn zertteýdi durys dep uıǵardym. Jáne óz jumysymdy osyndaı analardyń biri Qydyrbaıqyzy Názıra ájege arnadym. Bul jumysymdy 3 baǵytta júrgizdim.
Kirispe
Týǵanda dúnıe esigin ashady óleń,
Óleńmen jer qoınyna kirer deneń,
Dúnıege sábı náreste keldi: buldanyp, jer tepkilep jylap keldi. Úninde yrǵaq bar. “Yrǵaq bar jerde óleń bar” (Maıakovskıı). Demek, jas sábı dúnıege jylap kelgen joq, ándetip, óleń aıtyp keldi. Es jıyp úlgirmegen sábı náresteniń ózi óleń aıtqasyn ózgelerge ne joryq, endi estıarlar án salyp, ómir túp - túgel óleńge aınaldy da kete bardy: áldıleý — án, álpeshteý — án, er jetkizý — án, qyz uzatý — án, kelin túsirý — án… Biri — besik jyry bolsa, biri — jar - jar, biri — bet ashar…— bári án. Ol — ol ma, adamnyń ómiri ǵana emes, óliminiń ózi óleń: joqtaý — án, epıtafıa — óleń…
Óleń sózdiń patshasy, sóz sarasy
Qıynnan qıystyrar er danasy, - dep Uly Abaı atamyz aıtqandaı óleń shyǵarý aýyr jumys. Óleńdi ekiniń biri shyǵara almaıdy.
Osyndaı aqyn ájelerimizdiń biri Qydyrbaıqyzy Názıra Dosmahan kelini.
Qydyrbaıqyzy Názıra Dosmahan kelini (1929 - 1995) - 1929 jyly 18 - qyrkúıekte Jalaǵash aýdany, Jańatalap aýylynda dúnıege kelgen. Mektep qabyrǵasynda júrgende óleń jazyp, aýyl sahnasynda halyq ánderin, Balqy bazardyń terme - tolǵaýlaryn oryndap aınalasyna ónerimen tanymal bolǵan. Qıssa - dastandardy («Kórǵuly», «Qyz Jibek», «Qozy Kórpesh - Baıan sulý», «Alpamys», «Qoblandy», Balqy Bazardyń jáne Turmaǵambet İztleýovtiń dastandaryn t. b.) jatqa bilgen.
Ustazy Ábzálı Egizbaevtiń «Dat» dastanyn ótinishi boıynsha bir túnde dápterge kóshirip berip, shyǵarma mátinin esinde saqtap qalǵan. Sol týyndyny jıi oryndap balalaryna áńgime qylatyn. (Qyzy Raıkúl kóp jyl ótken soń «Dat» dastanyn orys tiline aýdarǵan).
Balqydan shyqqan sheshen Qara Dostyń altynshy urpaǵy. Nemere aǵalary Baınıaz Jeldirbaev, Myrzaǵalı Aqjolov – attary oblysqa, respýblıkaǵa belgili – aıtysker aqyndar. Osy aǵalarynyń óleń jazýǵa úlken yqpaly bolǵan. Jeńgeleriniń qoıǵan aty «Jyraý qyz». Názıra Qydyrbaıqyzynyń ómirbaıanymen tereń tanysý úshin onyń úlken qyzy Rabıǵa apaıdan suhbat aldym.
Negizgi bólim
Meniń ǵylymı joba taqyrybym «Qazaqtyń tekti aqyn - ana kelini». Bul taqyrypty tańdaǵan sebebim Qydyrbaıqyzy Názıra óleń shyǵarýmen qatar, óz jumysynyń mamany, artynda qalǵan urpaqtaryna jaqsy tárbıe berip, kelindik mindetin buljytpaı oryndaǵan.
Men Názıra áje týraly ózimniń synyp jetekshim Aıdana apaıdan eń alǵash bildim. Sol sátte men ol kisini zertteı bastadym. Ókinishke oraı ol kisi qaıtys bolǵan. Biraq onyń artynda qalǵan urpaqtary maǵan kómektesti.
7 synyp oqýshysy Baǵdatova Jazıra
№27 mekteptiń orys tili men ádebıeti páni muǵalimi Faızýllaeva Aıdana Hamıtbekqyzy
Ǵylymı joba, Qazaqtyń tekti aqyn - ana kelini. júkteý
Seksıa: «Qazaqstandyq 100 jańa esim»
MAZMUNY
I. KİRİSPE.............................................................................................. 1 - 2
1. 1. Ómirbaıany........................................................................................... 3
II. NEGİZGİ BÓLİM................................................................................... 3 - 5
2. 1. Otbasy – baqyt mekeni
2. 2. Óleń - sózdiń patshasy, sóz sarasy....................................................... 4 - 5
İİİ. QORYTYNDY........................................................................................ 8 - 9
3. 1. Aqyndyq óner – táńirdiń tartýy
USYNYS................................................................................................. 9
PAIDALANYLǴAN ÁDEBIETTER.................................................... 10
Anotasıa
Ǵylymı jobanyń taqyryby: «Qazaqtyń tekti aqyn - ana kelini»
Ǵylymı jobanyń maqsaty: Qazirgi urpaqqa tarıhta eleýsiz qalǵan analardy dáripteý.
Ǵylymı jobanyń mindetteri:
1. Názıra Qydyrbaıqyzynyń eńbekterin zertteý maqsatynda analardyń balalaryna degen meıirimin kórsetý.
2. Urpaqtarynyń osyndaı tárbıe negizinde qazirde bir - bir otbasynyń uıytqysy bolǵanyn kórsetý.
Ǵylymı jobanyń zertteý nysany: №27 orta mektep
Ǵylymı jobanyń zertteý ádisteri: 1. baqylaý
2. zertteý
3. taldaý
Ǵylymı jobanyń nátıjesi men qorytyndysy:
Men bul ǵylymı jobada zertteý barysynda mynadaı nátıjeni baıqadym:
1. Ananyń boıyndaǵy qasıetterdiń urpaqtaryna darýy.
Men egemendi Qazaq elimniń Jas Ulanymyn. Men osyndaı Qazaq eliniń jas urpaǵy bolǵanymdy maqtanysh etemin. Bizder, Jas Ulandar, elimizdiń erteńgi bolashaǵymyz. Men sol sebepti tarıhy tereńde jatqan táýelsiz elimniń tarıhyn, árbir tulǵasyn qasterlep, qadirleımin.
«Ult maqtanyshy bizdiń burynǵy ótken batyr babalarymyz, danagóı bılerimiz ben jyraýlarymyz ǵana bolmaýǵa tıis. Men búgingi zamandastarymyzdyń jetistikteriniń tarıhyna da nazar aýdarýdy usynamyn. Bul ıdeıany «Qazaqstandaǵy 100 jańa esim» jobasy arqyly iske asyrǵan jón.» - dep elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaev 2017 jyldyń sáýir aıynda jaryq kórgen «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda aıtqan bolatyn. Bul degenimiz elimizde eńbekteri eleýsiz qalǵan tulǵalardy anyqtap, 100 jańa esimniń qataryna qosý degen sóz. Aınalamyzda qanshama eńbekteri eleýsiz qalǵan «erekshe tulǵalar» bar. Solardyń biri – óz boılaryndaǵy talanttaryn asha almaı, bar jigerlerin óz eline adal urpaq tárbıelep, meıirimdi jar bolýǵa jumsaǵan analar. Men osyndaı ónerge beıimi bar analardyń ómir joldaryn zertteýdi durys dep uıǵardym. Jáne óz jumysymdy osyndaı analardyń biri Qydyrbaıqyzy Názıra ájege arnadym. Bul jumysymdy 3 baǵytta júrgizdim.
Kirispe
Týǵanda dúnıe esigin ashady óleń,
Óleńmen jer qoınyna kirer deneń,
Dúnıege sábı náreste keldi: buldanyp, jer tepkilep jylap keldi. Úninde yrǵaq bar. “Yrǵaq bar jerde óleń bar” (Maıakovskıı). Demek, jas sábı dúnıege jylap kelgen joq, ándetip, óleń aıtyp keldi. Es jıyp úlgirmegen sábı náresteniń ózi óleń aıtqasyn ózgelerge ne joryq, endi estıarlar án salyp, ómir túp - túgel óleńge aınaldy da kete bardy: áldıleý — án, álpeshteý — án, er jetkizý — án, qyz uzatý — án, kelin túsirý — án… Biri — besik jyry bolsa, biri — jar - jar, biri — bet ashar…— bári án. Ol — ol ma, adamnyń ómiri ǵana emes, óliminiń ózi óleń: joqtaý — án, epıtafıa — óleń…
Óleń sózdiń patshasy, sóz sarasy
Qıynnan qıystyrar er danasy, - dep Uly Abaı atamyz aıtqandaı óleń shyǵarý aýyr jumys. Óleńdi ekiniń biri shyǵara almaıdy.
Osyndaı aqyn ájelerimizdiń biri Qydyrbaıqyzy Názıra Dosmahan kelini.
Qydyrbaıqyzy Názıra Dosmahan kelini (1929 - 1995) - 1929 jyly 18 - qyrkúıekte Jalaǵash aýdany, Jańatalap aýylynda dúnıege kelgen. Mektep qabyrǵasynda júrgende óleń jazyp, aýyl sahnasynda halyq ánderin, Balqy bazardyń terme - tolǵaýlaryn oryndap aınalasyna ónerimen tanymal bolǵan. Qıssa - dastandardy («Kórǵuly», «Qyz Jibek», «Qozy Kórpesh - Baıan sulý», «Alpamys», «Qoblandy», Balqy Bazardyń jáne Turmaǵambet İztleýovtiń dastandaryn t. b.) jatqa bilgen.
Ustazy Ábzálı Egizbaevtiń «Dat» dastanyn ótinishi boıynsha bir túnde dápterge kóshirip berip, shyǵarma mátinin esinde saqtap qalǵan. Sol týyndyny jıi oryndap balalaryna áńgime qylatyn. (Qyzy Raıkúl kóp jyl ótken soń «Dat» dastanyn orys tiline aýdarǵan).
Balqydan shyqqan sheshen Qara Dostyń altynshy urpaǵy. Nemere aǵalary Baınıaz Jeldirbaev, Myrzaǵalı Aqjolov – attary oblysqa, respýblıkaǵa belgili – aıtysker aqyndar. Osy aǵalarynyń óleń jazýǵa úlken yqpaly bolǵan. Jeńgeleriniń qoıǵan aty «Jyraý qyz». Názıra Qydyrbaıqyzynyń ómirbaıanymen tereń tanysý úshin onyń úlken qyzy Rabıǵa apaıdan suhbat aldym.
Negizgi bólim
Meniń ǵylymı joba taqyrybym «Qazaqtyń tekti aqyn - ana kelini». Bul taqyrypty tańdaǵan sebebim Qydyrbaıqyzy Názıra óleń shyǵarýmen qatar, óz jumysynyń mamany, artynda qalǵan urpaqtaryna jaqsy tárbıe berip, kelindik mindetin buljytpaı oryndaǵan.
Men Názıra áje týraly ózimniń synyp jetekshim Aıdana apaıdan eń alǵash bildim. Sol sátte men ol kisini zertteı bastadym. Ókinishke oraı ol kisi qaıtys bolǵan. Biraq onyń artynda qalǵan urpaqtary maǵan kómektesti.
7 synyp oqýshysy Baǵdatova Jazıra
№27 mekteptiń orys tili men ádebıeti páni muǵalimi Faızýllaeva Aıdana Hamıtbekqyzy
Ǵylymı joba, Qazaqtyń tekti aqyn - ana kelini. júkteý
You Might Also Like
